Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
9. oktoober 2026
Tere, mina olen 40 aastane pereema mul on kaks last ja abikaasa. Meil on alati toidu pärast suured tülid. Sest minu poeg sööks vaid liha ja marineeritud kõrvitsat. Mees on taimetoitlane , mina söön kõike muud peale liha ja tütar sööb ka kõike muud peale seente ja ubade. Kui kunagi oli mulle söögi tegemine rõõm, siis nüüd on see üks suur nuhtlus. Mees sööb mul ainult õhtul ja talle pean ka taimsete saadustega täisväärtusliku toitu pakkuma. Taldriku reeglit vaadates on see kehtiv ainult nii, kui süüakse loomset produkti. Täna on seis selline, et mees on ülekaaluline ,raske olla ja süüdistab mind, et ma talle täisväärtusliku toitu ei pakku.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie kirjast jääb mulje, et pere toidulaua korraldamine on muutunud Teie jaoks väga suureks koormaks. Kuna pereliikmete toidueelistused on nii erinevad, on täiesti mõistetav, et nelja inimese soovidega arvestamine võib olla keeruline.
Kõigepealt soovitaksin perega ühiselt maha istuda ja arutada, kuidas toiduvalmistamisega seotud kohustusi paremini jagada. Pere toidulaua eest hoolitsemine ei peaks olema ainult ühe inimese ülesanne. Ka teised pereliikmed võiksid osaleda menüü planeerimises, toidu ostmises ja valmistamises. Kui kellelgi on väga kindlad toidueelistused või piirangud, peaks ta ise rohkem panustama sellesse, et tema toitumine oleks mitmekesine ja tasakaalustatud. Ma ei tea, kui vanad Teie lapsed on, kuid sõltuvalt vanusest saavad nemadki toiduvalmistamisel kaasa aidata.
Praktiliselt võiks proovida valmistada ühiseid põhitoite, mille juurde saab igaüks oma eelistuste järgi midagi lisada. Näiteks sobivad selleks köögivilja- ja teraviljaroad, mille kõrvale saab pakkuda nii liha kui ka taimseid valguallikaid. Nii ei pea igaühele täiesti eraldi sööki valmistama.
Poja puhul teeb kõige rohkem murelikuks väga ühekülgne toiduvalik. Kui ta tõepoolest sööb peamiselt ainult liha ja marineeritud kõrvitsat, võib tal jääda saamata mitmeid toitaineid. Seetõttu oleks hea püüda tema menüüd järk-järgult mitmekesistada, pakkudes erinevaid köögivilju, puuvilju, marju, teraviljatooteid ja muid toite. Seda võiks teha rahulikult, ilma sundimise ja söögilauas tülitsemiseta. Kui toiduvalik ongi nii piiratud ja uusi toite on väga raske lisada, tasuks nõu pidada ka spetsialistiga.
Abikaasa taimetoitlus ei tähenda, et ei ole võimalik süüa täisväärtuslikku toitu. Taldrikureegel sobib ka taimetoitlastele – loomset päritolu valkude asemel saab kasutada näiteks kaunvilju, tofut jne, kui ta sööb, siis ka muna ja piimatooteid. Samas vajab taimetoitlus teadlikku planeerimist, et kõik toitained oleksid saadud. Kui abikaasa on otsustanud taimetoitluse kasuks, peaks ka tema ise selle vastu huvi tundma ja toiduvalmistamisse panustama, mitte lükkama vastutust teisele inimesele.
Mis puudutab abikaasa ülekaalu ja halba enesetunnet, siis nende põhjuseid ei saa üksnes kirja põhjal hinnata. Ka taimetoitlase menüü võib anda liiga palju energiat, näiteks maiustuste, näkside, magustatud jookide või alkoholi arvelt. Samuti mõjutavad kehakaalu liikumine, uni ja mitmed muud tegurid. Seetõttu peaks ta üle vaatama kogu päevase söömise ja eluviisi, mitte süüdistama selles ainult õhtusööki. Kui halb enesetunne püsib, tuleb pöörduda perearsti poole.
Soovitan kasutada mehel tasuta Nutridata toitumisprogrammi (https://tap.nutridata.ee/), mille abil saab hinnata oma toitumise mitmekesisust ning energia ja toitainete saamist. Toitumist tuleks hinnata pikema perioodi, näiteks kahe nädala keskmisena, mitte üksikute päevade põhjal.
