Vanusega muutunud maitsmismeel ja raskused söömisel

Mida ja kuidas süüa, kui maitsmismeel on muutunud, puuduvad hambad või esinevad neelamisraskused?

Kui maitsmismeel on muutunud

Maitsmismeele muudatused on seotud eelkõige ealiste iseärasustega, aga võivad kaasneda ka mõne ravimi tarvitamisega. Sellisel juhul tuleks konsulteerida arstiga võimaluse üle vahetada ravim mõne sarnase toimega analoogi vastu.

Ealistest iseärasustest tingitud maitsmismeele muudatuste puhul on üldine lähenemine eelistada sagedamini vedelamaid toite, kuna toidu kokkupuude maitsmisretseptoritega on sel juhul lühiajalisem.

Veidi annab seda leevendada, kui jälgida, et toit sisaldaks piisavalt tsinki. Headeks tsingiallikateks on näiteks enamik pudruhelbeid, kamajahu, täistera- ja seemneleivad, maksapasteet, kuumtöödeldud maks, sea-, veise- ja linnuliha, pärm ja maitsepärm (rikastatud pärmihelbed), tuunikalakonserv, seemned-pähklid, juust, täisterasai.

Maitseaineid võiks kasutada pigem rohkem

 Et vältida soola liigset saamist, lisavad paljud inimesed toidule vähem soola ja nii võivadki tunduda toidud esialgu vähem maitsvad. Selleks, et maitsemeelt ergutada, tasub maitseaineid kasutada pigem rohkem kui vähem. Tasub aga meeles pidada, et sool ja pipar ei ole ainsad maitseained. Kasutada võiks  rohkem erinevaid värskeid ja kuivatatud ürte (till, basiilik, rosmariin, tüümian), soolata maitseainesegusid, aga ka sibulat, küüslauku, kaneeli, ingverit, tšillit vm. On inimesi, kellele vürtsid mõjuvad ärritavalt, näiteks tekitavad kõrvetisi. Seega tuleb uute maitseainete lisamisel oma toidusedelisse jälgida enesetunnet ning kasuta ainult neid, mis sobivad. Mageda põhiroa maitset aitab leevendada see, kui süüa kõrvale kodujuustu, juustu, kalaleiba vms.

Vanemaealiste mälumis- ja neelamisraskused

Hammaste puudumise või neelamisraskuste korral on äärmiselt oluline valida toit, mida on lihtne ja ohutu süüa. Mälumisraskuste korral eelistada vedelaid (nt kama, püreesupid) ja pehme tekstuuriga toite. Pehme tekstuuriga on kõik toidud, mida saab lihtsasti kahvliga purustada. Vältida tuleks toite, mille mälumine või neelamine valmistab raskusi (nt pähklid, küpsised).

Raskesti mälutav toit tuleks püreestada.

Neelamisraskused võivad avalduda erineval moel. Näiteks söömise ajal või pärast söömist esinev köha, pidev kurgu puhastamine köhatades, korduvad neelatused, tunne, et toit jääb justkui kurku kinni või probleemid tablettide neelamisel võivad viidata neelamisraskustele. Kui kogetakse mõnda eelpool mainitud sümptomit, tuleb konsulteerida esmalt perearstiga. Neelamishäirete diagnostika ja raviga tegelevad logopeedid.

Väga väikeste toidukoguste puhul võib olla vaja konsulteerida perearstiga ja võtta juurde apteekides müüdavaid spetsiaalseid kõrge energia- ja valgusisaldusega täisväärtuslikke valmisjooke.