Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
16. märts 2014
Ostsin erinevatest seemnetest pressitud oomega 3-6-9 tasakaalustatud õli ning seal oli õeldud, et võtta 1-2 spl. päevas. Nii siis tegingi, võttes oli meeldiv pähkli maitse ja pärast jäi suhu veidi mõrkjas maitse – mulle meeldib, aga siis õeldi mulle, et paljast õli küll ei tohi võtta, et see ei omastu siis, et ikka koos salati või muu külma toiduga tuleb võtta, et omastuks. Muidu käivat lihtsalt kiiresti, õlitatult soolest läbi ja tuleb teisipidi välja – kalli kraami raiskamine. Kuidas sellega ikkagi on?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Te olete asjast tagurpidi aru saanud. Salatite (erit näiteks porgandisalati) puhul tihtipeale soovitatakse, et neile tuleks lisada õli. Porgandis sisalduv beeta-karoteen muutub organismis A-vitamiiniks, kuid ainult piisava koguse rasvade olemasolul. Sellest ka soovitus köögiviljadele õlide lisamise kohta. Kui aga sööte köögivilju koos teiste toiduainetega (nt muna, liha, kala, piim vm), siis ei ole eraldi õli juurde vaja lisada, sest rasvu tuleb juba mainitud toiduainetest. Õlide söömisel kindlasti ei pea köögivilju juurde sööma. Kuid köögivilju võib ja peab sööma sellegipoolest.
9. märts 2014
Tere kui palju keedetud muna tohib süüa 2 aastane laps päevas ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuigi munad on üheks paremini omastuva valkude allikaks, tuleks nende puhul tuleks jälgida seda, et munadega (lisaks ka siis muu toit) ei saadaks liiga palju valke ja kolesterooli. Kaheaastaste laste puhul kehtivad põhimõtteliselt juba enam-vähem samad soovitused kui täiskasvanutelegi ehk siis valgud võiksid päevas anda kuni 15% (max 20%) energiast ning kolesterooli ei tohiks saada üle 300 mg. Teisel eluaastal on laste energiavajadus umbes 1100 kcal, kolmandal ca 1200 kcal, millest vastavalt 15% oleks umbes 165 kcal ning 180 kcal ehk umbes 40-45 grammi valke. Ühest munast saab umbes 6-7 grammi valke. Kuid arvestada tuleb kindlasti ka teiste toiduainetega, kust laps valke saab (näiteks 200 ml piimas ca 7 g, paaris viilus juustus samuti umbes 7-10 g, 100g lahjas kohupiimas 17g, 30 grammis kuumtöödeldud lõhes võikuumtöödeldud sealihas samuti umbes 7 g, 100 grammis leivas 6 g, 100 grammis tatrapudrus vähemalt 4 g jne). Kolesterooli sisaldab üks muna umbes 200 mg.
Kõigest sellest lähtuvalt võiks piirduda umbes poole munaga päeva kohta.
28. veebruar 2014
Tere!
Küsimus siis selline, et kas kõik need poes müüdavad külmutatud marjad ja köögiviljad on sama toiteväärtusega nagu enne külmutamist ja, et kas sinna ei ole lisatud mingisgugseid lisaaineid? Eesmärk on mul hakata puhtalt toituma, kuid mind kimbutab see, et need on odavad tooted ja võib-olla leidub seal mingisugune konks. Ja teine küsimus ka,et kui ma üldse söön köögivilju, siis kas need kasulikud toitaineid ei talletu mulle, kui ma söön neid ilma mingusuguste rasvaineteta? Olen kuulnud, et peab koos nt: oliivõliga sööma, et valan natuke üle, et see aitab seedida neil toitainetel kehasse.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi seire- ja hindamisosakonna projektijuht Ann Jõeleht: “Kiirkülmutamine kui säilitusviis peaks võimaldama minimaalset toitainete kadu ning samuti peaks sellest teoreetiliselt piisama toitude säilitamiseks. Samas teavad konkreetsete toodete töötlemise kohta kõige täpsemat informatsiooni anda ainult vastavad ettevõtted.
Eristades üksteisest värskeid ja külmutatud vilju, tuleb tähele panna, et ka värskeid vilju on korjamise, esmase säilituse, transpordi ja kaupluseriiulil olemise ajal “säilitatud” juba tükk aega enne ostukorvi jõudmist, mis võib samuti olla põhjuseks teatud toitainete sisalduse märgatavale langusele viljades. Samuti reageerivad erinevad toitained töötlemisviisidele erinevalt. Ühed kõige tundlikumad vitamiinid on näiteks C-vitamiin ja folaadid. Osade uuringute kohaselt ei ole märkimisväärseid erinevusi värskete ja külmutatud köögiviljade ja marjade üleüldises toitainesisalduses ning konkreetsed väärtused sõltuvad paljuski värske tooraine säilitamisperioodist, ka kodukülmikus.
Kokkuvõttes ei tohiks külmutatud tooted üldplaanis olla toitainevaesemad kui seda on värsked viljad, mis on ostetud toidukauplustest ning mida säilitatakse tihti mitmeid päevi ka kodukülmikus.
Eriti talveperioodil, kus otse peenralt korjatud saadusi napib, võivad külmutatud tooted olla värsketele isegi paremaks alternatiiviks, kuna on korjatud ja külmutatud vilja või marja jaoks parimal ajal pärast saagikoristust.
Mis puudutab võimalike lisaainete lisamist viljade külmutamisel, siis juhul, kui neid on kasutatud, peavad need olema esitatud ka toote pakendil.
Köögiviljades sisaldub A-vitamiini provitamiini beeta-karoteeni, mis organismis muutub rasvade olemasolul A-vitamiiniks. Kui sööte mitmekesiselt, siis ei pea köögivilju õliga üle valama, sest rasvu leidub ka teiste toitude koostises, mida koos nendega sööte ja mis aitavad vastaval protsessil toimuda.”
23. veebruar 2014
Tere
Kodus kasvamas 18-kuune tütreke. Üritan anda endast parima, et laps saaks täisväärtuslikku toitu. Iga päev seisan küsimuse ees: Mida täna süüa valmistada? Kardan, et midagi olulist jääb puudu või midagi saab ehk ülearu (näiteks liigselt valku, mis koormab neerusid).
Kui uurin internetist mida ja kui palju anda, võtab silme eest kirjuks.
Kas oleks võimalik välja tuua tabelina, mida ja kui palju väikelaps päevas vajab? siinkohal mõtlen siis valgud, rasvad, mineraalid, vitamiinid, jne., jne.
Leidsin küll kuskilt mingi kalkulaatori, kuid seal polnud võimalik lapse vanuse ja kaaluga seda infot saada!
Või oskate mind suunata mõnele konkreetsele interneti saidile? Soovitada mõnda lastega tegelevat toitumisspetsialisti?
Ette tänades ja head soovides,
Margot
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Esimene soovitus oleks mitte lapse toitmise osas üle mõelda. Kindlasti ei pea Te hakkama näpuga järge andma, kas ta saab täpselt ettenähtud kogused valke ja teisi toitaineid. Eesti toitumis- ja toidusoovituste raamatus on lõpupoole toodud põhitoitainete vajadused alla 3-aastastele lastele ning vitamiinide-mineraalainete tabelites ka nende soovitused. Kahjuks ei ole otseselt koostatud eestikeelseid toidusoovitusi alla 3-aastastele lastele, kuid võite lugeda soovitusi 3-18-aastastele, sest tegelikult väga suuri erinevusi (va söödavad kogused) üle aastaste ja 3-aastaste laste toitumises ei ole.