Kõige olulisemaks pean aga seda, et Te ei peaks tundma end üksinda vastutavana kõigi pereliikmete toitumise, kehakaalu ja enesetunde eest. Tervislik toitumine on oluline, kuid sama oluline on, et ühised söögikorrad ei oleks pidev pingete ja süüdistuste allikas. Võib-olla olekski praegu kõige mõistlikum alustada mitte uue menüü koostamisest, vaid pere ühiste kokkulepete tegemisest – kes mida sööb, kes toitu valmistab ja kuidas kõik saavad sellesse panustada.
4. oktoober 2026
Tere!
Olen 15.a tüdruk 175cm pikk ja kaalun 73-76kg. Olen kogu aeg tahtnud kaalu langetada, kuna tean, et olen ülekaalupiiril, kuid ebaõnnnestun enamasti, sest kasvuspurdi ajal tekkis mul ülesöömishäire. Algul oli põhjuseks mõnu tundmine toidust ja nüüd on see edasi arenenud emotsionaalseks söömiseks, kogen seda vähemalt korra või rohkem nädala või kahe jooksul. Tean, et peaksin toitumisnõustaja poole pöörduma, kuid ilmselt esimene prioriteet oleks parandada suhet toiduga, aga tean ka, et ei suudaks seda teha enne, kui olen enda kehaga rahul ehk kaalu langetanud. Olen jälginud palju ka internetis toitumisnõustajate ja minuga sama häire all kannatanud inimeste soovitusi ja juhtnööre ülesöömise peatamiseks, mis on aidanud ning hakkasin käima ka psühholoogi juures, mis aitab paremini emotsioone kontrollida, niiet kaalun, kas mul on põhjust toitumisnõustaja poole pöörduda?
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Praegu on kõige olulisem keskenduda rahulikuma ja tasakaalukama suhte kujundamisele toidu ning oma kehaga. Väga hea, et käid psühholoogi juures, soovitan seda kindlasti jätkata. Kui vaatamata nõustamisele on ülesöömist ja emotsionaalset söömist raske kontrolli alla saada, võiks siiski lisaks pöörduda ka toitumisnõustaja poole, kes aitaks kujundada regulaarset söömisrütmi ning vaataks üle, kas saad toidust kätte kõiki toitaineid piisavalt. Kui söödud toit ei kata kõiki vajadusi võib ka see olla põhjuseks, miks me ei suuda oma isusid kontrollida.
Igapäevaselt on oluline hoida võimalikult regulaarset elurütmi: süüa regulaarselt ja mitte jätta toidukordi vahele, sest liiga pikk söögivahe võib soodustada hilisemat ülesöömist. Oluline on ka piisav uni, soovitatavalt umbes 8–9 tundi, ning regulaarne liikumine. Trenn võiks olla eelkõige midagi, mis annab energiat ja rõõmu, mitte vahend söödud toidu kompenseerimiseks. Tea, et muutus võtab aega ja abi küsimine on täiesti normaalne.
2. oktoober 2026
Tere! Olen 18-aastane tüdruk, pikkust 163 cm ja kaalu umb 67 kg.
Tahaksin kaalust alla võtta umbes 10 kg, aga ei oska väga alustada. See nädal alustasin ma kolm korda nädalas umbes 1h kõnniga, aga pole kindel, kas sellest piisaks. Varem pole ma üldse füüsiliselt aktiivne olnud, ning juba regulaarne kõndimine on justkui uus tegevus. Proovin ka kasutada ühte kalorite lugemise äppi ning üritan süüa umbes 1430 kalorit päevas. Vähe segane on ka see, kui palju mida päevas süüa võiks, kui palju süsivesikuid, valke jne.
Pulss on ka koguaeg kiire, kuigi rõhk on madal (madal vererõhk päritud emalt), praegu voodis lamades on juba 101. Trepist üles liikumine võib tõsta selle vahel juba 150ni. Kerge sörgi ajal oli pulsikell isegi 200 näitanud. Kas see on probleemne?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kehamassiindeks on umbes 25 ehk jääb üsna napilt üle normaalkaalu piiri. Seetõttu ei ole tervise seisukohast tingimata vaja seada eesmärgiks 10 kg kaalulangust – juba mõne kilogrammi võrra väiksem kehakaal viiks kehamassiindeksi normaalvahemikku ja parandab enesetunnet.
1430 kcal päevas on liiga väike energiakogus. Pigem võiks kaalulangetamisel alustada umbes 1800 kcal juurest ning jälgida pikema aja jooksul, kuidas kehakaal muutub. Liiga väikese energiasisaldusega menüü puhul suureneb ka oht, et toidust ei saada piisavalt toitaineid – vitamiine, mineraal- ja kiudaineid ning asendamatuid amino- ja rasvhappeid
Süsivesikute, valkude ja rasvade grammide täpse jälgimise asemel soovitaksin esialgu keskenduda mitmekesisele söömisele. Igapäevases menüüs võiksid olla köögiviljad (sh kaunviljad), puuviljad ja marjad; täisteraviljatooted ja kartul, piim ja piimatooted; pähklid ja seemned ning sobivad lisatavad rasvad; kala, muna või (linnu)liha. Võimalusel väldi toite maiustusi, soolaseid-magusaid näkse ning magusaid ja alkohoolseid jooke. Oma menüüd saab analüüsida Nutridata toitumisprogrammis. Ühe päeva põhjal ei tasu järeldusi teha – parem on vaadata umbes kahe nädala keskmist söömist.
Kõndimisega alustamine on väga hea mõte. Kuna olete varem vähe liikunud, ei ole vaja kohe väga palju ega intensiivselt treenida. Kõnd võiks olla tempokas ning tasapisi võiks liikumist lisada enamikule nädalapäevadele.
Pulsinäitude tõttu soovitaksin aga enne tugevama treeninguga alustamist kindlasti perearstiga nõu pidada. Puhkepulss üle 100 löögi minutis on tavapärasest kiirem ning ka kerge sörgi ajal mõõdetud 200 lööki minutis väärib tähelepanu. Pulsikellad võivad küll eksida ja ka vähene treenitus võib koormusel pulssi kiiresti tõsta, kuid neid näite ei tasuks ainult vähese treenituse arvele kirjutada. Arst saab vajadusel hinnata, kas oleks põhjust teha EKG või muid uuringuid ning millise intensiivsusega liikumine on Teile praegu sobiv.
Seniks võiks eelistada mõõduka tempoga kõndimist ning vältida väga intensiivset treeningut, eriti kui sellega kaasneb pearinglus, nõrkus, valu rinnus, õhupuudus või tugev südamekloppimine.
19. august 2026
Tere!
Olen 77 aastane naine. Olen 165 cm pikk ja kaalun 75 kg. Olen pool aastat jälginud väga oma toitumist. Söön valgurikast ja mitmekülgset toitu. Palju juurvilju, puuvilju, oad, herned, tomat, kurk, marju, muna, kreeka jogurt, kodujuust, seemned, pähklid, täistera tooted, pähklivõie, kala, kana, tatar. Kooke ja magusat ei tarvi. Päevane toidu kogus on koos suppidega vähem kui 1 kg, kaloraaz 1000 kuni 1100. Jälgin väga täpselt mida suhu pistan. Näljatunnet pole. Kolesterool ikkagi üle normi. Kaal alla 75 kg ei taha minna. Algul kaalusin küll 90 kg. Selle sain alla 4 kuuga. Varem ma jälgisin ka toitumist, aga siis sõin 1200 kuni 1400 kcal. Tarbisin siis osaliselt kaloririkkamaid toite, veidi sealiha näiteks. Kogused on aastaid olnud väikesed. Toidud olen alati ise valmistanud
Milles on probleem. Füüsiline koormus on eale vastavalt suur ja pidev. Teen ka jõutrenni nii kodus kui spordisaalis. Kas võib olla, et tegemist geneetilise probleemiga
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Kuna puudub täpne ülevaade päevasest menüüst ja ajalisest kehalisest koormusest, aga ka millised näitajad täpselt paigast on, ei saa väga konkreetseid soovitusi anda. Kaalulangus on olnud vägagi märkimisväärne ning lihasmassi hoidmiseks ei ole edasine kaalulangus isegi hea. Päevane saadav energiakogus tundub olevat liiga madal ning sellise energiahulga juures ei ole kahjuks võimalik tagada kõigi toitainete piisavat kättesaamist. Kaalu hoidmiseks ei tohiks ka veidi suurem päevane energiatase olla piirav, kui eluviis on liikuv. Näiteks päevane putrude (tatrast, kaerahelvestest) kogus peaks olema vähemalt 200 g ja täisteraleiba-saia lisaks vähemalt 100 g, köögivilju vähemalt 400 g/p ja lisaks u 300 g kaunvilju nädalas. Samas ei tohiks ka teiste põhitoidugruppide toitude koguseid vähendada, et seeeläbi energiasaamist piirata .Soovitatav oleks vaadata üle, millega senist energia saamist toidust on määratud ning kasutada toitumise analüüsimiseks Nutridata abi.
Kuna naistel kolesteroolitase perimenopausis kipubki tõusma ja jääma püsima kõrgemal tasemel, siis võib olla, et ainult toitumisega seda päriselt korda ei saagi. Kas ja mil määral on vajalik ravi, saab öelda juba perearst.
18. august 2026
Tere, olen 14 aastane ja 172cm pikk kaalun 50-51kg. Kas see on liiga palju ja kas ma peaksin alla võtma? Kõik teised tüdrukud on palju peenemad. Muret teevad ka mu jalad need on nii suured ja paksud.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sinu pikkuse ja kaalu järgi ei ole sul kindlasti vaja alla võtta – pigem on su kaal juba normaalkaalu alumise piiri lähedal ning täiskasvanu puhul olekski tegemist alakaaluga. Teismeeas keha alles kasvab ja muutub ning ennast teistega võrrelda ei tasu. Jalgade kuju sõltub palju kehaehitusest ja seda ei saagi täielikult muuta. Kui soovid end oma kehas tugevamana ja paremini tunda, on hea valik regulaarne liikumine ja jõuharjutused, mitte kaalu langetamine
27. juuli 2026
Tere! Olen 16aastane tüdruk, kes kaalub 76kg ja on 170cm pikk. Vööümbermõõt on 81cm. Olen terve elu olnud see veidi suurem tüdruk ja see on mind pannud oma keha väga halvasti vaatama. 13aastasena kaalusin 81kg, siis võtsin (halval moelja kiiresti) alla 68kg peale ja nüüd kaalun jälle 76kg. Trenni teen palju- 4x nädalas jõusaal, 1-2x nädalas jooksu ja igapäevaselt teen keskmiselt 16tuh sammu. Olen tugev ja peeglist vaadated pole ma eriti lodev, aga lihaseid ka ei paista (noh see muidugi oleneb, kas vaadata enne või peale söömist). Inimesed mu ümber ütlevad, et ma ei ole rasvunud ja paks, aga ise tunnen nii, sest kaalunumbrit keegi teine ju ei tea. Toitumine on ilmselt see asi, mis probleemi tekitab, sest söön vist liiga palju. Tean, et tark asi, mida teha oleks toitumispäevik, aga kui ma seda kunagi tegin sai sellest mu kinnisidee ja võtsin alla ebatervislikul moel (sõin alla 1200kcal päevas ja mul oli vist mingi toitumishäire laadne asi)seega seda ma veidi kardan. Mul on nii piinlik, sest söön palju rämpsu (peamiselt kommi ja šokolaadi), aga ma ei suuda lihtsalt neid enda menüüst välja lõigata isegi kui ma väga tahaks. Päevas proovin ise oma peaga hinnata mitu kalorit söön ja tuleb umbkaudu 2000-2200 olenevalt pävast (nendel päevadel, kus kaks trenni teen söön rohkem) Kas ma olen ülekaaluline? Kuidas magusate asjade söömist vähendada?
Aitäh
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
See, mida kirjeldad, ei ole sugugi haruldane. Kui kaal langeb kiiresti väga range piiramise tõttu, reageerib organism sageli suurenenud söögiisu ja tugevama ihaga energiarikaste toitude, eriti magusa järele. Arvestades, et toidupäeviku pidamine toetas pigem piirangutega liialdamist, ei soovitaks ma uuesti hakata seda hetkel tegema. Pigem püüa süüa regulaarselt, vaadates, et igal toidukorral oleksid toidud, mis sisaldaksid valke (nt kohupiim, kodujuust, muna, kana, kaunviljad jne) ja kiudaineid (nt köögiviljad, marjad, täisteraviljatooted). Need toetavad täiskõhutunde teket ja püsimist. Väldi olukorda, kus kõht läheb väga tühjaks, sest just siis muutub isu magusa järele kõige tugevamaks. Magusat ei pea endale täielikult keelama, sest see võib isu hoopis suurendada, aga magusat ei peaks sööma tühja kõhuga. Sellisel juhul on liialdused kerged tulema. Magusaga liialdades ei saa organism sageli kätte vajalikke toitaineid. Toitainete puudus kehas või ka ebaregulaarne söömine võib iseenesest olla põhjuseks, miks isu suureneb.
Kuna teed palju trenni ja tunned end füüsiliselt tugevana, tasub vaadata enamat kui ainult kaalunumbrit. Oluline on ka kehakompositsioon ehk lihasmassi ja rasvamassi suhe. Hea tervis ei tähenda tingimata võimalikult väikest kehakaalu.
Kuna oled varem kogenud toitumishäirelaadset perioodi ja see teeb sulle muret ka praegu, soovitan sellest kindlasti rääkida mõne tervishoiutöötajaga. Samuti leiad palju usaldusväärset infot ja eneseabimaterjale lehelt Peaasi.ee, kus käsitletakse ka söömise, kehakuvandi ja toitumishäirete teemasid.
6. juuli 2026
Tere!
Mina olen 12.aastane neiu. Armastan väga magusat ja süüa. Olen c.a. 168.cm pikk ja kaalun c.a. 75.kg. Ideaalkaal on 55.kg. Elu unistus on olnud olla saledam. Mitte teiste jaoks vaid iseenda. Tahan kasvatada rohkem enesekindlust, naiselikumaks muutuda ja võtta asi kätte enne, kui on liiga hilja. Ma palun, palun aidake mind sellises olukorras.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuna kehakaal on üsna suur, siis ma soovitan abi saamiseks pöörduda mõne toitumisnõustaja poole. Temalt saaksid nii nõuandeid kui ta aitaks ka kaalulangetuse protsessil silma peal hoida. Kaalu tuleb langetada aeglaselt ja targalt, arvestades ka sellega, et oled veel kasvueas. See tähendab, et peaksid oma toitumist ja liikumist muutma väikeste sammudena ja selliselt, et suudaksid neist kinni pidada ka pärast seda, kui kaalulangetuse protsess on lõppenud.
Mõned olulisemad punktid, millest võiksid alustada. Kõigepealt tasuks pidada umbes kahe nädala jooksul toidupäevikut, aga niimoodi, et sel ajal sööd selliselt nagu tavaliselt, ei muuda seda. Sellest sa saaksid ülevaate, milline on su praegune toitumine ja mida selles muutma peaksid. Sinu päevane energiavajadus on umbes 2000 kcal. Selleks, et kaal hakkaks langema, peaks see olema veidi väiksem, umbes 1800 kcal. Lisaks peaksid iga päev kindlasti tegema tunni mõõduka tempoga aeroobseid tegevusi (nt kiirem kepikõnd, rattasõit) ning lisaks paaril päeval nädalas veidi jõuharjutusi.
Söömisel on oluline regulaarsus, mitmekesisus ja see, et saaksid toidust kätte kõik vajalikud ained. Kuigi sulle meeldivad väga maiustused, siis see on just toidugrupp, mis annab rohkelt energiat, kuid ei sisalda eriti vajalikke aineid. Seega tuleks kommide, šokolaadi, küpsetiste, jäätise, magusate jookide, soolaste näkside jne tarbimine viia miinimumini, võimalusel neist üldse loobuda. Kui oled suutnud umbes kaks nädalat olla ilma maiustusteta, läheb kergemaks neid mitte süüa. Selle asemel peaksid rohkem pöörama tähelepanu köögiviljade ja marjade söömisele, lisaks täisteraviljatooted, pähklid, seemned, kala, magustamata piimatooted, muna, veidi liha. Võimalusel peaksid toidud olema tehtud ise töötlemata toorainest ning kiir- ja valmistoitudest loobuda. Joogiks sobib kõige paremini tavaline puhas vesi.
27. mai 2026
Tere
Mul oleks vaja toitumises nõu küsida mul on viimasel ajal väga hullud söögiisud ja olen võtnud kaalust juurde ja kaal koguaeg langeb ja tõuseb.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Suurenenud söögiisu ja kõikuv kehakaal võivad olla seotud väga erinevate põhjustega – näiteks stressi, vähese une, ebaregulaarse söömise, liiga väikese energiatarbimise, toitainete puuduse, hormonaalsete muutuste või ka emotsionaalse söömisega. Sageli aitab juba regulaarsem ja tasakaalustatum toitumine, mis aitab tagada seda, et organism saab piisavalt energiat, valke, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata ka stressi maandamisele ja unele, sest need mõjutavad söögiisu väga palju.
Soovi korral saad oma toitumist analüüsida ka Nutridata programmiga, mis aitab näha, kas energia ja toitainete saamine on piisav. Kui mure püsib või süveneb, võiks kindlasti nõu pidada ka perearsti või toitumisnõustajaga.
21. mai 2026
Tere! Olen 11-aastane tüdruk ja kaalun 80kg. Olen kuskil 155 cm pikk. Ma tahaks väga kaalust alla võtta aga kuidagi ei saa. Kuidas peaksin käituma?
Tänan!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi projektijuht Kristin Oja.
Suure ülekaalu puhul on omal käel kaalulangetamine sageli keeruline – aga see ei tähenda, et see oleks võimatu.
Esimese sammuna soovitan pöörduda perearsti poole, et välistada võimalikud tervisemured, mis võivad kaalulangetust takistada. Näiteks võivad kaalulangetust mõjutada hormonaalsed probleemid, kilpnäärme alatalitus, insuliiniresistentsus või vaimse tervise mured.
Püsiv kaalulangus vajab sageli mitmekülgset lähenemist. Oluline ei ole ainult söömine, vaid ka liikumine, uni, stressitase ja igapäevased harjumused. Väikesed, järjepidevad muutused annavad enamasti paremaid tulemusi kui väga ranged dieedid, mida on raske pikalt jälgida.
Samuti tasub meeles pidada, et eesmärk ei peaks olema kiire kaalulangus. Ka juba 5% kehakaalu langus parandab tervist märgatavalt.
Realistlike eesmärkide seadmisel ja nendeni viivate tegevuste planeerimisel võib olla abi toitumisnõustajast, kes aitab leida Sulle sobiva lähenemise. Seega esmalt soovitan Sul konsulteerida perearstiga, kes saab suunata edasi laste endokrinoloogi juurde.
18. mai 2026
Tere! Mul diagnoositi polütsüstiline munasarja sündroom ning olen kuulnud, et sellise diagnoosiga peab järgima toitumist, nimelt peab järgima magusa söömist, laktoosi ja gluteeni sisaldavate toodete tarbimist. Olen ka kuulnud, et sellisel puhul ei soovitada üldse magusat süüa, kuna on insuliiniresistentsus ning et süüa vähem süsivesikuid. Sooviks nõu, kuidas sellisel puhul toituda.
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Kuna iga naise terviselugu on mingil määral erinev, sõltuvad ka soovitused individuaalsetest vajadustest. Kirja teel on võimalik ära tuua üldised põhimõtted, mis aitavad antud diagnoosi korral tervisest toetada. Eelistada tasub stabiilset veresuhkrut toetavat toitumist.
PCOS on sageli seotud insuliiniresistentsusega. Kasuks tuleb:
* kiudainerikas toit
* aeglaselt imenduvad süsivesikud
* regulaarne söömine
Näiteks aitavad täisteraviljatooted, köögiviljad (sh kaunviljad), marjad ja seemned-pähklid veresuhkru kõikumisi paremini kontrollida. Teatud juhtudel tuleb abiks süsivesikute piiramine, kuid äärmuslikud dieedid ei ole antud diagnoosi korral kuidagi soovitatavad. Nendega võib kaasneda oluliste toitainete, muuhulgas erinevate vitamiinide ja mineraalainete puudus, mis omakorda halvendavad terviseseisundit. Maiustamisega tasub aga tõesti piiri pidada.
Igal toidukorral võiks toiduga saada ka valke, kuna need aitavad hoida täiskõhutunnet ja toetada veresuhkru stabiilsust. Sobivad näiteks
* kala
* muna
* maitsestamata jogurt või kohupiim
* tofu ja tempeh
* oad-läätsed
* linnuliha
Rasvade kvaliteet on oluline. Eelistada toite, milles on rohkelt küllastumata rasvhappeid
* oliiviõli
* pähklid
* seemned
* avokaado
* rasvane kala
Need toiduained võivad aidata vähendada põletikulisi protsesse.
Kui kaasuvalt esineb ülekaal, võib juba väike kaalulangus (~5%) aidata saavutada paremaid ravitulemusi ja parema enesetunnet.
Samas ei ole kõik PCOS-iga inimesed ülekaalulised ning kaal ei ole ainus tervisenäitaja.
Oluline on olla kehaliselt aktiivne, kombineerides aeroobset koormust jõutreeningutega.
Regulaarne füüsiline aktiivsus parandab insuliinitundlikkust, meeleolu, und, hormonaalset tasakaalu.
Piisav uni ja stressijuhtimine mängivad samuti tähtsat rolli.
Vaimne ülepinge ja vähene või halb uni võivad samuti mõjutada hormoonide tasakaalu, söögiisu ja veresuhkrut.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon