B12-vitamiin on unikaalne, sest see on ainus vitamiin, mis sisaldab mineraalainet, so koobaltit. Vitamiin B12 sünonüümina võib kasutada nimetust kobalamiin. Toidus leidub ka vitamiin B12-ga analoogseid mitteaktiivseid ühendeid, eelkõige taimset päritolu toiduainetes.
B12-vitamiini on peamiselt vaja:
- aminohapete normaalsele ainevahetusele kaasa aitamiseks
- aneemiate ennetamiseks (nt punaste vereliblede valmimise protsessis koos folaatidega)
- närvikoe normaalseks arenemiseks
B12-vitamiini puuduse tunnused võivad ilmneda alles 5–6 aasta pärast. Puudujääk võib esineda ebapiisava imendumise puhul ja taimetoitlastel. B12-vitamiini toodetakse mingil määral ka organismi mikrobioota poolt, selle omastumine organismis on küsitav. Samuti sisaldab vetikatest tehtud spirulina B12-vitamiini erinevaid vorme, mis kahjuks ei ole organismis aktiivsed.
Taimetoitlased või inimesed, kes tarbivad väga vähe loomse päritoluga toite, vajavad seetõttu B12-vitamiini toidulisandina. Mõned taimepõhised piimaasendajad (nt sojajook, kaerajook jms) võivad olla B12-vitamiiniga rikastatud ning olla seetõttu veganite menüüs olulisteks B12-vitamiini allikateks. B12-vitamiini piisav saamine on äärmiselt oluline normaalseks vereloomeks ja neuroloogiliseks talitluseks.
Vitamiini puudus toob seljaaju, aju ning optilise ja perifeersete närvide mandumise tõttu kaasa makrotsüütilise, megaloblastilise aneemia ja/või neuroloogilised sümptomid. Kui selle vitamiini puudust organismis ei avastata õigeaegselt, võivad tagajärgedeks olla kestev vaimse tervise halvenemine ning halvatus. B12-vitamiini pidevat liigset tarbimist on seostatud eesnäärmevähi riski tõusuga.
Toiduga seotud B12-vitamiini puudust võib eelkõige täheldada täiskasvanutel, kes on olnud mitu aastat taimetoitlased ning ei ole tarvitanud B12-vitamiini toidulisandeid ega B12-vitamiiniga rikastatud toitu ning ka neis perekondades kasvavatel imikutel ja lastel, kui nad on taimetoitlased.
Ka vanemaealiste inimeste B12-vitamiini tase on sageli madal, mille põhjuseks ei pruugi olla vitamiini puudulik saamine toiduga, vaid B12-vitamiini omastumise vähenemine.
B12-vitamiini parimad allikad on maks jt rupskid, kala (nt räim, heeringas), liha (eriti uluki-, linnu-, lamba- ja veiseliha), muna, juust, piim, kohupiim.
Soovituslik päevane tarbimiskogus 3 µg sisaldub keskmiselt ühes alljärgnevatest:
- 2 g kuumtöödeldud veisemaksas
- 7 g maitsepärmis (pärmihelvestes)
- 2 tl (kokku 10 g) veisemaksapasteedis
- ühes (20 g) kuumtöödeldud räimes
- 70 g kuumtöödeldud kalkunifilees
- 100 g kuumtöödeldud kanalihas
- u kolmes suuremas klaasis (kokku 750 g) piimas
Loomset päritolu toitude söömisel on B12-vitamiini soovituslik päevane kogus (3 μg) võimalik saada, kui süüa kaks teelusikatäit (10 g) veisemaksapasteeti või -kastet või ühe (20 g) kuumtöödeldud räime.
* Kõik toitainelise koostise andmed pärinevad NutriData andmebaasist tka.nutridata.ee, versioon 11