B12-vitamiin ehk kobalamiin

B₁₂-vitamiin on unikaalne, sest see on ainus vitamiin, mis sisaldab mineraalainet, so koobaltit. Vitamiin B₁₂ sünonüümina võib kasutada nimetust kobalamiin. Toidus leidub ka vitamiin B₁₂-ga analoogseid mitteaktiivseid ühendeid, eelkõige taimset päritolu toiduainetes.

B₁₂-vitamiini on peamiselt vaja:

• aminohapete normaalsele ainevahetusele kaasa aitamiseks
• aneemiate ennetamiseks (nt punaste vereliblede valmimise protsessis koos folaatidega)
• närvikoe normaalseks arenemiseks

B₁₂-vitamiini puuduse tunnused võivad ilmneda alles 5–6 aasta pärast. Puudujääk võib esineda ebapiisava imendumise puhul ja taimetoitlastel. B₁₂-vitamiini toodetakse mingil määral ka organismi mikrobioota poolt, selle omastumine organismis on küsitav. Samuti sisaldab vetikatest tehtud spirulina B₁₂-vitamiini erinevaid vorme, mis kahjuks ei ole organismis aktiivsed.

Taimetoitlased või inimesed, kes tarbivad väga vähe loomse päritoluga toite, vajavad seetõttu B₁₂-vitamiini toidulisandina. Mõned taimepõhised piimaasendajad (nt sojajook, kaerajook jms) võivad olla B₁₂-vitamiiniga rikastatud ning olla seetõttu veganite menüüs olulisteks B₁₂-vitamiini allikateks. B₁₂-vitamiini piisav saamine on äärmiselt oluline normaalseks vereloomeks ja neuroloogiliseks talitluseks.

Vitamiini puudus toob seljaaju, aju ning optilise ja perifeersete närvide mandumise tõttu kaasa makrotsüütilise, megaloblastilise aneemia ja/või neuroloogilised sümptomid. Kui selle vitamiini puudust organismis ei avastata õigeaegselt, võivad tagajärgedeks olla kestev vaimse tervise halvenemine ning halvatus. B₁₂-vitamiini pidevat liigset tarbimist on seostatud eesnäärmevähi riski tõusuga.

Toiduga seotud B₁₂-vitamiini puudust võib eelkõige täheldada täiskasvanutel, kes on olnud mitu aastat taimetoitlased ning ei ole tarvitanud B₁₂-vitamiini toidulisandeid ega B₁₂-vitamiiniga rikastatud toitu ning ka neis perekondades kasvavatel imikutel ja lastel, kui nad on taimetoitlased.

Ka vanemaealiste inimeste B₁₂-vitamiini tase on sageli madal, mille põhjuseks ei pruugi olla vitamiini puudulik saamine toiduga, vaid B₁₂-vitamiini omastumise vähenemine.

B₁₂-vitamiini parimad allikad on maks jt rupskid, kala (nt räim, heeringas), liha (eriti uluki-, linnu-, lamba- ja veiseliha), muna, juust, piim, kohupiim.

Soovituslik päevane tarbimiskogus 3 µg sisaldub keskmiselt ühes alljärgnevatest:

• 2 g kuumtöödeldud veisemaksas
• 7 g maitsepärmis (pärmihelvestes)
• 2 tl (kokku 10 g) veisemaksapasteedis
• ühes (20 g) kuumtöödeldud räimes
• 70 g kuumtöödeldud kalkunifilees
• 100 g kuumtöödeldud kanalihas
• u kolmes suuremas klaasis (kokku 750 g) piimas

Loomset päritolu toitude söömisel on B₁₂-vitamiini soovituslik päevane kogus (3 μg) võimalik saada, kui süüa kaks teelusikatäit (10 g) veisemaksapasteeti või -kastet või ühe (20 g) kuumtöödeldud räime.

* Kõik toitainelise koostise andmed pärinevad NutriData andmebaasist tka.nutridata.ee, versioon 11