Toidulisandid ja harrastussport

Sissejuhatus

Regulaarne treenimine ning soov parandada sooritusvõimet ja kiirendada taastumist on viinud selleni, et toidulisandeid nähakse sageli sportliku eluviisi loomuliku osana. Siiski on oluline rõhutada, et sportliku soorituse ja taastumise seisukohalt on esmatähtis täisväärtuslik toitumine ning alles seejärel saab kaaluda toidulisandite vajalikkust. Tulenevalt treeningkoormusest võib olla vaja muuta ka toitumist.

Kui liikumine on mõõdukas, jäädes nädalas ligikaudu viie tunni piiresse, piisab enamasti tavapärastest tasakaalustatud toitumissoovitustest.

Kui aga treeningmaht suureneb üle 5–7 tunni nädalas, lisandub kõrgem intensiivsus või kindel arengueesmärk (nt võistlusteks valmistumine), kasvab vajadus kohandada toitumist vastavalt suurenenud energia – ja toitainete vajadusele ning pöörata suuremat tähelepanu toidukordade ajastamisele. Kuigi sellises etapis hakatakse sagedamini mõtlema ka toidulisanditele, ei ole nende kasutamine riskivaba ning nende vajalikkust tuleks hinnata kriitiliselt, eelistades esmalt põhitoitumise muutmist vastavalt treeningkoormusele.

Toidulisandid võivad olla osa toitumis- ja treeningstrateegiast, kuid need ei asenda kunagi täisväärtuslikku toitumist ning nende kasutamine peab lähtuma tegelikust vajadusest.

Miks toidulisandeid kasutatakse?

Toidulisandeid tarbitakse tavatoitumise lühiajaliseks täiendamiseks ja vajalike toitainete või muude ainete kontsentreeritud kujul saamiseks. Sportlased (sh harrastussportlased) kasutavad toidulisandeid peamiselt tervise toetamise, sooritusvõime parandamise, taastumise toetamise või lihasmassi kasvatamise eesmärgil.

Oluline on arvestada, et toidulisandite toime sõltub organismi eripäradest. Mõju sõltub treeningu iseloomust ja mahust, toitumisharjumustest ning üldisest terviseseisundist. Seetõttu ei saa teiste sportlaste kogemusi ega reklaame võtta universaalse tõena.

Lubadused kiiretest ja erakordsetest tulemustest on sageli petlikud ja kasutatakse enamasti müügiedu suurendamiseks.

Vastuvõtlikumad ollakse reklaamidele, mis lubavad imesid – näiteks “aitab kasvatada lihasmassi”, „jooksed 10x kiiremini“. Eelpool toodud väidetel puudub aga tõenduspõhisus. Väited panevad inimesi uskuma, et konkreetne toode on parem või tervislikum kui sarnane toode ilma väiteta – seega mõjutavad need tarbijate valikuid.

Pea meeles:

Enne toidulisandi kasutamist tuleks endalt küsida:

1. Mis on selle toidulisandi võimalik kasu?
2. Kas tarbimisega võib kaasneda ohte?
3. Kas seda on tegelikult vaja või saaksin sama tulemuse toiduga?
4. Milline on õige tarbimiskogus?

Mistahes tasemel sportlaste puhul võib toidulisandite kasutamine olla põhjendatud üksnes siis, kui konkreetne olukord seda õigustab ning kui järgitakse õigeid tarbimiskoguseid.

Toidulisandi kasutamise otsustuspuu

Harrastusportlase toidulisandite leheküljed on valminud koostöös Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduametiga.