Väävel

Väävel esineb organismis peamiselt kahe aminohappe, tsüsteiini ja metioniini koostises. Samuti on see oluline B₁-vitamiini ja biotiini koostisosa. Väävlit on ka rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes.

Väävlit on vaja:

• pea kõigi organismis leiduvate valkude ja ensüümide toimimiseks,
• antikehade moodustamiseks, kus ta osaleb mitmesuguste kehavõõraste ühendite kahjutuks tegemisel,
• luudele ja kõhredele.

Väävli puhul soovituslikud kogused puuduvad, kuid arvatakse, et piisaval valkude tarbimisel on tagatud ka piisav kogus väävlit.

Parimateks väävli allikateks on toidud, mis sisaldavad metioniini ja tsüsteiini sisaldavaid valke.
Toiduga saame väävlit nii loomset kui taimset päritolu toitudest.

• Loomset päritolu toitudes on väävlit rohkesti lihas, rupskites (maks, nahk, neerud, keel jne), kanas, kalades ja munavalges.
• Taimedest saame väävlit põhiliselt teraviljadest nagu rukkist ja kaerast, samuti leidub seda rohkesti kaunviljades ja pähklites.