Külmaahelana mõistetakse toidu säilitamist tootja poolt määratud temperatuuril kuni toidu tarbimiseni. Külmaahela iga lüli, st toidu töötleja, hulgimüüja ja kauplus, peab järgima toidu tootja poolt määratud säilitamistingimusi, mille järgimisel tootja garanteerib toidu ohutuse ja kvaliteedi selle aja jooksul. Toidu säilimisaja märkimisel kasutatakse väljendeid “parim enne” ja “kõlblik kuni”.
“Parim enne” kuupäevaga märgistatakse toitu, mis ei ole kiiresti riknev, näiteks leib, sai, küpsised jm. See toit on ohutu ka pärast säilimistähtaja möödumist, kuigi mööndusi võib esineda kvaliteedis. Toitu, mille “parim enne” tähtaeg on möödunud, võib müüa, kui ostjat teavitatakse sellest selgelt ning tähtaja ületanud toit eraldatakse kehtiva säilimisajaga toidust.
“Kõlblik kuni” kuupäevaga märgistatakse toitu, mis on kiiresti riknev, näiteks liha, kala, muna, vorst, salatid jm. Need toidud riknevad kiiresti, kuna nende koostis on ideaalne kasvukeskkond mikroobidele, sh ka tervist ohustavatele haigusttekitavatele mikroobidele. Kauplus ei tohi müüa “kõlblik kuni” tähtaja ületanud toitu ja kodus ei tohi seda toitu pärast pakendile märgitud kuupäeva tarvitada. Juba toidu ostmisel tuleks mõelda, et kiirestiriknev toit võib ainult väga lühikest aega olla muul temperatuuril, kui see on ette nähtud, näiteks veol.
Kiirestiriknev toit tuleb võimalikult kiiresti paigutada ettenähtud temperatuuri tingimustesse, nt külmkappi. Kiirestiriknevat toitu ei tohi hoida suvesoojal päeval auto pagasiruumis. Tuleks leida sobivam lahendus: kas paigutada toit autosse termoskasti või teha ostud enne koju minemist nii, et toit oleks võimalikult lühiajaliselt muul temperatuuril. Nii ostetud kui enda valmistatud toitu tuleb hoida sobival temperatuuril. Toit võetakse külmikust välja enne serveerimist või taaskuumutamist. Nii suvel õues kui talvel soojas ruumis tuleks kiirestiriknevaid toite serveerida vastavalt tarbimisele ning mitte jätta lauale seisma kauemaks kui kaheks tunniks.
Põhimõtteid külmaahela säilitamise kohta tuleb täita alati!