E-vitamiin ehk α-tokoferool

E-vitamiin on inimorganismile vajalik toitaine, kuna selle puudus tekitab neuropaatiat (perifeersete närvide erinevatel põhjustel tekkinud kahjustus) ja hemolüütilist aneemiat (erütrotsüütide ehk punaliblede lagunemise tõttu tekkiv kehvveresuse vorm).

E-vitamiini on peamiselt vaja:

• ühe olulise antioksüdandina rakkude vananemise pidurdamiseks
• viljakuse säilitamiseks ja laste saamiseks

E-vitamiini parimad allikad on õlid (eriti nisuiduõli, aga ka päevalilleõli), seemned (nt päevalilleseemned), pähklid (nt mandlid, sarapuu- ja maapähklid), mõned marjad (eriti kuivatatud kujul, aga ka töötlemata, nt kibuvitsa- ja astelpajumarjad, murakad, mustad sõstrad), leib (eriti seemneleib).

E-vitamiini puudust madala toitumusliku tarbimise tõttu ei ole normaalsetel, tervetel inimestel täheldatud. Kuid puuduse võib põhjustada pikaajaline rasvade vaegimendumine ja geneetilised defektid. E-vitamiini lisandite kõrge tarbimine võib avaldada mõju vere hüübimissüsteemile, eelkõige koos samaaegse aspiriini kasutamisega.

Soovituslik päevane tarbimiskogus 8–10 mg sisaldub keskmiselt ühes alljärgnevatest:

• 1 spl (15 g) päevalilleõlis
• 2 spl (30 g) päevalilleseemnetes
• 2–3 spl (40 g) mandlites
• 4–5 spl (50 g) rapsiõlis

Päevane vajalik kogus E-vitamiini (8–10 mg) on võimalik saada, kui kasutada päeva jooksul toidu valmistamiseks veidi üle ühe supilusikatäie päevalilleõli või süüa 1–2 supilusikatäit pähkleid-seemneid (nt päevalilleseemneid, mandleid) ning kasutada toidu valmistamiseks kaks supilusikatäit rapsiõli.

* Kõik toitainelise koostise andmed pärinevad NutriData andmebaasist tka.nutridata.ee, versioon 11