Soovitused vanemaealistele toidu ostmisel

Tervislik toitumine tundub kallis, mistõttu jälgivad vanemaealised hoolega toidu maksumust ning valivad sageli tooteid, mis on odavamad. Kuid alati ei pruugi odav olla toidu toiteväärtuselt parim valik.

Näiliselt kallim toode on üldjuhul täisväärtuslikum (selles on rohkem ja mitmekesisem valik toitaineid), kuid võib tegelikult osutuda isegi odavamaks. Selleks tasub alati lugeda toidu märgistust. Samuti võib sama raha eest teha kvaliteetsemaid valikuid.

Kas osta värsket liha või maitsestatud liha?

Maitsestatud lihasse on lisatud vett ja soola. Näiteks õrnsoolatud broilerifilees on lihasisaldus 80%. Kui filee kilogramm maksab 6 eurot ning õrnsoolatud filee kilogramm 5.50, siis kui arvestada õrnsoolatud fileest maha lisatud vesi ja sool, tuleks õrnsoolatud broilerifilee puhta liha kilohinnaks hoopis ligi 7 eurot.

Alati tasub osta puhast (linnu)liha, mitte maitsestatud variante, mille kilohind tundub odavam. Maitsestamata liha aitab ka soola tarbimist paremini kontrolli all hoida.

Ostetav ja söödav liha- ja kalakogus ei pea olema suur. Toidu valmistamisel tasub „massi tekitamiseks“ ja kõhu täissaamiseks lisada roa koostisesse palju lihast odavama kilohinnaga köögivilju. Samuti tasub kotletid-hakkpallid jm teha ise, mitte osta neid valmiskujul poest. Ise süüa tehes saab kontrollida ka seda, mida ja kui palju (nt sool) toidule lisada.

Kas osta mahla või mahlajooki?

Mahlas on mahlasisaldus alati 100%, nektaris 25–40%, mahlajoogis määramata. Seega võib mahlajoogis olla mahla sisaldus vaid umbes 5%, ülejäänu on vesi ja suhkur. Seega saaks liitrist mahlast ise kodus valmistada umbes 15 liitrit mahlajooki, kui seda veega lahjendada.

Võrreldes mahla ja mahlajookidega on värsketes viljades toit- ja kiud- ainete sisaldus suurem ning suhkru sisaldus väiksem. Lisaks on viljade kilohind sageli madalam kui liiter sama vilja mahla.

Mahlale ja mahlajookidele eelista värskeid vilju, milles on vajalike toitainete ja kiudainete sisaldus suurem.

Milline on erinevus, kui vahenäksimiseks valida pähklid-seemned või saiake?

Rahaliselt on enam-vähem võrdne, kas süüa päevas umbes üks 50-grammine saiake või 25 grammi pähkleid-seemneid. Ka energiasisalduselt annavad mõlemad valikud umbes 150 kcal. Saiakesest ei saa peaaegu mingeid vajalikke toitaineid, seevastu sisaldavad erinevad pähklid-seemned kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid päris arvestatavas koguses.

Nõuanded, mis aitavad raha säästa.

Koosta poodi minekuks alati ostunimekiri, nii väldid impulssoste
Jälgi allahindlusi, kuid samal ajal vaata ka toote säilimisaega
Kui toiduainet kasutad sagedamini ja suuremas koguses (eriti neid, mis säilivad kauem, nagu näiteks kuivained, pähklid- seemned), tasub osta suurem pakk, mille kilohind on tihti odavam. Kui korraga kõike ära ei tarbi, siis saab mitmeid toite (nt pagaritooteid, liha, kala) sügavkülmas säilitada
Mõningaid toite (kala, liha vm) saab osta sõbraga kahe- või isegi kolme peale
Ka samasuguste toodete puhul on mõttekam võrrelda kilo- kui tükihinda. Tükihind võib ekslikult jätta odavama toote mulje, kuna nende kaalud erinevad
Odavam on osta värske tooraine ning valmistada sellest ise toit, kui osta valmistoite või pooltooteid
Puu- ja köögiviljade ning marjade puhul eelista hooajalisi vilju, mis on odavamad
Tihti on külmutatud puu- ja köögiviljade ning marjade kilohind odavam ning kvaliteet parem kui mittehooajalistel värsketel viljadel
Kui on võimalik ise mingeid vilju-marju kasvatada, tuttavatelt saada või metsast korjata ning sügavkülma panna, on see suureks abiks. Aiatöö ja marjade korjamine on lisaks ka hea füüsiline koormus
Ise hoidiseid teha on odavam, ja kui kasutada vähem soola- suhkrut, siis ka tervislikum

Kuidas sa poes aru saad, kas osta seda toitu või mitte?

Toidu ostmisel tuleks lugeda alati pakendi märgistust, sest see sisaldab olulist infot, mis aitab teha teadlikke valikuid.

Mõned olulisemad asjad, millele toidu märgistusel tähelepanu pöörata:

koostisosade loetelu näitab, millest toit valmistati – toidu koostisosad esitatakse nende sisalduse alanevas järjekorras. Seega, mida eespool on toidu koostise nimekirjas suhkur (fruktoosisiirup, mesi vm), seda enam sisaldab toode lisatud suhkruid
Säilimisaeg – toitu, mille „kõlblik kuni“ kuupäev on ületatud, ei tohi tarvitada. Selline toit võib olla halvaks läinud ning tuua endaga kaasa näiteks kõhulahtisuse või oksendamise. Märget „parim enne“ kasutatakse pikema säilimisajaga toitudel ning pärast märgitud kuupäeva möödumist võib toidu lõhn, maitse või tekstuur halveneda, kuigi mõnda aega on selle söömine veel ohutu. Seega tähtaja „parim enne“ ületanud toodete söömisel veendu nende ohutuses
toitumisalane teave (energia ja toitainete sisaldus 100 g kohta) on abiks tervise seisukohast parimate valikute tegemiseks, näiteks küllastunud rasvhapete või soola tarbimise piiramisel

Lisaks on hea teada, et:

(linnu)liha (v.a hakkliha) puhul peab tootja poolt soola lisamine kajastuma toote nimes (nt maitsestatud kaelakarbonaad, õrn- soolatud broilerifilee). Kui toode sisaldab vaid looduslikku naatriumi, siis tootjad peavad selle ümber arvutama ja pakendile märkima soolakogusena. Kui toote valmistamisel ei ole soola lisatud, võib lisada toitumisalase teabe juurde märke, et soolasisaldus tuleneb loodusliku naatriumi olemasolust. Vali võimalusel liha, kuhu tootja ei ole soola lisanud
kui toode meenutab välimuselt harjumuspärast toodet (näiteks hapukoort, juustu, šokolaadi või mahla), kuid selle nimetuses kasutatakse väljendeid -kaste, -maitseline, -dessert, -kreem vm, siis tasub pakendilt kindlasti hoolikamalt märgistust uurida. Selliste toodete puhul võib eeldada, et tegemist ei ole traditsioonilise tootega. Näiteks võib välimuselt hapukoort meenutavas tootes olla piimarasv asendatud taimset päritolu rasvaga.