Menüü

Teismeliste energia- ja toitainete vajadus

Laste ja noorte energiavajaduse koguhulk sõltub nende põhiainevahetuse energiakulust ning kehalisele aktiivsusele ja kasvamisele kuluvast energiast.

Laste kehamass varieerub väga ulatuslikult, eriti puberteedieas. Energiavajaduse arvutamisel tuleb arvestada, et ülekaaluliste laste puhul võib tulemus olla liiga kõrge, kuna see põhineb kehamassil. Ainult kehamassi järgi energiavajadust hinnates ei arvestata ülekaaluliste puhul keha suhteliselt suurt rasvasisaldust ning seda, et eelkõige tuleb energiavajadust hinnata keha rasvavaba massi järgi. Seetõttu on soovitatav ülekaaluliste laste puhul määrata energiavajadus nende pikkusele vastava normaalkaalu juures.

Teismeliste keskmine ööpäevane energiavajadus (kcal/p)

Vanus, a

Tüdrukud

Poisid

Kehalise aktiivsuse tase

Kehalise aktiivsuse tase

Madal

Keskmine

Kõrge

Madal

Keskmine

Kõrge

10-kuni 11-aastased

1660

1900

2130

1760

2020

2270

11-11,9

1660

1900

2140

1780

2030

2290

12-12,9

1750

2010

2260

1900

2170

2440

13-13,9

1840

2100

2370

2050

2340

2630

14-14,9

1910

2180

2460

2210

2520

2840

15-15,9

1960

2240

2520

2370

2700

3040

16-16,9

1990

2270

2560

2480

2840

3190

17-17,9

2010

2300

2580

2570

2940

3310

18-18,9

2080

2380

2670

2740

3130

3520

alates 19

1980

2260

2550

2470

2820

3180

Põhitoitainete vajadus

Makrotoitainete ja rasvhapete osatähtsuste umbes kahe nädala keskmised soovitused1 soovituslikust energiast teismelistele

Toitained, rasvhapped

Keskmine soovitus

Valgud2

10-20 %E

Rasvad, sh3

25-40 %E

-küllastunud rasvhapped

max 10 %E

-monoküllastumata rasvhapped

10-20 %E

-polüküllastumata rasvhapped, sh

5-10 %E

–oomega-3-rasvhapped

min 1%E

-transrasvhapped

võimalikult vähe2

Süsivesikud5

45-60 %E

1Tabelis toodud protsendid katavad vähemalt 97–98% inimeste füsioloogilised vajadused

2 Madala energiasisaldusega toiduvaliku (alla 1600 kcal) ja taimetoitluse korral pigem 18-20% energiast. Jälgida, et keskmine päevas saadav valkude kogus ei jääks segatoidulistel täiskasvanutel alla 0,83 g kehamassi kilogrammi kohta ning vanemaealistel soovituslikult mitte alla 1,2 g kehamassi kilogrammi kohta.

3 Rasvade osakaal toiduenergiast võib olla 40% vaid juhul, kui küllastunud rasvhapped ei ületa 10%E. Kui ületavad, vähendada rasvade osakaalu max 35 %Eni. Kui lähtuvalt inimese vajadustest jääb mingil objektiivsel põhjusel (nt kaalulangetamine vm) toiduga saadud päevane energia kogus alla soovitusliku miinimumi, tuleks vajaminev rasvade kogus välja arvutada arvestades vähemalt päevase soovitusliku miinimumenergiaga. Cis-monoküllastumata ja cis-polüküllastumata rasvhapped peaksid moodustama vähemalt kaks kolmandikku kõikidest rasvhapetest

4 Transrasvhapped on ka looduses olemas. Nende saadav kogus ei tohiks olla kestvalt mitte üle 1 %E päevas. Toimides käesolevate toitumis- ja toidusoovituste kohaselt, ei ole võimalik kestvalt seda kogust ületada

5 Eelistatult alates 50%E, kuna osadel inimestel võib ebasobiva jämesoole mikroorganismide koosluse tõttu olla kiudainete lagundamine puudulik

Kiudainete vajadus

Teismelistele vajalik kiudainete kogus 8–13 grammi 1000 kcal kohta. Soovitusliku ligikaudse koguse saab välja arvutada ka valemiga “vanus+7”. Alates koolieast suureneb kogus vähehaaval täiskasvanutele soovitatud tasemeni.

