Menüü

Teismeliste energia- ja toitainete vajadus

Laste ja noorte energiavajaduse koguhulk sõltub nende põhiainevahetuse energiakulust ning kehalisele aktiivsusele ja kasvamisele kuluvast energiast.

Laste kehamass varieerub väga ulatuslikult, eriti puberteedieas. Energiavajaduse arvutamisel tuleb arvestada, et ülekaaluliste laste puhul võib tulemus olla liiga kõrge, kuna see põhineb kehamassil. Ainult kehamassi järgi energiavajadust hinnates ei arvestata ülekaaluliste puhul keha suhteliselt suurt rasvasisaldust ning seda, et eelkõige tuleb energiavajadust hinnata keha rasvavaba massi järgi. Seetõttu on soovitatav ülekaaluliste laste puhul määrata energiavajadus nende pikkusele vastava normaalkaalu juures.

Teismeliste keskmine ööpäevane energiavajadus (kcal/p)

Vanus, a Tüdrukud Poisid
Kehalise aktiivsuse tase Kehalise aktiivsuse tase
Madal Keskmine Kõrge Madal Keskmine Kõrge
10-kuni 11-aastased 1660 1900 2130 1760 2020 2270
11-11,9 1660 1900 2140 1780 2030 2290
12-12,9 1750 2010 2260 1900 2170 2440
13-13,9 1840 2100 2370 2050 2340 2630
14-14,9 1910 2180 2460 2210 2520 2840
15-15,9 1960 2240 2520 2370 2700 3040
16-16,9 1990 2270 2560 2480 2840 3190
17-17,9 2010 2300 2580 2570 2940 3310
18-18,9 2080 2380 2670 2740 3130 3520
alates 19 1980 2260 2550 2470 2820 3180

Põhitoitainete vajadus

Makrotoitainete ja rasvhapete osatähtsuste umbes kahe nädala keskmised soovitused1 soovituslikust energiast teismelistele

Toitained, rasvhapped Keskmine soovitus
Valgud2 10-20 %E
Rasvad, sh3 25-40 %E
-küllastunud rasvhapped max 10 %E
-monoküllastumata rasvhapped 10-20 %E
-polüküllastumata rasvhapped, sh 5-10 %E
–oomega-3-rasvhapped min 1%E
-transrasvhapped võimalikult vähe2
Süsivesikud5 45-60 %E

1Tabelis toodud protsendid katavad vähemalt 97–98% inimeste füsioloogilised vajadused

2 Madala energiasisaldusega toiduvaliku (alla 1600 kcal) ja taimetoitluse korral pigem 18-20% energiast. Jälgida, et keskmine päevas saadav valkude kogus ei jääks segatoidulistel täiskasvanutel alla 0,83 g kehamassi kilogrammi kohta ning vanemaealistel soovituslikult mitte alla 1,2 g kehamassi kilogrammi kohta.

3 Rasvade osakaal toiduenergiast võib olla 40% vaid juhul, kui küllastunud rasvhapped ei ületa 10%E. Kui ületavad, vähendada rasvade osakaalu max 35 %Eni. Kui lähtuvalt inimese vajadustest jääb mingil objektiivsel põhjusel (nt kaalulangetamine vm) toiduga saadud päevane energia kogus alla soovitusliku miinimumi, tuleks vajaminev rasvade kogus välja arvutada arvestades vähemalt päevase soovitusliku miinimumenergiaga. Cis-monoküllastumata ja cis-polüküllastumata rasvhapped peaksid moodustama vähemalt kaks kolmandikku kõikidest rasvhapetest

4 Transrasvhapped on ka looduses olemas. Nende saadav kogus ei tohiks olla kestvalt mitte üle 1 %E päevas. Toimides käesolevate toitumis- ja toidusoovituste kohaselt, ei ole võimalik kestvalt seda kogust ületada

5 Eelistatult alates 50%E, kuna osadel inimestel võib ebasobiva jämesoole mikroorganismide koosluse tõttu olla kiudainete lagundamine puudulik

Kiudainete vajadus

Teismelistele vajalik kiudainete kogus 8–13 grammi 1000 kcal kohta. Soovitusliku ligikaudse koguse saab välja arvutada ka valemiga “vanus+7”. Alates koolieast suureneb kogus vähehaaval täiskasvanutele soovitatud tasemeni.

Lisatud suhkrute soovitus

Lisatud suhkrute päevane kogus (sahharoosi, fruktoosi ja tärklise hüdrolüsaadid) tuleks hoida alla 10 %E (ideaalis alla 5 %E).

Veevajadus

Janu korral tuleb alati eelistada lisanditeta joogivett. Lastel ja noorukitel on veevajadus kehamassi kilogrammi kohta suhteliselt suurem, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Vanusest sõltumata on janutunne märk vedelikupuudusest ning vajab seetõttu alati kiiret lahendamist ehk piisava vedelikuhulga tagamist, eelistatult vee näol. Kuni täiskasvanuks saamiseni peaksid teismelised saama päevas vett kõikidest allikatest kokku vähemalt 50 ml iga kehamassi kilogrammi kohta, mis 9-13-aastastel tüdrukutel on kokku umbes 1,9 l ja poistel u 2,1 l ning üle 13-aastastel vastavalt 2 l ja 2,5 l.

Vitamiinide vajadus

Vanus A-vitamiin , RE 1 D3-vitamiin, μg2 E-vitamiin,
α-TE 3
K-vitamiin, µg4 B1-vitamiin, mg B2-vitamiin, mg Pantoteenhape, mg Niatsiin5, NE B6-vitamiin, mg Biotiin, μg Folaadid, μg B12-vitamiin, µg C-vitamiin , mg Koliin, μg
NEIUD  
11—14-aastased 650 10 10 45 0,9 1,4 5 14,7 1,3 35 280 3,5 75 350
15—17-aastased 650 10 11 60 1,0 1,6 5 16,2 1,5 35 310 4 90 390
18—24-aastased 700 10 10 65 0,9 1,6 5 15,1 1,6 40 330 4 95 400
NOORMEHED  
11—14-aastased 700 10 11 50 1,0 1,3 5 16,8 1,5 35 260 3 80 330
15—17-aastased 750 10 12 65 1,2 1,6 5 20,3 1,8 35 320 4 105 400
18—24-aastased 800 10 11 75 1,1 1,6 5 18,9 1,8 40 330 4 110 400

RE = retinooli ekvivalendid (1 RE = 1 μg retinooli = 2 μg täiendavat β-karoteeni, 6 μg toidust saadavat β-karoteeni või 12 μg muid toidust saadavaid provitamiini A karotenoide, nt α-karoteen ja β-krüptooksant)

2 Alates 1–2 nädala vanusest peaksid imikud saama toidulisandina 10 μg D3-vitamiini päevas. Inimestele, kes on vähe või üldse mitte päikese käes, on soovitatav tarbida 20 μg/päevas

3 Eeldusel, et polüküllastumata rasvhapete tarbimine moodustab 5% energiatarbimisest. α-TE = α-tokoferooli ekvivalendid (st 1 mg RRR α-tokoferooli)

4 1 μg/kg kehakaalu kohta

5 NE = niatsiini ekvivalent (1 NE = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani)

Mineraalainete vajadus

Vanus Kaalium, mg Kaltsium, mg Fosfor1, mg Magnee-sium, mg Raud2, mg Tsink2, mg Vask, μg Jood, μg Seleen, μg Fluor3, mg Mangaan, mg Molübdeen, μg
NEIUD
11—14-aastased 2400 11504 640 250 135,6  10,8 780 120 60 2,3 2 50
15—17-aastased 2850 11504 640 250 156 12,2 880 120 70 2,9 3 60
18—24-aastased 3500 1000 550 300 156 9,7 900 150 75 3,2 3 65
NOORMEHED
11—14-aastased 2550 11504 640 300 11 11,1 740 130 65 2,4 2 45
15—17-aastased 3400 11504 640 300 11 14 900 140 85 3,3 2,5 60
18—24-aastased 3500 1000 550 350 9 12,7 900 150 90 3,8 3 65

1 Eeldades, et kaltsiumi tarbitakse soovituslikus koguses

2 Eeldatakse, et fütiinhappe t arbimine segatoitumise korral on umbes 600 mg/päevas

3 Põhineb piisaval tarbimisel (AI) 0,05 mg/kg kehamassi kohta, kasutades populatsiooni võrdluskehamasse. Lapseootel naiste ja imetavate naiste puhul viitab see raseduseelsele kaalule

4 Vanusegrupi 11-17-aastased puhul on kasutatud keskmisi väärtusi 

5  Kui esinevad menstruatsioonid, siis 15 mg
6 Suure menstruatsiooniaegse rauakaotuse korral on oluline kontrollida rauataset veres ning võib olla vajalik võtta rauda toidulisandina