Sporditoidulisandite varjatud ohud

Stimulandid

Stimulandid (kokaiin, efedriin, amfetamiin jt) on ergutavad ained, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi ja avaldavad adrenaliinile sarnast toimet. Stimuleerides sümpaatilist närvisüsteemi, põhjustab stimulantide kasutamine kehatemperatuuri, pulsi ja vererõhu tõusu, südamepekslemist ning südamerütmi muutlikkust, suurendades seeläbi insuldi ja südameinfarkti riski. Lühiajaliselt võivad esineda ninaverejooks, ärevus, värisemine ja hingamisraskused. Lisaks pärsivad stimulandid nälja-, janu- ja väsimustunnet, mis kombineerituna kehatemperatuuri järsu tõusuga suurendab oluliselt vedelikupuuduse ja täieliku kurnatuse riski ning võib olla fataalne.

Eriti ohtlik on stimulantide kasutamine koos füüsilise koormusega, suurendades märkimisväärselt tõsise haigestumise või surma riski. Pikaajaline kasutamine on seotud agressiivsuse, unehäirete, depressiooni ja elundite kahjustusega ning suured annused võivad põhjustada krampe ja hingamisparalüüsi.

Stimulandid tekitavad tugevat sõltuvust, mistõttu tuleb nende kasutamisse suhtuda äärmise ettevaatlikkusega.

Meditsiinis kasutatakse stimulante näiteks aktiivsus-tähelepanuhäire raviks, kuid neid leidub ka käsimüügis olevate külmetusravimite koostises. Samas leidub neid laialdaselt illegaalsete narkootikumidena ning erinevates, sageli sporditoiduna reklaamitavates toodetes nagu kaalulangetus- ja treeningeelsed tooted, vastupidavust suurendavad tooted, rasvapõletajad, energiajoogid ja -kapslid.

Stimulantide tarbimisse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega, sest nende samaaegne tarbimine mitmest allikast suurendab märkimisväärselt kõrvaltoimete riski. Toote koostist ja päevast koguannust uurides tuleb arvestada, et stimulante märgitakse sageli erineva nimetuse või taimse ekstraktina. Eriti tähelepanelik tuleb olla toidulisandites esineda võivate keemiliselt modifitseeritud stimulantide, nagu DMAA ja DMHA (oktodriim), suhtes, mis on saavutussportlaste puhul dopingukontrollis sageli positiivsete tulemuste põhjuseks.

Enamlevinud alternatiivsed nimetused:

Anaboolse toimega ained

Anaboolsed androgeensed steroidid (AAS) on meessuguhormoonile testosteroonile sarnased sünteetilised ained, mille kaks peamist toimet on lihasmassi kasvatamine (anaboolne toime) ning meessuguelundite arengu mõjutamine (androgeenne toime). Need soodustavad lihasmassi kasvu ja lihaste taastumist, mistõttu kasutatakse neid spordis ebaseaduslikult jõudluse parandamiseks, vastupidavusele samaväärset mõju tuvastatud ei ole.

Meditsiinis kasutatakse steroide hormoonravina puberteedi hilinemise, rinnavähi ning kehvveresuse korral nii AIDSi kui operatsioonide järgselt.

Anaboolsete steroidide mõju ei piirdu vaid soovitud lihasmassi kasvuga. Naistel võivad ilmneda hääle madaldumine, liigne karvakasv ja menstruatsioonihäired, meestel aga rindade kasv, viljatus ja suurenenud vähirisk. Üldiste terviseriskide hulka kuuluvad maksakahjustused, kõrgenenud vererõhk, ohtlikud muutused kolesteroolitasemes, diabeet ja südameinfarkt, samuti akne, juuste väljalangemine ning lihaserebestused. Lisaks on steroidid seotud agressiivsuse, meeleolumuutuste ja sõltuvusega. Süstimisel suurendab jagatud nõelte kasutamine hepatiit B, C ja HIV nakatumise riski.

Enamlevinud alternatiivsed nimetused:

Saastatuse ja dopinguainete risk

Toidulisandeid reguleeritakse suuresti turustamisjärgsel põhimõttel, mis tähendab, et ükski reguleeriv asutus ei pruugi kontrollida etiketi täpsust ega toote ohutust enne selle müügile jõudmist. Seetõttu ei saa täielikult kindel olla ühegi toidulisandi koostisosade nimekirja õigsuses ega toimeainete tegelikus sisalduses. Toidulisanditest on leitud pakendile märkimata koostisosi toote efektiivsemaks muutmiseks, näiteks stimulante ja anaboolseid steroide, mis võivad teadmatult tarbides põhjustada erinevaid terviseprobleeme.

Enamasti ei ole hinnatud toidulisandites sisalduvate ainete omavahelist koostoimet ega nende võimalikku mõju organismile. Toidulisanditest võib leida ka saasteaineid (nt raskemetallid) või spordis keelatud aineid.

Lisaks levivad turul ka järeletehtud tooted, mis sarnanevad suurel määral originaalpakendile, kuid mille sisu võib oluliselt erineda.

Saavutussportlastele võivad toidulisandites leiduvad dopingained kaasa tuua märkimisväärseid riske. Tavaliselt on nende ainete kogused liiga väikesed, et mõjutada sooritusvõimet, kuid samas piisavad dopingukontrollis positiivse tulemuse andmiseks. Hinnanguliselt on kuni 9% kõigist tippsportlaste positiivseks osutuvatest dopingutestidest seotud ebakorrektselt märgistatud või saastunud sporditoidulisandite kasutamisega.

Seega tuleb hoida kriitilist meelt, teha põhjalik eeltöö, otsida infot usaldusväärsetest allikatest ja pidada nõu spetsialistidega (nt arstid ja toitumisspetsialistid) ning hinnata toote kasutamisega seotud riske ja võimalikke kasutegureid enne selle tarbimist.

Harrastusportlase toidulisandite leheküljed on valminud koostöös Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduametiga.