Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
1. aprill 2026
Tere
Olen 16-aastane tüdruk, kaalun 74 kg ja olen 170 cm pikk. Olen terve elu olnud ülekaaluline ning proovinud erinevaid viise, et alla võtta. Selle tulemusena olen juba 3 aastat kannatanud buliimia all. See on olnud minu isiklik saladus, kuid tunnen, et pean selle lõpetama, sest see on hakanud minu tervist mõjutama.
Tegelen igapäevaselt aktiivselt spordiga – käin jalutamas ning kolm korda nädalas trennis. Minu suurimaks probleemiks on liigsöömishood, mille käigus kaotan kontrolli selle üle, mida ja kui palju söön. Pärast seda kahetsen tohutult ja oksendan kõik välja. Arvan, et just selle tõttu minu kaal ei lange.
Sooviksin nõu, kuidas nende hoogudega toime tulla ja oksendamisest loobuda.
Ette tänades
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Soovitame pöörduda söömishäiretega tegeleva spetsialist poole toetuse saamiseks. Söömishäirete keskused noortele on nii Tallinnas kui Tartus.
Ravile suunamiseks on vaja aga perearsti saatekirja. Seega tasuks pidada nõus oma perearstiga, et millised sammud oleks hetkel vajalikud. Kas suunamine teraapiasse või ka juba kliiniline ravi. Samuti soovitame rääkida oma murest Peaasi keskkonna noortenõustajatele, kes saavad samuti toetada muutuste tegemisel ja aidata leida lahendusi.
26. märts 2026
Tere! Olen 55a mees. Käin tihti jõusaalis. Viimaselajal lihased nagu ei taastu enam korralikult. On kaua valusad ja valu päriselt ei kaogi. Kas see on seotud minu eaga või on mingi aine puudus?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See võib olla seotud vanusega, kuna vanuse lisandumisel taastumine veidi aeglustub. Kuid see, et valu ei kao üldse, viitab pigem mitme teguri koosmõjule: nt ülekoormus (liiga tihedalt treeninguid või liiga intensiivsed treeningud); valkude vähesus (lihaste taastumiseks võiks toitudest saada umbes 1.2–1.6 g valke kilogrammi kehamassi kohta päevas); vedelikupuudus (vähemalt 3 klaasi päevas, higistamisel rohkem); D-vitamiini, magneesiumi või mõne teise mikrotoitaine puudus. Ka vanusega vähenev testosteroonitaseme langus võib aeglustada taastumisprotsesse. Ka ebapiisav uni mõjutab taastumist. Kui lihased jäävad valusaks, võib tegu olla ka ülekoormusvigastuse, kroonilise põletiku või mikrovigastusega. Seega tasub üle vaadata nii oma toitumise ja veejoomise harjumused, aga ka treeningute sagedus ja intensiivsus. Kui valu kestab nädalaid ilma paranemiseta, tuleks kindlasti pöörduda arsti vastuvõtule täpsemate analüüside teostamiseks.
16. märts 2026
Tere . Mul on esimest tyypi diapeet ja südamerike oli väiksena välja opereeritud . Mida teha teen järjepidevalt trenni jooksulint 10 min või 30 min üks kord päevas, vahel käin õues jalutamas . 2 km umbes . Ikka kaal püsib 106 kg oli täna vahel 105 . Vb mõjutavad ravimid süda ka ja kõrge veresuhkur ka 7.2 oli viimati .
Mida veel teha et kaal langeks hakkasin 3 väikest pudelit päevas vett ka jooma sellest piisab või pean veel tegema jälgin oma toitumist ka . Magusat ei söö peaaegu üldse jne .
Lili
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Tere
On väga hea, et soovite tegeleda kehakaaluga, aga on keeruline teha väga konkreetseid järeldusi kaalulanguse kohta, kuna puudub osa olulisest infost : pikkus, vanus, millist tööd te teete (istuv või füüsiline töö) ning milline on teie unekvaliteet ja vaimne seisund. Kõik need tegurid võivad koos mõjutada kehakaalu. Samuti võivad kehakaalu mõjutada kasutatavad ravimid ning veresuhkru tase.
Soovitan uurida diabeediõe konsultatsiooni võimalust, kel on teadmised ka kaalunõustamisest (saate seda uurida oma endokrinoloogilt). Diabeediõde saab lisaks veresuhkru teemadele nõustada ka toitumise, kehakaalu ja igapäevaste harjumuste osas ning aidata leida teile sobivaid lahendusi.
Esimese sammuna võiks aga hinnata oma tegelikku päevast energiasaamist. Sageli selgub toidupäevikut pidades, kust tuleb märkamatult rohkem energiat kui vaja. Selleks võib kasutada näiteks programmi NutriData (nutridata.ee) või mõnda muud toitumispäeviku rakendust.
Üldised soovitused, mis võivad kaalulangust toetada:
* Pöörate juba piisavalt tähelepanu liikumisele, aga soovitan püüda liikuda vähemalt 30 minutit enamikul nädalapäevadel
* juua päeva jooksul piisavalt vett (~ 1.5 liitrit päevas, kui arst ei ole soovitanud teisiti)
* hoida toidukordadel tasakaalu: pool taldrikust köögiviljad, veerand valguallikas (nt kala, kana, muna), veerand süsivesikud (eelistatult ttäisteratooted, kaunviljad)
* jälgida portsjonite suurust ja regulaarseid söögiaegu
6. märts 2026
Olen 73,5 aastane,kaal 64kg.pikkus 175cm.Kolesterool 6,3 ja LDL 3,6.Liigun palju ja olen aktiivse eluviisiga.Perearst soovitas düslipiteemia dieeti.Kahjuks ei leia seda kuskilt.Kas saate anda nõu?
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Tere!
Vererasvade muutuse korral on hea lähtuda Vahemere dieedi põhimõtetest.
* Sööge vähemalt 5 portsjonit köögi- ja puuvilju päevas, neist vähemalt 3 võiks olla köögiviljad.
* Eelistage täisteratooteid (nt täisteraleib, kaerahelbed).
* Sööge kala 2–3 korda nädalas (nt lõhe, räim, sardiin).
* Kasutage toidu valmistamisel oliiviõli või rapsiõli.
* Lisage menüüsse kaunvilju, pähkleid ja seemneid.
* Vähendage rasvast punast liha, vorste, võid ja rasvaseid piimatooteid.
* Piirake magusaid ja väga töödeldud toite.
Üks portsjon köögi- või puuvilju on umbes 100 g, näiteks:
* 1 keskmine õun, pirn või apelsin
* 1 keskmine tomat
* ½ paprikat
* 1 väike porgand
* umbes 1 dl marju või peotäis salatit.
Vähendage küllastunud rasvu. Need võivad tõsta LDL-kolesterooli taset.
Püüdke vähendada:
* rasvast punast liha
* vorste ja töödeldud lihatooteid
* võid ja rasvaseid piimatooteid
* kooke ja küpsetisi
Eelistage linnuliha ja kala, valige madalama rasvasisaldusega piimatooted, kasutage võid harva, eelistage taimeõlisid.
Suurendage kiudainete hulka
Kiudained aitavad kolesteroolitaset langetada.
Head allikad: Täisteratooted, oad ja läätsed, pähklid ja seemned, köögiviljad, puuviljad ja marjad
Eesmärk võiks olla vähemalt 25–30 g kiudaineid päevas.
Kiudainete sisaldus toiduainetes on toodud pakendite infolehel.
Selline toitumine aitab toetada südame tervist ja võib aidata LDL-kolesterooli taset vähendada. Jätkake ka regulaarset liikumist.
6. märts 2026
Tere
tahaks üle kontrollida, kui palju kcal peab minu 14.a laps sööma – tüdruk 14.a 168 cm pikk, kaalub 52 kg. 4 kuud tagasi hakkas iluuisutamisega tegelema, trennid 3 korda nädalas , 1 trenn kestab 50min. kaalus on laps viimasel ajal maha võtnud 8 kg. Rohkem maha võtta ei sooviks. Kui palju ta peab sööma, et tervislikult trennima? Koolis on tal 3 korda nädalas KK tunnid, tihti liigub ões 40 min -1 tund (tee koolist koju), nädalavahetusel pikemad jalatuskäigud. Kodus võimleb umbes 30 min päevas, sõdab jalgrattatrenazööriga u 20 min.
Nutridata progtammi kalkulaator näitab passiivse elu puhul tema energiavajadus u 1800 kcal. Kui palju ta peab sööma arvestades igapäevast aktiivsust ja asjaolu, et ta ikka veel kasvab? Kust on võimalik saada teismelise aktiivse lapse näidismenüü ? Laps väldib suhkrut, magusat ja püüab tervislikult toituma, aga tundub, et kcal on natukene vähe.
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tere!
4-aastane tüdruk on veel kasvufaasis ning regulaarse liikumise ja treeningute korral peab toidust saadav energia katma nii põhiainevahetuse, kasvu kui ka kehalise aktiivsuse vajaduse.
168 cm ja 52 kg juures on kehamassiindeks 18,4, mis jääb noorukite puhul normvahemikku (vanuse- ja soospetsiifiliste kasvukõverate alusel).
Kui arvestada kirjeldatud liikumisaktiivsust (iluuisutamine 3 x nädalas, igapäevane kodune trenn, liikumistund koolis 3 x nädalas, kõndimine koolist koju ja nädalavahetustel), siis 1800 kcal on tõesti vähe. Liiga väike energiasaamine võib mõjutada nii trennijärgset taastumist, kasvu kui ka hormonaalset tasakaalu.
Nooruki energiavajadus sõltub tema aktiivsustasemest. Keskmise kuni kõrge aktiivsusega 14-aastase tüdruku päevane energiavajadus jääb vahemikku 2180–2460 kcal. Allikas: Toitumine.ee – Teismeliste toitumine – Teismeliste energia- ja toitainete vajadus.
Sobiva toiduenergia tagamise kõrval on oluline, et toitumine oleks tasakaalus ja menüü sisaldaks piisavalt ka kõiki vitamiine ja mineraalaineid. Soovitame pidada mõni aeg NutriData toitumisprogrammis https://tap.nutridata.ee/ toidu- ja liikumispäevikut, mille abil saab täpselt hinnata lapse energiakulu ja toiduenergia saamist ning saada ka täpne pilt sellest, kas ta saab toiduga piisavalt makro- ja mikrotoitaineid, et ta tervis püsiks tugev. NutriData toitumisprogrammist leiate ka mitmeid näidismenüüsid, hetkel noorukitele mõeldud näidismenüüd kahjuks ei ole.
Kui kaalulangus jätkub või tekib mure söömise piiratuse pärast, soovitame kindlasti nõu pidada perearsti või noorukitele spetsialiseerunud toitumisnõustajaga.
20. veebruar 2026
Tere! Kui lihased taastuvad peale jõutrenni kauem kui varem, kas see võib kaaliumi puudus olla? Käelihased on valusad kauem. Vanust 55a.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kas lihaste aeglasem taastumine viitab kaaliumipuudusele? Lühidalt – üldjuhul ei viita see kaaliumipuudusele, kuna taastumist mõjutavad mitmed tegurid, nagu vedeliku tarbimine, taastumisaeg, magneesiumi ja kaltsiumi, ka valkude tarbimine jne.
Kaalium on oluline lihaste tööks, kuid tasakaalustatud ja mitmekülgse toitumise puhul esineb kaaliumi puudust harva. Magneesium ja kaltsium on vajalikud lihaste normaalseks talitluseks; nende puudus võib põhjustada lihaspingeid ja krampe. Valgud on vajalikud treeningujärgseks lihaste taastumiseks ja lihasmassi säilitamiseks, mistõttu on oluline tagada nende piisav ja regulaarne saamine toiduga.
Silmas tuleks pidada treeningu iseloomu – lihasvalu võib esineda ka siis, kui olete süstemaatiliselt treeninud, kuid muudate treeningkava. Samuti, vanuse tõustes vajavad lihased taastumiseks rohkem puhkeaega.
Ka ebapiisav vedeliku tarbimine võib halvendada enesetunnet ja soodustada samuti lihaste töö langust.
Et saada aru, kas lahendus võib peituda toitumise muutmises, soovitame alustada toidupäeviku pidamisest, mida saate täita NutriData toitumisprogrammis. Kui panete kirja 5-7 päeva toidud, saate NutriData analüüsifunktsiooni abil selgust, kas saate toiduga piisavalt kõiki vajalikke toitaineid ja kuidas menüüd tuleks täiendada.
Kui toitumise korrigeerimine ja piisava puhkeaja jälgimine treeningute vahel ei anna tulemusi, siis soovitame konsulteerida perearstiga, et välistada muud tervisemured.
18. veebruar 2026
Tere!
tahaksin täpsemalt arvutada eluks vajalikku energiakogust – olen 171 cm pikk ja kaalun 95kg. Kalkulaator näitab – Tulemus
Põhiainevahetuse energiakulu: 1624kcal
Aktiivsusest sõltuv lisaenergiavajadus: 812kcal
Energiavajadus: 2436kcal
Soovitus kokku: 2436kcal
1. Kui palju kcal siis pean sööma, et kaal säiliks – mina liigun iga päev umbes tund aega kõnnin, ja paar kolm tundi teen majapidamistöid ?
2. kui palju kcal pean sööma, et kaal tasapisi langeks? nt 0.5 kg nädalas?
Kas keegi saaks asjasse süveneda ja soovitada?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist Kristin Oja.
Tere!
NutriData toitumisprogrammi kalkulaator kuvab ligikaudset energiavajadust kehakaalu säilitamiseks. Põhiainevahetuse energiakulu on energia, mida keha vajab elutegevuseks puhkeolekus. Sellele lisandub aktiivsusest sõltuv energiakulu, teie puhul tund kõndimist ja paar tundi majapidamistöid. Seega hinnanguliselt on teie päevane energiavajadus kehakaalu säilitamiseks 2400 kcal. Kaalulangetamiseks võiks energiasaamist vähendada 300-500 kcal päeva kohta.
Väga oluline on seejuures piisav toitainete saamine, et täiskõhutunne tekiks kiiremini ja püsiks kauem, isegi energiadefitsiidis olles. Ka piisaval uni ja madal stressitase soodustavad kaalulangetust.
Söömisharjumuste kaardistamisel on väga hea tööriist NutriData toitumisprogramm, mille abil saab võrrelda oma toitumise vastavust riiklike toitumis-ja toidusoovitustega. Samuti annab programm soovitusi toiduvalikute korrigeerimiseks.
5. veebruar 2026
Tere! Olen 15-aastane tüdruk ja ma käin 6 korda nädalas balletis. Ma olen 178 cm ja 54 kg. Kas see on normaalne?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Jah, praeguse vanuse juures on see normaalkaal, üsna alakaalu piiri lähedal küll. Täiskasvanuna loetaks seda alakaaluks.
3. veebruar 2026
Tere pöördun Teie poole murega, olin 24 a suve algul kaalus 78kg siis suve lõpuks kaalusin 74.3 kg. Läksin uute kooli ja kevadel laneges veel veidike 72.2 kg nüüd pea 1 aasta hiljem ole n 78.9 kg ja tunnen ennast väga ebameeldivalt. Endal on väga raske olla toitun ka väga palju magusast tahaks koguaeg süüa midagi, mõtlen küll kui “paksuks ” olen läinud ja seda näha ka riideid ei istu samamoodi nagu ennem. Nii vastik on olla mõtlesin minna rasvaimuse kuo ise kontrolli alla ei saa olen saanud ka toitumiskava mida ei kasuta ning üldse enam õues ei liigu pigem autoga olen püüdnud käija rohkem õues samme tegemas kui üks päev saab täis tekkib jälle nädal aega vahet sisse . Jooksmas käin 2km peaaegu 20minutit ebareaalne. Mida soovitate? Olen 18aastane ja 164 cm ning 78,9kg . Olen mõelnud käija ka kusagil lõikamas seda kehamassi kuna varsti suvi ja ma pean midagi tegema
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Kaalutõus peegeldab enamasti mitme teguri koosmõju: liikumisharjumused, toitumine, uni, stress, emotsionaalne seisund ja üldine elurütm.
Kui eluviis on periooditi väheliikuv ning toitumist ei jälgita järjepidevalt, on täiesti mõistetav, et kehakaal võib ajapikku tõusta. Sellises olukorras on oluline mõista, et ükski iluprotseduur, sh rasvaimu, ei anna püsivat tulemust, kui igapäevased harjumused ei muutu. Rasvaimu eemaldab küll olemasolevat rasvkude, kuid ei mõjuta põhjuseid, miks keha rasva talletab. Kui eluviis jääb samaks, kipub kaal varem või hiljem tagasi tulema, sageli ka teistesse kehapiirkondadesse.
Seetõttu on kõige olulisem keskenduda püsivatele muutustele:
* regulaarne ja jõukohane liikumine
* tasakaalustatud toitumine, mida on võimalik hoida pikemas perspektiivis
* piisav ja kvaliteetne uni
* stressi ja emotsionaalse koormuse teadvustamine
Kuna hetkel ei ole teada, milline on Teie une kvaliteet ega vaimse tervise seisund, soovitaksin neid teemasid samuti kindlasti uurida. Sageli on just väsimus, motivatsioonilangus, stress või meeleoluhäired need, mis teevad eluviisi muutmise väga raskeks. Sellisel juhul ei ole probleem mitte tahtmises, vaid selles, et inimene vajab rohkem tuge.
Väga hea ja kättesaadav võimalus on pöörduda vaimse tervise nõustamise poole, näiteks:
https://peaasi.ee
Sealt saab nii infot, eneseteste kui ka juhiseid, kuhu ja kuidas abi saamiseks pöörduda. See võib olla oluline samm, et paremini mõista oma motivatsiooni, emotsionaalset söömist ja sisemisi takistusi muutuste tegemisel.
Toitumise jälgimiseks ja paremaks kaardistamiseks võib kasutada erinevaid keskkondi, näiteks nutridata.ee vm.
3. veebruar 2026
Tere!
Olen 77 aastane naine. Kas on normaalne kui sellises eas tarbin päevas keskmiselt 1000 -1100 kcal. Pean väga täpset arvestust, kontrollin pakendilt kaloraaži. Toitun väga mitmekesiselt, söön nii kala, kana, liha, puuvilju, juurvilju, täisteravilja, muna, kohupiima jne. Ühesõnaga kõike. Toidu valmistan iga päev ise. Muidugi kogused väikesed. Tahaks teada lihtsalt seda, et mul sellest tervise probleeme ei teki.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selline energiakogus tundub olevat väga väike. Ligikaudset päevast energiavajadust saab leida siin.
Kui olete umbes 150 cm pikk ja kaalute 50 kg, siis on selline energiakogus vajalik juba ainuüksi põhiainevahetuse kulude katmiseks (pikemal ja rohkem kaaluval inimesel on seegi väärtus suurem). Aga sinna lisandub veel kehalisest aktiivsusest (sh igapäevatoimetused) tulenev energiakulu. Soovitan välja arvutada ka oma kehamassiindeks. On uuringuid, mis viitavad, et vanemaealistel võiks see olla üle 23, kuna väiksema KMI puhul kipub suremuse risk olema suurem.
See on väga hea, et toitute mitmekesiselt. Küll aga ei ole 1000 kcal juures võimalik kõiki toitaineid piisavas koguses ka väga mitmekesiselt toitudes ainult toidust kätte saada. 1600-1800 kcal on piiriks, kus väga hoolikal menüü planeerimisel ei ole vaja võtta toidulisandeid, v.a D-vitamiini ning vanemaealistel, sõltuvalt toiduvalikust, võib-olla ka kaltsiumi. Tuleks jälgida seda, et saate piisavalt valke. Vanemaealised vajavad neid vähemalt 1,2 g kilogrammi kehamassi kohta päevas, nt 50 kg juures tähendab see minimaalselt 60 g valke päevas, 60 kg juures minimaalselt 72 grammi. Oluline on saada ka piisavalt kiudaineid, keskmiselt 25 g päevas, kuid väiksema energiavajaduse juures võib piisata ka veidi väiksemast kiudainete kogusest. Kiudained on vajalikud soolestiku töö korrashoidmiseks ning eelkõige saab neid täisteraviljatoodetest, köögi- ja puuviljadest ning marjadest. Vitamiinide-mineraalainete defitsiidi nähud ei ilmu üleöö, kuna organismis on olemas neist väikesed varud. Soovitan oma toitumist analüüsida, et näha, millistest toitainetest võib jääda puudu ning selle järgi otsustada, milliseid toite peaks menüüsse lisama.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon