Häirunud söömiskäitumine

Häirunud söömiskäitumise puhul tekitab söömine ja sellega seonduv emotsionaalseid või füüsilisi kannatusi. Sellisel puhul muutub söömine probleemiks iseenesest, mitte ei kosuta keha ja meelt, nagu see tavapäraselt tegema peaks.

Eri andmetel võib vähemalt üks häirunud söömiskäitumise tunnus esineda isegi kuni pooltel inimestel.

Häirunud söömiskäitumise tunnused:

• inimene mõtleb enamiku ajast toidule, söömisele (või mittesöömisele), kehakaalule
• toiduga tegelemine sisutühjal moel: otsitakse retsepte, loetakse toidust ja söögi tegemisest, valmistatakse toitu, kuid toidu söömisel ei osaleta
• toitutakse range dieedi alusel – süüakse vaid kindlaid toite (sageli lahjad, väikese energiasisaldusega), välditakse teisi (sageli rammusad, suure energiasisaldusega ja väikese toitainetihedusega toidud, maiustused, kiirtoit, liha jt loomset päritolu toidud)
• toitumise detailne jälgimine – energiasisalduse ja toidu koguste peensusteni jälgimine, toidu kaalumine, pidev toidupäeviku pidamine
• söömiseks luuakse reegleid, rituaale, mis ei kuulu tavapärase söömiskäitumise juurde (nt toit tükeldatakse enne söömist pisikesteks tükkideks, toiduaineid süüakse kindlas järjekorras, toitu sülitatakse välja, pudistatakse või murendatakse, süüakse väga aeglaselt või väga kiiresti, igal toidukorral jäetakse midagi taldrikule)
• välditakse söömist avalikus kohas, sageli isegi lähedaste inimeste juuresolekul
• söömise vältimiseks tuuakse alatihti ettekäändeid, nt „ma olen juba söönud“, „mul pole isu“, „ma lõunal sõin väga palju“
• lähedaste mure korral ärritutakse, vihastatakse, probleeme eitatakse ja pisendatakse

Ortoreksia

Ühte levinud häirunud söömiskäitumise vormi nimetatakse ortoreksiaks. Ortoreksia on mitteametlik termin iseloomustamaks inimese püüdu äärmuslikult toituda. Ortoreksia ei ole eraldiseisev haigus, küll aga võib selle taga peidus olla muid psüühikahäireid, näiteks anorexia nervosa või sundhäire.

Ortoreksia kõrval on kasutusel muid mitteametlikke termineid häirunud söömiskäitumise mustrite jaoks (nt pregoreksia, diabetoreksia).

Tundes endal ära mõned häirunud söömiskäitumise tunnused, võiks proovida oma söömiskäitumises muutuseid teha vastavalt toitumissoovitustele. Kui muutuste tegemine osutub liiga raskeks, võiks pöörduda pereõe või toitumisnõustaja vastuvõtule.