Süsivesikud ja tervis

Inimestega tehtud lühiajalised uuringud on näidanud, et suure rafineeritud suhkru koguse (>20 % energiast sahharoosi või >5 % energiast fruktoosi) mõjul triglütseriidide tase veres suurenes. Uuringud on näidanud ka seost lisatud suhkruga jookide liigtarbimise ja vere kolesteroolitaseme tõusu vahel. Kokkuvõtvalt on tõendeid veel vähe, et teha järeldusi, kui palju täpselt fruktoos või sahharoos tõstab vereplasma lipiidide taset elanikkonna seas üldiselt.

Erinevate uuringute tulemustest võib järeldada, et sagedasel lisatud suhkruga jookide tarbimisel võib olla probleemne toime vererõhule.

Lisatud suhkruga jookide suures hulgas tarbimine võib tõsta 2. tüüpi diabeedi tekkeriski, toetades seeläbi otsust piirata lisatud suhkrute kasutamist.

Kogu süsivesikute või eraldiseisvalt erinevate suhkrute tarbimist käsitlevate uuringute tulemused on olnud vastuolulised, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et puu- ja köögiviljades olevate suhkrute toime erineb rafineeritud ning lisatud suhkrute, eriti kõrge lisatud suhkrusisaldusega jookide toimest.

Uuringud näitavad, et vähendatud suhkru tarbimine seostub täiskasvanutel mõõduka kehamassi langusega ja suurenenud suhkru tarbimine seostub samas skaalas kaalutõusuga. Laste sihtrühmaga uuringute põhjal võib öelda, et rohke lisatud suhkruga jookide tarbimine on seotud suurenenud rasvumise riskiga, mis tuleneb aga peamiselt liigselt saadud energiakogusest.

Fruktoosi tarbimist on seostatud kaalutõusu ja insuliiniresistentsusega. Fruktoosil on küll madal glükeemiline indeks, kuid erinevalt glükoosist muudetakse fruktoos maksas eelistatult lipiidideks. Inimestega sekkumisuuringute metaanalüüsid pole leidnud mingit tõendust, et fruktoos põhjustab kaalutõusu, kui ta asendab dieedis samas energiahulgas teisi süsivesikuid. Täiendava energiana tarbitud vaba fruktoosi suur kogus seondub kaalutõusuga tagasihoidlikult. Eelnevast võib veelkord esile tuua seda, et tuleb piirata rafineeritud suhkrute tarbimist ja selle lisamist toitudesse. Samuti tuleks hoiduda suurte koguste fruktoosi kestvast tarbimisest.

Uuringud rasedatega on näidatud, et lisatud suhkruga jookide liigne tarbimine on seotud ebasoodsa toimega rasedusele. Kunstlike magusainetega jookide tarbimine raseduse ajal võib viia enneaegse sünnituseni.

Hambakaaries kujuneb välja hambakudede demineraliseerumisest, mille põhjustab suuõõnt koloniseerivate bakterite poolt süsivesikute fermenteerimisest tingitud pH taseme langus. Seega on hambakaaries infektsioonhaigus, mille tekkes mängivad rolli sahharoos ja teised kergesti fermenteeruvad mono- ja disahhariidid. Tärkliserikkad toidud aitavad samuti kaasa kaariese tekkele ning sahharoosi juuresolek suurendab tärklise kaariest tekitavat potentsiaali. Samas on happe produktsioon laktoosist enamjaolt madal. Fluori profülaktiline kasutamine ja korrektne suuhügieen on tegurid, mis muudavad suhkru tarbimise mõju. Kaariese tekke seisukohast ei saa seega ette anda üldist ohutut rafineeritud suhkrute tarbimise määra, kuna kaariese teket mõjutavad suhkrute tarbimise kõrval ka elustiili faktorid (fluori kasutamine, söömissagedus, toidu koostis, jm), pärilikkus, haigused, ravimite tarbimine, alatoitumus, sülje kogus ja koostis.Kokkuvõtvalt võib öelda, et suhkru tarbimise sagedus on seotud kaariese tekkega mõõdukalt, kusjuures oluline on korrelatsioon tarbimissageduse ja tarbitavate koguste vahel. Piirates rafineeritud suhkrute tarbimissagedust, eriti suhkrurikaste näkside söömist, võib kaariese risk väheneda.

Toitainetihedus on vajalike toitainete kogus toidus energiaühiku kohta. Adekvaatne toitainetihedus tagab kõigi oluliste toitainete kättesaadavuse. Eriti oluline on see isikutele, kelle toiduenergia kättesaadavus on mingil põhjusel väike. Lisatud rafineeritud suhkruid rohkelt sisaldavad toidud annavad peamiselt energiat, kuid ei anna üldse või annavad vähe paljusid olulisi toitaineid, langetades sellega toitainetihedust. Seega rafineeritud suhkrute suur tarbimine (>10-15 % energiast) võib vähendada vajalike toitainete (vitamiinid, mineraalained, kiudained) tarbimist. Suhkrurikaste toitude kestev liigne tarbimine võib olla lisaks seotud ka halbade toitumisharjumustega, sh. vähese puuviljade ja marjade ning köögiviljade tarbimisega. Rafineeritud suhkrute saamise piiramine on eriti tähtis laste ja täiskasvanute puhul, kelle päevane toiduenergia kogus on madal.

Allikas: “Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015“