Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
20. veebruar 2026
Tere! Kui lihased taastuvad peale jõutrenni kauem kui varem, kas see võib kaaliumi puudus olla? Käelihased on valusad kauem. Vanust 55a.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kas lihaste aeglasem taastumine viitab kaaliumipuudusele? Lühidalt – üldjuhul ei viita see kaaliumipuudusele, kuna taastumist mõjutavad mitmed tegurid, nagu vedeliku tarbimine, taastumisaeg, magneesiumi ja kaltsiumi, ka valkude tarbimine jne.
Kaalium on oluline lihaste tööks, kuid tasakaalustatud ja mitmekülgse toitumise puhul esineb kaaliumi puudust harva. Magneesium ja kaltsium on vajalikud lihaste normaalseks talitluseks; nende puudus võib põhjustada lihaspingeid ja krampe. Valgud on vajalikud treeningujärgseks lihaste taastumiseks ja lihasmassi säilitamiseks, mistõttu on oluline tagada nende piisav ja regulaarne saamine toiduga.
Silmas tuleks pidada treeningu iseloomu – lihasvalu võib esineda ka siis, kui olete süstemaatiliselt treeninud, kuid muudate treeningkava. Samuti, vanuse tõustes vajavad lihased taastumiseks rohkem puhkeaega.
Ka ebapiisav vedeliku tarbimine võib halvendada enesetunnet ja soodustada samuti lihaste töö langust.
Et saada aru, kas lahendus võib peituda toitumise muutmises, soovitame alustada toidupäeviku pidamisest, mida saate täita NutriData toitumisprogrammis. Kui panete kirja 5-7 päeva toidud, saate NutriData analüüsifunktsiooni abil selgust, kas saate toiduga piisavalt kõiki vajalikke toitaineid ja kuidas menüüd tuleks täiendada.
Kui toitumise korrigeerimine ja piisava puhkeaja jälgimine treeningute vahel ei anna tulemusi, siis soovitame konsulteerida perearstiga, et välistada muud tervisemured.
18. veebruar 2026
Tere!
tahaksin täpsemalt arvutada eluks vajalikku energiakogust – olen 171 cm pikk ja kaalun 95kg. Kalkulaator näitab – Tulemus
Põhiainevahetuse energiakulu: 1624kcal
Aktiivsusest sõltuv lisaenergiavajadus: 812kcal
Energiavajadus: 2436kcal
Soovitus kokku: 2436kcal
1. Kui palju kcal siis pean sööma, et kaal säiliks – mina liigun iga päev umbes tund aega kõnnin, ja paar kolm tundi teen majapidamistöid ?
2. kui palju kcal pean sööma, et kaal tasapisi langeks? nt 0.5 kg nädalas?
Kas keegi saaks asjasse süveneda ja soovitada?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist Kristin Oja.
Tere!
NutriData toitumisprogrammi kalkulaator kuvab ligikaudset energiavajadust kehakaalu säilitamiseks. Põhiainevahetuse energiakulu on energia, mida keha vajab elutegevuseks puhkeolekus. Sellele lisandub aktiivsusest sõltuv energiakulu, teie puhul tund kõndimist ja paar tundi majapidamistöid. Seega hinnanguliselt on teie päevane energiavajadus kehakaalu säilitamiseks 2400 kcal. Kaalulangetamiseks võiks energiasaamist vähendada 300-500 kcal päeva kohta.
Väga oluline on seejuures piisav toitainete saamine, et täiskõhutunne tekiks kiiremini ja püsiks kauem, isegi energiadefitsiidis olles. Ka piisaval uni ja madal stressitase soodustavad kaalulangetust.
Söömisharjumuste kaardistamisel on väga hea tööriist NutriData toitumisprogramm, mille abil saab võrrelda oma toitumise vastavust riiklike toitumis-ja toidusoovitustega. Samuti annab programm soovitusi toiduvalikute korrigeerimiseks.
5. veebruar 2026
Tere! Olen 15-aastane tüdruk ja ma käin 6 korda nädalas balletis. Ma olen 178 cm ja 54 kg. Kas see on normaalne?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Jah, praeguse vanuse juures on see normaalkaal, üsna alakaalu piiri lähedal küll. Täiskasvanuna loetaks seda alakaaluks.
3. veebruar 2026
Tere pöördun Teie poole murega, olin 24 a suve algul kaalus 78kg siis suve lõpuks kaalusin 74.3 kg. Läksin uute kooli ja kevadel laneges veel veidike 72.2 kg nüüd pea 1 aasta hiljem ole n 78.9 kg ja tunnen ennast väga ebameeldivalt. Endal on väga raske olla toitun ka väga palju magusast tahaks koguaeg süüa midagi, mõtlen küll kui “paksuks ” olen läinud ja seda näha ka riideid ei istu samamoodi nagu ennem. Nii vastik on olla mõtlesin minna rasvaimuse kuo ise kontrolli alla ei saa olen saanud ka toitumiskava mida ei kasuta ning üldse enam õues ei liigu pigem autoga olen püüdnud käija rohkem õues samme tegemas kui üks päev saab täis tekkib jälle nädal aega vahet sisse . Jooksmas käin 2km peaaegu 20minutit ebareaalne. Mida soovitate? Olen 18aastane ja 164 cm ning 78,9kg . Olen mõelnud käija ka kusagil lõikamas seda kehamassi kuna varsti suvi ja ma pean midagi tegema
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Kaalutõus peegeldab enamasti mitme teguri koosmõju: liikumisharjumused, toitumine, uni, stress, emotsionaalne seisund ja üldine elurütm.
Kui eluviis on periooditi väheliikuv ning toitumist ei jälgita järjepidevalt, on täiesti mõistetav, et kehakaal võib ajapikku tõusta. Sellises olukorras on oluline mõista, et ükski iluprotseduur, sh rasvaimu, ei anna püsivat tulemust, kui igapäevased harjumused ei muutu. Rasvaimu eemaldab küll olemasolevat rasvkude, kuid ei mõjuta põhjuseid, miks keha rasva talletab. Kui eluviis jääb samaks, kipub kaal varem või hiljem tagasi tulema, sageli ka teistesse kehapiirkondadesse.
Seetõttu on kõige olulisem keskenduda püsivatele muutustele:
* regulaarne ja jõukohane liikumine
* tasakaalustatud toitumine, mida on võimalik hoida pikemas perspektiivis
* piisav ja kvaliteetne uni
* stressi ja emotsionaalse koormuse teadvustamine
Kuna hetkel ei ole teada, milline on Teie une kvaliteet ega vaimse tervise seisund, soovitaksin neid teemasid samuti kindlasti uurida. Sageli on just väsimus, motivatsioonilangus, stress või meeleoluhäired need, mis teevad eluviisi muutmise väga raskeks. Sellisel juhul ei ole probleem mitte tahtmises, vaid selles, et inimene vajab rohkem tuge.
Väga hea ja kättesaadav võimalus on pöörduda vaimse tervise nõustamise poole, näiteks:
https://peaasi.ee
Sealt saab nii infot, eneseteste kui ka juhiseid, kuhu ja kuidas abi saamiseks pöörduda. See võib olla oluline samm, et paremini mõista oma motivatsiooni, emotsionaalset söömist ja sisemisi takistusi muutuste tegemisel.
Toitumise jälgimiseks ja paremaks kaardistamiseks võib kasutada erinevaid keskkondi, näiteks nutridata.ee vm.
3. veebruar 2026
Tere!
Olen 77 aastane naine. Kas on normaalne kui sellises eas tarbin päevas keskmiselt 1000 -1100 kcal. Pean väga täpset arvestust, kontrollin pakendilt kaloraaži. Toitun väga mitmekesiselt, söön nii kala, kana, liha, puuvilju, juurvilju, täisteravilja, muna, kohupiima jne. Ühesõnaga kõike. Toidu valmistan iga päev ise. Muidugi kogused väikesed. Tahaks teada lihtsalt seda, et mul sellest tervise probleeme ei teki.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selline energiakogus tundub olevat väga väike. Ligikaudset päevast energiavajadust saab leida siin.
