Pantoteenhape ehk vitamiin B5

Pantoteenhappe nimi pärineb kreekakeelsest sõnast pantothen, mis tõlkes tähendab „igalt poolt” ning näitab seda, et pantoteenhapet on võimalik saada peaaegu kõikidest toitudest.

Pantoteenhapet on peamiselt vaja:

• ainevahetuse aktiveerimiseks
• neerupealiste töö stimuleerimiseks, kuna aitab toota kortisooni ja teisi neerupealise hormoone, mis on tähtsad nahale ja närvidele
• rakkude ülesehitamiseks ja tsentraalse närvisüsteemi arenemiseks
• kolesterooli, steroidide ja rasvhapete sünteesimiseks
• terve seedetrakti tagamiseks
• organismi vastupanuvõime tõstmiseks stressi vastu
• paljude antibiootikumide toksilise mõju vähendamiseks

Pantoteenhappe puhul soovituslikud kogused puuduvad, kuid hinnanguline päevane vajadus on orienteeruvalt 5 mg. Pantoteenhapet leidub toiduainetes piisavalt ning selle puudujääki esineb vaid tõsise alatoitumuse korral. Pantoteenhappe puudusest tingitud karva hallinemist hiirtel saab pantoteenhappe manustamisega tagasi pöörata, kuid kunagi populaarsust võitnud idee, et pantoteenhape võiks ka inimestel juuksevärvi taastada, ei ole leidnud kinnitust.

Parimateks pantoteenhappe allikateks on maks, pärm, põldoad, kala (nt lõhe, vikerforell), linnuliha, seened, pähklid (nt Kreeka pähklid), rupskid, munad, herned.

5 mg sisaldub umbes ühes alljärgnevatest:

• 4 g maitsepärmis (pärmihelvestes)
• 75 g kuumtöödeldud vasika- ja veisemaksas
• 3 dl (160 g) keedetud põldubades

* Kõik toitainelise koostise andmed pärinevad NutriData andmebaasist tka.nutridata.ee, versioon 11