Inimese tervis ja elukvaliteet määratakse suures osas imiku- ja lapseea toitumisega. Kõige kiiremad kasvuperioodid lapse arengus on esimesed kolm aastat ja puberteediiga kuni 20. eluaastani.
Neil perioodidel toimuvad organismis väga olulised muutused ning toitumine on ülitähtis. Arenev organism on eriti tundlik toitainete liia või puuduse suhtes. Oluline on juba ema toidusedel raseduse ajal – tasakaalustamata mikrotoitainete hulk avaldab mõju loote arengule.
Esimesel kolmel aastal kujunevad välja seedesüsteem (seedeelundkond), selle ensüümid ja mikrobioota, hormoon- ja teised elutähtsad süsteemid, ning immuunsüsteem.
Seedeelundkonna väljakujunemine on seotud toidu ja organismi üldise arenguga. Näiteks ei toodeta imiku seedetraktis arvestatavas koguses amülaase, mille abil lagundatakse tärklist, enne kolmandat elukuud. See tähendab, et teravilju ja kartulit ei ole mõistlik enne seda vanust sööta.
Piim kui parim toit imikule
Alates sünnist kuni poole aastani on esimene ja parimal juhul ainus toit rinnapiim, mille koostis on hästi optimeeritud, st annab vajaliku energia ja sisaldab kõiki kasvuks ning arenguks vajalikke ühendeid. Kõikide imetajate piima koostis on sarnane, kuid koostisosade proportsioonid varieeruvad liigiti. Mistahes teiste toitudega ei ole võimalik seda asendada.
Piimarasv on pakitud rasvagloobulitesse, mis on ümbritsetud kaitsva membraaniga. Piimarasva koostises on lühikeseahelalised ja asendamatud rasvhapped. Rasv ei ole ainult energiaallikas, paljusid koostisosi kasutatakse organismis rakkude ja kudede ehituseks, kõik rakud sisaldavad kolesterooli ja fosfolipiide, mistõttu sobib piimarasv oma koostiselt imikule väga hästi. Imikupiimasegudes kasutatavad taimsed õlid ei asenda piimarasva.
Piimasuhkur laktoos on parim energiaallikas. Laktoos põhjustab väiksemaid kõikumisi veresuhkru kontsentratsioonis, kuna peab enne imendumist lagunema glükoosiks ja galaktoosiks.
Galaktoosil on organismi valkude ja lipiidide koostises täita energeetilised ja regulatiivsed ülesanded.
Piim sisaldab tuhandeid erinevaid valke, millest suurema osa moodustavad kaseiinid ja vadakuvalgud, lisaks kompleksvalgud, ensüümid bioloogiliste reaktsioonide kiirendamiseks, transportvalgud, signaalide ülekandevalgud jne.
Kaseiini lagunemisel seedesüsteemis vabanevad peptiidid, mis annavad meile märku sellest, et kõht saab täis.