10. veebruar 2014
Tere.Minu küsimus on selline,et kuidas on valgud kahjulikud kehale kui neid natuke liiga palju tarbida?Ja mida ma pean tegema et seda kogust vähendada?tarbin ainult kana,kala ja aedvilju,puuvilju.Kogused on piisavad et saan kõhu täis kuni järgmise toidukorrani
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi projektijuht Ann Jõeleht: “Kuigi valgud on kehale teatud koguses vajalikud (10-20% päevasest koguenergiast), siis võib valkude liigne tarbimine, eriti loomset päritolu valkude (so näiteks munast, piima-, liha- ja kalatoodetest) liigtarbimine viia organismi ketoosi-seisundisse. Ketoosi-seisund tekitab organismis vedelikupuuduse, mis omakorda segab neerude tööd, mis peavad liigsed valkude laguproduktid (lämmastikühendid) verest välja filtreerima. Liigse valgutarbimisega kaasnev vedelikupuudus organismis võib avalduda ka peapöörituse, iivelduse või peavaluna.
6. veebruar 2014
Tere!
Palun tooge välja, millel põhinevad TAI arusaamad, et rasva nö “liigtarbimine” ehk rohkem kui üle 25-30% päevasest põhjustab ülekaalu ja et kõige enam peaks päevas tarbima süsivesikuid? Kas saaksite anda mõne teadusartikli viite, mis seda teooriat tõestab?
2. veebruar 2014
Tere.
Küsimus siis selline, et mul on istuv töö, päevas 11 tundi. Pikk ja lühike nädal.
Näksimist ma ei harrasta, seega on vaja midagi toitvat, aga mitte midagi rasvast ega kilosid juurde tekitavat toitu, mida ma ei suuda selle aja jooksul kulutada! Millist toitu ma peaks sööma?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Istuva töö puhul on ennekõike vaja jälgida, et energiat ei saadaks toiduga liiga palju. Samas tuleks kõik vajalikud vitamiinid-mineraalained toiduga kätte saada, mis tähendab seda, et kogu toitumine peab olema väga hästi läbi mõeldud. Kindlasti tuleks süüa korralikku hommikusööki ning võimaluse korral ka tööl sooja lõunasööki. Õhtune toidukord kodus võiks olla pisut tagasihoidlikum. Väga toitvad, kuid samas vähe energiat andvad on köögiviljad. Neid võiks süüa suuremas koguses, nii toidu koostises kui niisama värskelt. Kuna energiavajadus on suhteliselt väike (sõltuvalt Teie vanusest, kehakaalust, füüsilisest aktiivsusest vabal ajal ning individuaalsetest iseärasustest alates umbes 1700-2000 kcal), siis võiksite oma toiduvaliku koostamisel lähtuda põhimõtetest, mis kehtivad kaalu alandada soovivatele inimestele, mida leiate siit.
28. jaanuar 2014
Tere! Küsimus foolhappe kohta.
Teie lehel on kirjas,et kõige rohkem sisaldub foolhappet kuivatatud petersellis? Kas on mõeldud maitseaine peterselli nt lisades salatitesse? Kuumtöötlemisel ju kaob foolhappe seest?Kui nt lisada suppidele või kastmetele? Ning veel on kirjutatud,et kas pärm on suure foolhappe sisaldusega?Kuidas peaksin pärmi sööma? Ja kuivatatud põlduba? Ostan poest ja söön kuivatatud põlduba?
Siis on teil kirjas ka veel munakollane, kas keedetud munas on säilinud foolhappe?
Siis küsimus ka B12 vitamiini kohta, et veisemaks peab olema kuumtöötlemata? Kuidas ma saan süüa toorest maksa? Kui ma näiteks teeksin maksakastet siis ju hävib see vitamiin kuumtöötlemisel?
Ette tänades, Liis.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Jah, lehel toodud allikad on absoluutväärtuses parimad. Samas tuleks arvestada kindlasti sellega, milliseid toiduaineid üldse inimene sööb ja et kuumutamisel foolhappe sisaldus väheneb. Pärmi saadakse pärmitaigna küpsetistest, kuid kindlasti mitte 25 grammi, mis annaks ligikaudse päevas vajaliku koguse. 300 mikrogrammi foolhapet sisaldub ka 25 grammis maksas, kuid ka maksa ei tasu kindlasti igapäevaselt süüa. Foolhappe saamiseks tasuks ennekõike suurendada täisteratoodete, idude, kaunviljade ning (peamiselt roheliste) köögiviljade söömist. Ühes keedetud munas on umbes 25 mikrogrammi foolhapet.
Ka B12-vitamiini sisaldus väheneb kuumtöötlemisel, kuid kindlasti mitte nii palju, et see täiesti olematuks muutuks. B12-vitamiini vajadus on suhteliselt väike. Tervet inimest, kes sööb lisaks taimetoidule vähemalt üht alljärgnevatest – munad, piimatooted, liha, kana, kala – ei tohiks selle vitamiini defitsiit ohustada.
26. jaanuar 2014
Tere Lp Tagli Pitsi!
Olen ise ühes koolis terviseõde ja pöördun Teie poole murega ühe 17 aastase tütarlapse toitumise osas. Nimelt oli meil õpilasega juttu tema toitumisharjumustest ja palusin tal pidada 3 päeva toidupäevikut, kus palusin üles märkida kõik, mida iganes sööb. Ise ta veel rõhutas, et ei söö enam ammu liha (punast), keeldub kategooriliselt sellest. Minu küsimuse peale, kas ta väsimust ei kurda ja mingeid terviseprobleeme sellega pole veel kaasnenud vastas, et on küll väsimus, tugev akne, aeg-ajalt saab perearsti juurest Milgamma süste (B12), kuid liha tema suu sisse enam ei võta.
Mis teha seesuguses olukorras ja kuidas võiks sellist last aidata, sest kindlasti mõjutab teatud vitamiinide grupi pikaajaline defitsiit ka teisi organismi funktsioone?
Lugupidamisega
Helina Pedak
ühe kooli terviseõde
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toidupäevikut peaks pidama minimaalselt kaks nädalat, et näha, milliseid toitaineid puudu jääb. Kui ta sööb kala, kana, muna ja piimatooteid, siis ei tohiks tal tegelikult B12-vitamiini saamisega probleeme olla, küll aga võib ta liiga vähe saada rauda või isegi energiat, mis mõlemad võivad olla väsimuse põhjuseks. Kindlasti tasub vaadata ta kehamassiindeksit (et poleks tegemist alakaalulisusega) ning soovitada perearsti juures vereanalüüs teha. Kui inimene on oma toitumiseelistustes veendunud, siis on teda üsna raske mõjutada, pigem tuleb talle selgitada, kuidas toituda võimalikult mitmekesiselt, et ka ainult taimset päritolu toidust kõik vajalik kätte saada või siis kompenseerida puudujääke toidulisanditega.
26. jaanuar 2014
tere..mul on probleem poja toitumisega:ta ei söö eriti mitte midagi..kuidas panna 9 aastane poiss sööma??ta ütleb iga toidu kohta,et talle ei meeldi..ja ta ei söö koolis ka..et mida teha??sööb ainult saia,leiba,kartulit ja makarone ilma mitte millegita…
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selliseid lapsi on rohkem kui arvata võiks, kes söövad ainult väheseid kindlaid toite. Seni, kuni ta on terve, tema anlüüsid on korras, ei peaks väga muretsema. Enda rahustuseks võiksite pidada umbes 10 päeva jooksul toidupäevikut, kuhu kirjutate võimalikult täpselt üles kõik selle, mida ta sööb ning siis näete, mis on need toitained, mida tal võib puudu jääda ning kui ta tõepoolest toiduga pole vastavate toitainete allikaid nõus sööma, võib osutuda vajalikuks toidulisandite võtmine. Üldiselt peaksid lapsed sellest välja kasvama, eriti siis, kui algab teismeiga ja kasvuspurt. Aidata võib ka see, kui palute ta appi poes toite valima ja valmistate koos toitu, panete lauale valmis puhastatud-tükeldatud köögi- ja puuvilju.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon