Energiajookide mõju tervisele

Arvatakse, et väikestes kogustes parandavad energiajoogid reageerimisaega, suurendavad aeroobset ja anaeroobset vastupidavust, vähendavad unisust autoroolis, suurendavad erksust ning parandavad meeleolu ja tunnetust. Energiajookidega seotud terviseprobleeme seostatakse ennekõike liigse kofeiinikogusega, eriti inimestel, kes saavad kofeiini üle 200 mg päevas.

Kuigi tauriini ja glükuronolaktooni puhul pole täheldatud, et nad oleksid eraldi tarvitatuna ohtlikud, on andmed ebapiisavad nende võimaliku sünergilise efekti osas omavahel või kofeiini ja guaraanaga. Energiajookidega seotud põhilisteks terviseriskideks loetletakse:

suurenenud südamelöögisagedus ja südamepekslemine,
kõrgenenud vererõhk,
unehäireid ja unetus,
suurenenud uriinieritus,
hüperglükeemia (tulenevalt energiajookide suurest suhkrusisaldusest), mis võib olla ohtlik ennekõike diabeeti põdevatele ning teistele ainevahetusprobleemidega inimestele.

USA teadlaste väitel sisaldavad energiajoogid piisavalt stimuleerivaid aineid, et põhjustada ärevust, unetust, dehüdratsiooni, seedeelundkonna ärritust, närvilisust, punastamist, suurenenud kuseeritust, südamepekslemist. Energiajookide tarvitamist seostatakse ka krambihoogude, maaniahoogude ja rabandusega. Populaarsetes energiajookides sisalduvad guaraana-, tauriini- ja ženšennikogused on oluliselt väiksemad kogustest, mis võiksid omada terapeutilist efekti või vastupidi – tuua endaga kaasa kahjulikke nähte. Seevastu energiajookides sisalduvad kofeiini ning suhkru kogused võivad omada tervistkahjustavat mõju.

Mõju kesknärvisüsteemile

Ebasoodsad mõjud kesknärvisüsteemile, mida on kirjeldatud seoses energiajookide tarvitamisega, hõlmavad peavalu, ärevust, ärrituvust, erutusseisundit, peapööritust, värinaid, segadust, psühhoosi, krampe ja vaimse seisundi muutusi. Biopolaarse häire ning teiste psühhiaatriliste seisunditega patsientidel on täheldatud maniakaalseid episoode ehk maaniat. On täheldatud, et energiajookide liigne tarvitamine võib põhjustada hüpervigiilsust (ülemäärane tähelepanu ja fokusseerumine kõikidele välistele ja sisemistele stiimulitele, tavaliselt sekundaarne luululiste seisundite või hallutsinatsioonide korral) ja psühhomotoorset rahutust, millele hiljem järgneb vaimse seisundi halvenemine, eriti neil, kellel on halvasti kontrollitud või diagnoosimata psühhiaatrilised häired.

Mõju südame-veresoonkonnale

Kardiovaskulaarsed seisundid, mis võivad liigse energiajookide tarvitamisega ilmneda, on südamepekslemine, rinnavalud, kiirenenud pulsisagedus, rütmihäired ning hüpertensioon. Energiajookides leidub palju kofeiini, mis võib muuta veresoonte elastsust ning seeläbi soodustada südame-veresoonkonna haiguste kujunemist. Risk on veelgi suurem, kui tarvitada energiajooke koos alkoholiga.

Mõju seedeelundkonnale

Liigse kofeiini saamisega energiajookidest võib kaasneda seedetrakti hüperstimulatsioon koos iivelduse, oksendamise, kõhulahtisuse ja kõhuvaluga. Samuti võib kofeiini tarbimine põhjustada gastroösofageaalset reflukshaigust, kõrvetisi ja ösofagiiti. Lisaks võib liigne suhkru tarbimine rikkuda seedetrakti normaalse mikrobioota tasakaalu.

Hammaste tervis ja ülekaal

Halvenenud hammaste tervis ning hammaste erosioon, mida põhjustab energiajookide kõrge suhkrusisaldus, on energiajookide tarvitajate hulgas tavaline. Hammaste erosiooni ning tundlikkust suurendab see, et energiajoogid on väga happelised. Samuti on muret tekitav energiajookide tarvitamisega seotud rasvumine. Energiajoogid sisaldavad rohkesti energiat, üks pudel/purk kuni 200 kilokalorit või rohkem ning seetõttu peetakse neid kõrge energiasisaldusega jookideks. Kui energiajooke tarvitatakse kogustes, mis ületab päevast energiavajadust, võib see põhjustada ülekaalulisust, seda juba lapseeast alates.

Energiajoogid ja söömishäired

Toitumishäiretega (eriti anoreksiaga) inimesed võivad regulaarselt tarvitada suuri koguseid kofeiini, et võidelda madalast energiatarbimisest tingitud kurnatusega, suruda maha isu, kergendada väljaheidet ning suurendada diureesi. Arvestades, et toitumishäiretega inimestel on niigi suurem soodumus südamehaigustesse haigestumisele ja suremusele ning samuti on neil elektrolüütide häireid, siis kõrge kofeiinisisaldusega energiajookide tarvitamine võib seda riski veelgi suurendada.

Energiajoogid ja füüsiline aktiivsus

Energiajooke tarvitatakse sageli enne treeninguid, treeningu ajal ning spordiüritustel. Selline tarvitamine võib viia kiiresti dehüdratsiooni ning ataki, kuumarabanduse või infarktini. Kombinatsioon kofeiini diureesi tõstvatest omadustest, higistamisest ning vedeliku kaost võivad põhjustada tõsise dehüdratsiooni. Tihti aetakse energiajoogid ja spordijoogid segi, kuigi need on oma olemuselt väga erinevad tooted. Spordijookideks on maitsestatud joogid, mis võivad sisaldada süsivesikuid, mineraalaineid, elektrolüüte (nt naartrium, kaalium, kaltsium, magneesium), maitse- ja lõhnaaineid, mõnikord ka vitamiine või teisi toitaineid ning mis on mõeldud treeningu käigus higistamise teel kaotatud vee ja elektrolüütide taastamiseks. Energiajoogid ei sisalda elektrolüüte, see-eest sisaldub neis kofeiini ja teisi stimulante.

Füüsiliselt aktiivsed inimesed ei ole tihti teadlikud sportimisega seotud vee- ja toitainete suurenenud vajadusest. Tihti arvatakse, et suurenenud energiavajaduse rahuldamiseks on sobilikud energiajoogid. Energiajookide kasutamine spordijookide asemel toob endaga kaasa suured kofeiinikogused, mis omavad vastupidist efekti veevajaduse rahuldamisele. Seetõttu on väga oluline valida enne või pärast füüsilist koormust, selle ajal, ja ka muudel juhtudel, organismi veekaotuse tasakaalustamiseks õige jook, vältides seejuures liigset suhkru ja energia saamist. Atleetide puhul võib mõõdukas spordijookide kasutamine olla mõningatel juhtudel õigustatud, kuid tavalise füüsilise aktiivsusega inimese puhul ei ole vee asemel spordijookide kasutamine vajalik.

Energiajoogid ja alkohol

Alkoholi ja energiajookide koostarvitamise kohta ei ole piisavalt uuringuid, kuid tehtud uuringute põhjal on tuvastatud kolm peamist võimalikku riski.

Vähenenud tundlikkus alkoholimürgituse märkide suhtes, suurendades tõenäosust alkoholimürgituseks ning valedeks hinnanguteks, mis võivad omakorda kaasa tuua õnnetused (nt liikluses), valed otsused (nt sõitmine purjus peaga), riskikäitumise (nt riskantne seksuaalkäitumine, vägivald).

Dehüdratsioon, mis võib kaasa tuua:

kõhulahtisuse, iivelduse või oksendamise,
väsimuse ja peavalud,
suurenenud südame löögisageduse,
lihaskrambid,
tõsisemad pohmellinähud (mis omakorda mõjutavad tööd ning autojuhtimist).

Vastuolulised signaalid närvisüsteemile, mis võivad kaasa tuua kardiovaskulaarseid probleeme (näiteks südamepekslemine või kõrgenenud vererõhk) ning häiritud une.

Energiajookide segamine alkoholiga võib olla ohtlik, arvestades energiajookide stimuleerivat toimet ning alkoholi depressiivseid omadusi. Energiajookide stimuleeriv mõju võib varjata seda kui purjus inimene on ning tekitada olukorra, kus on raske aru saada kui palju alkoholi tarvitatakse. Alkohol ja energiajoogid on diureetikumid ning koos takistavad nad organismi alkoholi ainevahetust ja võivad suurendada alkoholimürgistust.