K-vitamiin

K-vitamiini leidub looduslikult kahes vormis. Seda sünteesivad taimed ja bakterid. Peamised K-vitamiini allikad on rohelised lehtköögiviljad, taimeõlid ja taimeõlipõhised leivamäärded. Samuti leidub neid maksas, lihas, munakollases ja piimatoodetes.

K-vitamiini on peamiselt vaja:

• vere hüübimiseks
• kaltsiumi sidumiseks luudesse

Füllokinoone ehk K₁-vitamiini sünteesivad taimed. Menakinoonide ehk K₂-vitamiinide peamisteks tootjateks on bakterid. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini ka organismi seedekulgla mikrobioota, kuid see ei ole normaalse K-vitamiini taseme säilitamiseks siiski piisav.

K-vitamiini puhul täpsed soovituslikud kogused puuduvad, kuid nii laste kui ka täiskasvanute orienteeruvaks soovituslikuks tarbimiskoguseks on 1 µg kehamassi kg kohta päevas, seega täiskasvanutele on hinnanguline päevane vajadus orienteeruvalt 75 µg. Loodusliku K-vitamiini kõrge tarbimisega seotud toksilisuse kohta ei ole tõendeid.

Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi.

K-vitamiini puudusel võivad vastsündinutel ja neil, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, esineda vere hüübivushäired ning neil võivad kergesti tekkida sinikad ja verejooksud, nt ninaverejooks ja veritsevad igemed.

K-vitamiini peamised allikad on maks, liha, munakollane, piimatooted, rohelised köögiviljad (nt lehtpeet, spinat, lehtkapsas, maitseroheline, murulauk, rooskapsas) ja mõned taimeõlid (nt rapsi, soja, kõrvitsaseemne).