Fluor

Fluori leidub joogivees ja toidus ioonilises või seotud vormis. Inimestel ei käsitleta fluori kui asendamatut mikroelementi.

Fluori on vaja:

• hambakaariese vastaseks toimeks, kaitseb hambaemaili,
• pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks ja sellega seoses takistab hammastes pärast toidu söömist mikroorganismide poolt toodetud hapete toimel algavaid demineralisatsiooniprotsesse.

Fluori puhul soovituslikud kogused puuduvad, kuid ohutu kogus tarbimiseks on 1–3-aastastel lastel 1,5 mg; 4–8-aastastel lastel 2,5 mg; 9–14-aastastel lastel ja täiskasvanutel 7 mg päevas. Kõige levinum fluori kõrge tarbimise kõrvalmõju on hambaemaili fluoroos ehk laigulised hambad. Kõrge fluori tarbimine võib mõjutada ka kilpnäärme talitlust.

Parimaks fluori allikaks on joogivesi. Samuti sisaldavad palju fluori meresaadused. Ka hambapastast saab inimene mõningal määral fluori.