Menüü

K-vitamiin

K-vitamiini leidub looduslikult kahes vormis. Seda sünteesivad taimed ja bakterid. Peamised K-vitamiini allikad on rohelised lehtköögiviljad, taimeõlid ja taimeõlipõhised leivamäärded. Samuti leidub neid maksas, lihas, munakollases ja piimatoodetes.

K-vitamiini on vaja vere hüübimiseks.

Rasvade vaegimendumine vähendab K-vitamiini imendumist märkimisväärselt ja teiste rasvlahustuvate vitamiinidega võrreldes on organismi üldvaru väike. Kui toiduga saadakse liiga vähe K-vitamiini, siis saavad selle varud maksas otsa. Sellisel juhul oleks vaja K-vitamiini toidulisandina juurde tarbida.

Füllokinoone ehk K1-vitamiini sünteesivad taimed. Menakinoonide ehk K2-vitamiinide peamisteks tootjateks on bakterid. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini ka organismi seedekulgla mikrofloora, kuid see ei ole normaalse K-vitamiini taseme säilitamiseks siiski piisav.

Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi.
K-vitamiini puudusel võivad vastsündinutel ja neil, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, esineda vere hüübivushäired ning neil võivad kergesti tekkida sinikad ja verejooksud, nt ninaverejooks ja veritsevad igemed.

K-vitamiini puhul soovituslikud kogused puuduvad, kuid hinnanguline päevane vajadus on orienteeruvalt 75µg. Peamised K-vitamiini allikad on rohelised köögiviljad (nt lehtpeet, spinat, lehtkapsas, maitseroheline, murulauk, rooskapsas) ja mõned taimeõlid (nt rapsi-, soja- ja kõrvitsaseemneõli). Menakinoone leidub maksas, lihas, munakollases ja piimatoodetes.

Loodusliku K-vitamiini kõrge tarbimisega seotud toksilisuse kohta ei ole tõendeid.