Liigsöömishäire

Liigsöömishäire (ingl k binge-eating disorder) on söömishäire, mille korral esinevad ülesöömishood, kuid kompenseerivaid käitumismehhanisme ei ole välja kujunenud.

Ülesöömishoo ajal tarbitakse lühikese aja jooksul tavapärasest oluliselt rohkem toitu, inimene tajub söömise üle kontrolli kadumist. Sageli süüakse ilma füsioloogilise näljatundeta ning süüakse kuni ebamugavustunde tekkimiseni. Pärast söömist tekib tugev süü- ja häbitunne, masendus.

Võrreldes anoreksia ja buliimiaga haigestutakse hilisemas eas ning naiste-meeste suhe on võrdsem. Liigsöömishäire levimus on 3–5% elanikkonnast.

Liigsöömishäirega patsientidel esineb võrreldes tervetega oluliselt rohkem rasvumist ja kehalisi haiguseid (südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet, kõrgvererõhktõbi). Samuti on oluline seos teiste psüühikahäiretega: liigsöömishäirega patsientidel esineb sagedamini depressiooni ja ärevushäireid, isiksushäireid, alkoholi ja narkootiliste ainete kuritarvitamist.

Liigsöömishäire ravivõimalused

Liigsöömishäire ravi on tavapäraselt ambulatoorne. Keskendutakse normaalse toitumise taastamisele ja kaasuvate psühhiaatriliste haiguste ravile. Oluline on mõõduka füüsilise koormuse lisamine. Keskendumine ainult kaalulangusele võib ravi takistada ning pikemas plaanis süvendada. Oluline on psühhoteraapia ja nõustamine, mille käigus inimene õpib end ja oma tundeid aktsepteerima ning emotsioone reguleerima. Tõhus võib olla ka medikamentoosne ravi.

Söömishäire diagnoosimine ja ravi algab tavapäraselt perearsti juurest, seega kui tundsid endal ära mõned liigsöömishäire tunnused, siis pöördu esmalt perearsti poole.