Imikute energia- ja toitainete vajadus

Kuna laste magu on väike, siis vajavad nad võrreldes täiskasvanute toiduga teistsugust toitu. Imikute puhul peab ka vähene neile antav kogus toitu sisaldama suurt energia- ja toitainete hulka. Imikute toitumisel ei ole ruumi vähese toiteväärtusega toitudele ja lisavedelikele. Täiskasvanud võivad mõnda aega hakkama saada ka keha säilitatud toitainete varudega, kuid imikutel need varud puuduvad ja nad vajavad oma kiire kasvu juures kõiki toitaineid – süsivesikuid, valke, rasvhappeid, vitamiine ja mineraalained jne.

Energiavajadus

Esimesed viis aastat on lapse arengus periood, mil laps kasvab ja areneb kõige jõudsamalt. Enamik muudatustest jääb väljastpoolt vaadates silmale nähtamatuks. Aju kasvab väga kiiresti, kopsud on alles välja arenemas, luud kasvavad ja võtavad oma kuju jne. Kõik see vajab väga palju energiat ja toitaineid. Imikute energia tarbimine on ühe kilogrammi kehamassi kohta suurem kui täiskasvanutel, kuna neil kulub osa energiast kasvamisele. Esimese nelja elukuu jooksul kulub kasvamisele ligikaudu 27% saadud energiast, esimese eluaasta lõpuks väheneb see peaaegu 5%-le.

1–12 kuu vanuste laste keskmine energiavajadus 1 kg kehamassi kohta ja arvutuslik päevane koguvajadus lähtuvalt keskmisest kehamassist. Energia hulka on arvestatud rinnapiim (või piimasegu) koos eakohase lisatoiduga

Vanus kuudes	Lapsed	Poisid	Tüdrukud	Poisid	Tüdrukud
	kcal/kg/päevas	kg	kg	kcal/päevas	kcal/päevas
1-2,9	106	4.6	4,6	490	490
3-5,9	90	7	6,5	630	590
6-11,9	81	8,6	8	700	650

Põhitoitainete vajadus

Soovitatud valkude tarbimine imikutele põhineb hinnangutel kehavalkude baasvajaduse ja kasvamise vajaduste kohta, toiduvalkude efektiivsel muutmisel kehavalkudeks ning kasvamise individuaalsusel. 6,1–11,9 kuu vanuste imikute puhul peaksid valgud andma 7–15 % toiduenergiast.

Rohke valkude tarbimine suurendab neeru filtratsioonikoormust. Siiski on see nii vaid esimesel elukuul, mil neerud ei tule toime kõrge filtratsioonikoormusega. Esimese kuue elukuu jooksul on imikud soovitatavalt rinnapiimatoidul ja valgusisaldus rinnapiimas loetakse adekvaatseks ajalistele lastele. Kui imikud saavad imiku piimasegu või jätkupiimasegu, siis valgusisaldus piimasegudes on reguleeritud EL seadusandlusega.

Ülemine valkude tarbimise tervislik määr imikueas vajab veel täpsustamist. Suurem valkude tarbimine imiku- ja varases lapseeas suurendab rasvumise riski hilisemas elus. Milline eaperiood on kõige tundlikum suurele valkude tarbimisele, ei ole selge, kuid vastavalt olemasolevatele andmetele võib arvata, et esimesel kahel eluaastal on võimalik, et valkude tarbimine 15–20 % kogu energiast nii varases lapseeas, suurendab ülekaalulisuse riski hilisemas elus.

Lastel ja noorukitel võiks soovituslikult kuni 75% kogu saadavast valkude kogusest tulla loomset päritolu ehk kõrge bioväärtusega valkudest (high quality protein). Seega peaks imikute ja väikelaste toidulaual olema igapäevaselt piimatooteid ja lisaks midagi kala, muna ja (linnu)liha toidugrupist.

6-12 kuu vanuste imikute puhul peaksid rasvad andma umbes 30-45% toiduenergiast, sh oomega-3-rasvhapped minimaalselt 1 %E ning transrasvhapete saamine tuleks hoida võimalikult väike. Cis-monoküllastumata ja cis-polüküllastumata rasvhapped peaksid andma kokku vähemalt kaks kolmandikku rasvade kogutarbimisest.

Kiire kasvamise tõttu imikueas on rasvade osakaal nii rinnapiimas kui ka imikute piimasegudes ligikaudu 50% kogu energiast. Kuna kuuel esimesel elukuul on soovitatud toita imikuid ainult rinnapiimaga ning kuna rasva kogus piimasegudes on reguleeritud (40–55 %E imiku piimasegus ja 35–55 %E jätkupiimasegus), ei anta soovitusi kuueks esimeseks elukuuks.  Kuna rinnapiim on segatoidust energiarohkem, siis sõltuvalt täiendava toidu koostisest ja osalise imetamise sagedusest võib rasvade tarbimine imikuaja lõpuks kiirelt väheneda. Pärast kuuendat elukuud tuleks jätkata osalist rinnapiimaga toitmist nii kaua, kui see emale ja lapsele sobib. Rinnapiimast saadavast energiast pool või rohkem tuleb rasvadest. Tüüpiline rasvhappeline koostis rinnapiimas on 40–45% küllastunud, 40–45% monoküllastumata ja 13–16% polüküllastumata rasvhappeid.

Lisatud suhkrute päevane kogus (sahharoosi, fruktoosi ja tärklise hüdrolüsaadid) tuleks hoida alla 10 %E (ideaalis alla 5 %E).

Veevajadus

Janu korral tuleb alati eelistada lisanditeta joogivett. Imikutel on veevajadus kehamassi kilogrammi kohta täiskasvanutega võrreldes suurem, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Imikule võiks hakata vett pakkuma joogiks, kui ta sööb kolmel toidukorral päevas tahket lisatoitu. Vanusest sõltumata on janutunne märk vedelikupuudusest ning vajab seetõttu alati kiiret lahendamist ehk piisava vedelikuhulga tagamist, eelistatult vee näol. Imikute päevane vedelikuvajadus kõikidest allikatest kokku on kehamassi kilogrammi kohta 150 ml, mis teeb ligikaudu 0,8-1 liitrit.

6-12-kuuste imikute päevased minimaalsed vitamiinide ja mineraalainete vajadused

Vitamiinid		Mineraalained
A-vitamiin	250 RE1	Kaalium	700 mg
D3-vitamiin	10  μg2	Kaltsium	310 mg3
E-vitamiin	5 α-TE3,4	Fosfor	170 mg5
K-vitamiin	10 μg6	Magneesium	80 mg3
B1-vitamiin	0,3 mg	Raud	10 mg7
B2-vitamiin	0,4 mg3	Tsink	3,0 mg7
Pantoteenhape	3 mg3	Vask	220 μg3
Niatsiin	4,9 NE8	Jood	80–90 μg5
B6-vitamiin	0,4 mg3	Seleen	20 μg
Biotiin	58 μg	Fluor	0,4 mg7
Folaadid	90 μg	Mangaan	0,02-0,5 mg7
B12-vitamiin	1,5 μg	Molübdeen	10 μg
C-vitamiin	30 mg8
Koliin	170 μg3

¹_{RE = retinooli ekvivalendid (1 RE = 1 μg retinooli = 2 μg täiendavat β-karoteeni, 6 μg toidust saadavat β-karoteeni või 12 μg muid toidust saadavaid provitamiini A karotenoide, nt α-karoteen ja β-krüptooksant)}

² _{Alates 1–2 nädala vanusest peaksid imikud saama toidulisandina 10 μg D3-vitamiini päevas. Inimestele, kes on vähe või üldse mitte päikese käes, on soovitatav tarbida 20 μg/päevas}

³ _{Ekstrapoleeritud ainult rinnaga toidetavatelt imikutelt vanuses 0–6 kuud}

⁴ _{Eeldusel, et polüküllastumata rasvhapete tarbimine moodustab 5% energiatarbimisest. α-TE = α-tokoferooli ekvivalendid (st 1 mg RRR α-tokoferooli)}

⁵ _{Eeldades, et kaltsiumi tarbitakse soovituslikus koguses}

⁶ _{1 μg/kg kehakaalu kohta}

⁷ _{Eeldatakse, et fütiinhappe tarbimine segatoitumise korral on umbes 600 mg/päevas}

⁸ _{NE = niatsiini ekvivalent (1 NE = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani)}

⁷ _{Põhineb piisaval tarbimisel (AI) 0,05 mg/kg kehamassi kohta, kasutades populatsiooni võrdluskehamasse. Rasedate ja imetavate naiste puhul viitab see raseduseelsele kaalule}

^{8 Määratud 3 korda suuremale tarbimisele, mis teadaolevalt hoiab ära imikutel skorbuudi}