Taimetoitlus

Taimetoitlus on eesti keeles eksitav termin, kuna viitab justkui sellele, et taimetoitlased toituvad ainult taimedest. Tegelikkuses ei pruugi see aga üldse nii olla.

Eestis peetakse taimetoitlaste all tavaliselt silmas vegetaarlasi (ingl k vegetarian). Need on inimesed, kes ei söö toite, mis sisaldavad või mille saamiseks on kasutatud loomade kehaosi, näiteks maismaa- ja mereloomade liha, putukaid ning tapmise kõrvalsaadusi, aga ka želatiini ja loomset laapi. Vegetaarlaste toidusedelisse võib, aga ei pruugi, loomsetest toodetest kuuluda ka mesi. Vegetaarlasi on sobilik kutsuda liha mittesöövateks inimesteks ning nende toitumist lihavabaks toitumiseks.

Vegetaarluse vorme eristatakse loomset päritolu toodete tarbimise või välistamise kaudu:

• piima-taimetoitlased ehk laktovegetaarlased söövad loomset päritolu toodetest ainult piimatooteid,
• muna-taimetoitlased ehk ovovegetaarlased söövad loomset päritolu toodetest ainult mune,
• piima-muna-taimetoitlased ehk lakto-ovovegetaarlased söövad loomset päritolu toodetest nii piimatooteid kui ka mune.

Lisaks on olemas taimetoitluse veelgi leebemaid variante, mille nimetused on pisut eksitavad, kuna tavamõistes vegetaarlased ei söö maismaa- ega mereloomade liha:

• kala-taimetoitlus ehk peskovegetaarlus ehk pesketarianism ehk pesketaarlus– lisaks taimset päritolu toidule süüakse kala ja teisi mereande, tihti ka mune ja piima,
• linnuliha-taimetoitlus ehk pollovegetaarlus ehk pollovegetarism– lihadest süüakse ainult linnuliha, lisaks võidakse süüa mune ja piima,
• pooltaimetoitlus ehk semivegetaarlus ehk semivegetarism– välditakse vaid punast liha, kuid süüakse teisi loomset päritolu toite. Vahel võidakse semivegetaarluseks nimetada ka niinimetatud paindlikku taimetoitlust, mille järgijad söövad küll enamasti taimseid toite, kuid on valmis eri põhjustel tegema oma toitumises mööndusi (ingl k ka flexitarian).

Täistaimetoitlased ehk veganid ei tarbi üldse loomset päritolu tooteid, kuid söövad lisaks taimsetele toiduainetele seeni, pärmi ja vetikaid, aga ka baktereid ja mineraalset päritolu toiduaineid.

Toitumuslikult on veganitoitumine üks vegetaarluse alaliike, elufilosoofiana ulatub veganlus aga toidulauast oluliselt kaugemale. Organisatsioon The Vegan Society defineerib veganluse kui eluviisi, millega püütakse võimaluste ja teostatavuse piires välistada igasugune loomade julm kohtlemine ja ärakasutamine toiduks, riietuses või muul eesmärgil.

Sellest lähtuvalt ei söö veganid liha-, kala-, muna- ega piimatooteid ega mett ning väldivad tooteid, mis on loomset päritolu või sisaldavad loomset päritolu komponente, näiteks nahka ja karusnahka, villa, siidi, mesilasvaha ja želatiini.

Terminoloogilise segaduse vältimiseks on seega kõige parem kindlast taimetoitluse vormist rääkides kasutada vastava vormi nimetust – veganid, piima-taimetoitlased, kala-taimetoitlased jne. Üldjuhul võib aga kasutada liigitust kolme suurema rühmana: segatoidulised, taimetoitlased ja veganid.