Kui olete umbes 150 cm pikk ja kaalute 50 kg, siis on selline energiakogus vajalik juba ainuüksi põhiainevahetuse kulude katmiseks (pikemal ja rohkem kaaluval inimesel on seegi väärtus suurem). Aga sinna lisandub veel kehalisest aktiivsusest (sh igapäevatoimetused) tulenev energiakulu. Soovitan välja arvutada ka oma kehamassiindeks. On uuringuid, mis viitavad, et vanemaealistel võiks see olla üle 23, kuna väiksema KMI puhul kipub suremuse risk olema suurem.
See on väga hea, et toitute mitmekesiselt. Küll aga ei ole 1000 kcal juures võimalik kõiki toitaineid piisavas koguses ka väga mitmekesiselt toitudes ainult toidust kätte saada. 1600-1800 kcal on piiriks, kus väga hoolikal menüü planeerimisel ei ole vaja võtta toidulisandeid, v.a D-vitamiini ning vanemaealistel, sõltuvalt toiduvalikust, võib-olla ka kaltsiumi. Tuleks jälgida seda, et saate piisavalt valke. Vanemaealised vajavad neid vähemalt 1,2 g kilogrammi kehamassi kohta päevas, nt 50 kg juures tähendab see minimaalselt 60 g valke päevas, 60 kg juures minimaalselt 72 grammi. Oluline on saada ka piisavalt kiudaineid, keskmiselt 25 g päevas, kuid väiksema energiavajaduse juures võib piisata ka veidi väiksemast kiudainete kogusest. Kiudained on vajalikud soolestiku töö korrashoidmiseks ning eelkõige saab neid täisteraviljatoodetest, köögi- ja puuviljadest ning marjadest. Vitamiinide-mineraalainete defitsiidi nähud ei ilmu üleöö, kuna organismis on olemas neist väikesed varud. Soovitan oma toitumist analüüsida, et näha, millistest toitainetest võib jääda puudu ning selle järgi otsustada, milliseid toite peaks menüüsse lisama.
3. veebruar 2026
Olen 19-aastane ja tunnen, et söömisega seotud mõtted on mu pea täielikult üle võtnud. Mõtlen iga päev sellele, mida ma tohin või ei tohi süüa, ja see tekitab minus pidevat pinget ning väsimust.
Olen viimasel ajal olnud sageli kurb ja tunnen, et ei tule enam ise toime. Hetkel kaalun umbes 60 kg. Viimastel nädalatel on olnud perioode, kus olen palju üles söönud ja seejärel proovinud toitu oksendamisega välja saada. See hirmutab mind, aga ma ei oska sellest ringist välja tulla.
Ma ei tea, kelle poole pöörduda, ega ole julgenud oma vanematele sellest rääkida. Sooviksin väga nõu või suunamist, kuidas ja kust abi otsida ning millised võiksid olla esimesed sammud.
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
On väga oluline, et oma olukorrast räägid. See näitab, et oled valmis abi saama. Kirjeldad, et söömisega seotud mõtted on hakanud igapäevaelu üle võtma, tekitades pingeid, väsimust ja kurbust. Kui mõtted toidu ümber on pidevad ning tekib tunne, et enam ise toime ei tule, on see selge märk, et vajad professionaalset tuge. Soovitan esmalt pöörduda oma perearsti poole. Perearst saab hinnata nii sinu füüsilist kui ka vaimset tervist (sh kehakaalu muutusi, KMI-d, üldist seisundit) ning suunata vajadusel edasi psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule. Söömisega seotud probleemidega tegelevad erinevad keskused Eestis (Sensus, jt). Söömishäired on ravitavad, kuid sageli vajavad need professionaalset ja järjepidevat abi.
Esmase toe ja usaldusväärse info leidmiseks soovitan tutvuda ka lehega: https://peaasi.ee/soomishaired/
Sealt leiad selgitusi, eneseabi võimalusi ja infot, kuhu edasi pöörduda. Oluline on võimalikult kiiresti abi otsida. Püüa leida ka lähedaste hulgas inimene või inimesed, kellega probleemi jagada. Lähedaste tugi on muutusteks tähtis.
29. jaanuar 2026
tere, kuidas saaks kaalu kaotada? olen 63 aastane neiu ja kaalun 132kg.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuna tegemist on päris suure ülekaaluga, siis soovitan alustada toitumisnõustaja konsultatsioonist. Kui toitumise ja liikumise korrigeerimine tulemusi ei anna, tuleks pöörduda perearsti poole edasise abi saamiseks.
29. detsember 2025
Tere!
Olen 18-aastane neiu, 173 cm ja kaalun 58.6-59 kg. Kas ma olen ülekaalus?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ei, kindlasti mitte. Tegemist on normaalkaaluvahemikus oleva kehamassiga, pigem isegi keskmisest väiksemaga.
15. detsember 2025
Olen 77 aastane ja kaalun 74 kg , pikkus180 cm. Arvan , et minu kehakaal on langenud 10 aastaga 7-8 kg. Leian, et see ei ole nurmaalne. Nüüd tegin plaani, et 80 aastaselt pean lihaste kasvatamisega trenni ja toiduga jõudma 80 kiloni. Tean, et pean suurendama valkude osakaalu oma menüüs. Mul on küsimus selles, et ma ei mäleta mitu grammi valku oleks vaja süüa kehakaalu ühe kg kohta.
Lisaks teadmiseks, et olin 32 aastasel stabiilselt 86kg. Sattusin siberisse vangilaagrisse ja seal kaotasin kahe kuuga 20 kg lihaste arvelt. Kas mul on lootust kasvatada kolme aastaga 6 kg lihaseid juurde.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vanemas eas on lihaste kasvatamine raskem, kuid mitte ilmvõimatu. Minimaalne soovitus on 1,2 grammi ühe kehamassi kilogrammi kohta (ehk siis Teie puhul vähemalt 90 g). Kui on soov lihaseid kasvatada, peaks see kogus olema suurem, pigem nii 1,5-2 g kehamassi kilogrammi kohta (s.o umbes 110-150 g päevas). Soovitatav on valgukogus jagada toidukordadele ühtlaselt. Ainult valgurikkast toidust ei piisa, vaid teha tuleb ka jõutreeningut.
15. detsember 2025
Tere.
Olen 57 aastane naine ja viimased kolm aastat olen pingsalt püüdnud kaalu langetada. Võtsin alla 16 kg. Nüüd aasta hiljem arstil käies kaaludes oli lisandunud jällegi 5 kg. Samas eelnevalt sobinud riided on kõik ikka päris laiaks jäänud. Mis ma valesti teen? Või kuidas see +5kg on võimalik? Toitumine on tervislik, aga……olen viimasel ajal hakanud väga palju pähkleid sööma. Kas see võib kaalu mõjutada?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kehamassi mõjutab energia saamise ja kulutamise tassakaal, aga ka see, kas toiduga saadakse organismi ainevahetuse normaalseks toimimiseks piisavalt mineraalaineid ja vitamiine. Kui kehamassi on lisandunud, siis suure tõenäosusega olete hakanud rohkem sööma (või on teie kehaline aktiivsus oluliselt vähenenud). Pähklid on väga energiarikkad ning nende suur söömine võib endaga tõepoolest kaasa tuua kaalutõusu. Pähkleid soovitatakse süüa umbes 20-30 grammi päeva kohta. Soovitan pidada ka toidupäevikut, vähemalt 10 päeva järjest, kõike toite kaaludes ja sinna kirja pannes, oma tavapärast toitmist muutmata ning jälgida samal ajal ka oma kehamassimuutust. Sellest saab järeldada, kas saadav energiakogus on liiga suur (kehamass tõueseb), paras (kehamass ei muutu) või väike (kehamass langeb, mis hetkel vist ongi eesmärk). Samuti vaadake 10 päeva keskmiselt saadud kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete koguseid ning kui mõne saamine neist on väga madal, siis püüdke süüa rohkem toite, millest neid saaks.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon