Diabeet

Diabeet ehk suhkurtõbi on energiaainevahetuse püsiv häire, mida tingib kõhunäärme vähene insuliini tootmine ning insuliini toime nõrgenemine või insuliini eritumise puudulikkus.

Diabeeti iseloomustab pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute, rasvade ning valkude ainevahetuses. Pärast söömist lagunevad seedetrakti jõudnud süsivesikud glükoosiks, mis imendub verre. Vastuseks glükoositaseme tõusule eritab terve inimese kõhunääre insuliini. Insuliin on hormoon, mis võimaldab glükoosil siseneda rakkudesse, tagades seeläbi vere suhkrutaseme normi piirides hoidmise. Glükoosi hulga liigsel langusel hakatakse aga glükagooni nimelise hormooni toimel maksas lagundama varuks olevat glükogeeni, et tagada organismile vajaminev glükoosi hulk.

Terve inimese vere glükoosi sisaldus langeb söögieelsele tasemele umbes 3–4 tunni möödudes, diabeetikul sageli mitte. Insuliini resistentsuse või insuliini puuduliku tootmise korral ei saa glükoos siseneda rakkudesse ning organism hakkab energia saamiseks kasutama rasvu ja valke, mis ei sobi aga kõikidele rakkudele. Organismis kuhjuvad ketohapped, tekib ketoos. Raskematel juhtudel võib hingeõhus olla tunda atsetoonilõhna. Organismi kuhjunud liigsest glükoosist püütakse vabaneda viimase eritumisel uriiniga.

Diabeedi kaks tüüpi

Kaks levinumat diabeedi tüüpi on 1. ja 2. tüüpi diabeet. 

1. Esimese tüübi põhjuseks on kõhunäärme insuliini eritavate B-rakkude kahjustus. Tegemist on autoimmuunhaigusega, mille teket vallandavad tegurid pole lõplikult teada. Haiguse korral organismi immuunsüsteem ründab oma B-rakke. Teatud soodusfaktoriks on pärilikkus. Rohke magusa söömine ei ole seotud diabeeti haigestumise riskiga, küll aga võib rohkest magusasöömisest tekkinud ülekaal olla üheks 2. tüüpi diabeedi riskifaktoriks. 1. tüüpi diabeeti esineb tavaliselt lastel ja noortel. Tunnusteks on janu, kiire kaalukaotus, sage urineerimine. Kaasajal ei ole see haigus veel välja ravitav ning vaja on igapäevaselt insuliini manustamist süstidena või insuliinipumba abil kogu järgneva elu jooksul.
2. Teist tüüpi diabeet tekib insuliini toimemehhanismide häirumise tagajärjel. 2. tüüpi diabeedi puhul võib insuliini erituda piisavalt, kuid see ei toimi nagu peab.

Diabeedi 2. tüüpi esineb umbes 90% erinevatest diabeeditüüpide juhtudest. Olles varasemalt enamasti üle 40-aastaste inimeste haigus, on tänapäeval antud tüüpi põdevate haigete vanus langenud. Üha enam diagnoositakse antud haigust ka ülekaalulistel lastel.

2. tüüpi diabeedihaigete noorenemist seostatakse suuresti lääne toitumis- ja elustiiliga. Diabeedi 2. tüübi riskifaktoriteks on pärilik eelsoodumus, liigne kehakaal, vähene liikumine ja vale toitumine.

Kui vere glükoosisisaldus on pikka aega kõrge või diabeediravi ebapiisav, võivad tekkida tüsistused nagu närvitundlikkuse langus ning veresoonte kahjustused nii silmades, neerudes, jalgades ja mujal.

Eristatakse veel gestatsioonidiabeeti ehk rasedusaegset diabeeti, mis võib, kuid ei pruugi pärast sünnitamist taanduda.

Vereplasma normaalne ja kõrgenenud glükoosisisaldus

Diagnoosimine  

LOE täpsemalt diabeedi diagnoosimisest.

Liiga madal glükoositase ehk hüpoglükeemia

Diabeedi puhul võib haigete vere glükoositase langeda mõnikord liiga madalale. Hüpoglükeemiat võib põhjustada liiga suur insuliinikogus või teatud suukaudsed 2. tüüpi diabeedi ravimid võrreldes tarbitava toiduga, süsti ja söömise suur ajavahe, suur kehaline koormus või alkoholi liigtarvitamine.

Tavaliselt tunnetab diabeedihaige seda ise. Hüpoglükeemiaga kaasnevad nälja- ja nõrkustunne, higistamine, tasakaaluhäired. Rasketel juhtudel võib haige kaotada isegi teadvuse ja esineda krambid, siis tuleb kohe kutsuda arst. Kergematel juhtudel piisab kui diabeetik joob klaasi mahla või muud suhkruga jooki, sööb mõne kommi või glükoositableti. On väga tähtis, et ümbritsevad inimesed oleksid teadlikud diabeetiku haigusest, siis oskavad nad vajaduse korral aidata.

Diabeedi tunnused ja elu diabeetikuna

Juhul, kui veresuhkru väärtused tõusevad kõrgele ning taoline situatsioon püsib pikalt, hakkab organism liigset glükoosi väljutama uriiniga. Suhkrusisaldust uriinis saab kindlaks teha lihtsa uriinianalüüsiga. Neerude kaudu väljuv glükoos viib kaasa hulga vett, mistõttu uriini hulk on tavapäratult suur. Peale suurenenud uriinihulga ja sagenenud urineerimise iseloomustab diabeeti liigjoomine, taastamaks vedeliku hulka organismis.

Eduka ravi aluseks on õige toiduvalik, millele lisaks kasutatakse insuliinisüste (diabeedi 1. tüüp) või insuliinitundlikkust parandavat kui ka suurendavat tablettravi (diabeedi 2. tüüp). Teatud juhtudel vajavad ka 2. tüüpi diabeedihaiged insuliinisüste.

Kehakaalu vähendamine ülekaalu korral ja piisav kehaline koormus aitavad leevendada haiguse kulgu. Diabeetiku dieet sobib igale tervisliku eluviisi harrastajale, piirama peab kergesti omastatavate süsivesikute tarbimist, mida leidub palju näiteks karastusjookides, maiustustes, magusates saiakestes, kookides, ning ka suure tärklisesisaldusega toitude, nagu kartul, valge riis ja pastatooted, tarbimist.

Toidukordade arv sõltub haiguse raskusastmest ja raviskeemist. Toiduks tuleks eelistada täisteratooteid, köögivilju, väherasvaseid liha- ja piimatooteid. Magusaisu on soovitatav kustutada puuviljade ja marjadega. Toiduvalmistamisel on soovitatav eelistada hautamist ja keetmist praadimisele, õlisid tahketele rasvadele, vältida tuleks liigse soola tarbimist.