Lisatud suhkrute soovitus

Lisatud suhkrute päevane kogus (sahharoosi, fruktoosi ja tärklise hüdrolüsaadid) tuleks hoida alla 10 %E (ideaalis alla 5 %E).

Veevajadus

Janu korral tuleb alati eelistada lisanditeta joogivett. Lastel ja noorukitel on veevajadus kehamassi kilogrammi kohta suhteliselt suurem, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Vanusest sõltumata on janutunne märk vedelikupuudusest ning vajab seetõttu alati kiiret lahendamist ehk piisava vedelikuhulga tagamist, eelistatult vee näol. Kuni täiskasvanuks saamiseni peaksid teismelised saama päevas vett kõikidest allikatest kokku vähemalt 50 ml iga kehamassi kilogrammi kohta, mis 9-13-aastastel tüdrukutel on kokku umbes 1,9 l ja poistel u 2,1 l ning üle 13-aastastel vastavalt 2 l ja 2,5 l.

Vitamiinide vajadus

VanusA-vitamiin , RE 1D3-vitamiin, μgE-vitamiin,
α-TE 3
K-vitamiin, µg4B1-vitamiin, mgB2-vitamiin, mgPantoteenhape, mgNiatsiin5, NEB6-vitamiin, mgBiotiin, μgFolaadid, μgB12-vitamiin, µgC-vitamiin , mgKoliin, μg
NEIUD 
11—14-aastased6501010450,91,4514,71,3352803,575350
15—17-aastased6501011601,01,6516,21,535310490390
18—24-aastased7001010650,91,6515,11,640330495400
NOORMEHED 
11—14-aastased7001011501,01,3516,81,535260380330
15—17-aastased7501012651,21,6520,31,8353204105400
18—24-aastased8001011751,11,6518,91,8403304110400

RE = retinooli ekvivalendid (1 RE = 1 μg retinooli = 2 μg täiendavat β-karoteeni, 6 μg toidust saadavat β-karoteeni või 12 μg muid toidust saadavaid provitamiini A karotenoide, nt α-karoteen ja β-krüptooksant)

2 Alates 1–2 nädala vanusest peaksid imikud saama toidulisandina 10 μg D3-vitamiini päevas. Inimestele, kes on vähe või üldse mitte päikese käes, on soovitatav tarbida 20 μg/päevas

3 Eeldusel, et polüküllastumata rasvhapete tarbimine moodustab 5% energiatarbimisest. α-TE = α-tokoferooli ekvivalendid (st 1 mg RRR α-tokoferooli)

4 1 μg/kg kehakaalu kohta

5 NE = niatsiini ekvivalent (1 NE = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani)

Mineraalainete vajadus

VanusKaalium, mgKaltsium, mgFosfor1, mgMagnee-sium, mgRaud2, mgTsink2, mgVask, μgJood, μgSeleen, μgFluor3, mgMangaan, mgMolübdeen, μg
NEIUD
11—14-aastased240011508640250139,10 10,8780120602,3250
15—17-aastased285011508640250151012,2880120702,9360
18—24-aastased3500100055030015109,7900150753,2365
NOORMEHED
11—14-aastased2550115086403001111,1740130652,4245
15—17-aastased3400115086403001114900140853,32,560
18—24-aastased35001000550350912,7900150903,8365

1 Eeldades, et kaltsiumi tarbitakse soovituslikus koguses

2 Eeldatakse, et fütiinhappe t arbimine segatoitumise korral on umbes 600 mg/päevas

3 Põhineb piisaval tarbimisel (AI) 0,05 mg/kg kehamassi kohta, kasutades populatsiooni võrdluskehamasse. Rasedate ja imetavate naiste puhul viitab see raseduseelsele kaalule

4 Vanusegrupi 11-17-aastased puhul on kasutatud keskmisi väärtusi 

5  Kui esinevad menstruatsioonid, siis 15 mg

6 Suure menstruatsiooniaegse rauakaotuse korral on oluline kontrollida rauataset veres ning võib olla vajalik võtta rauda toidulisandina