Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Kõik teemad

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Garoliine Gavriloff

24. veebruar 2024

Kehakaal

Olen 17 aastane 163.5cm pikk ja mu kaal kõigub 46-51kg vahel. Praegu kaalun 49.6kg ja kui olen üritanud kaalust juurde võtta siis suudan saada selle ainult 51kg ja edasi ei lähe ja siis langeb uuesti. Mida peaksin tegema et kaalu juurde saada? Kuna kui alati alla võtan hakkab ribides imelikud valud võib see olla kaalulangusest? Olen väiksest peale alati normist vähem kaalunud mis võiks aidata?

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Esmaselt tuleb hinnata oma toitumist ning kas see on piisav, kui arvestada ka päevase kehalise aktiivsusega. Selles on abiks nutridata.ee programm. Valud roiete all võivad olla seotud roietevaheliste lihaste ning närvidega, kuid valude püsimisel tuleks selles osas konsulteerida perearstiga.

Anonüümne

5. veebruar 2024

Kehakaal

Tere! olen 174cm pikk ja 60kg. Mind häirib et nii kõhn olen. Olen hakanud sööma mitu korda tihedamini päevas kui varem. Tahaksin teada kuidas toimub kaalu tõus, see tähendab et kas esmalt suureneb kõht ja mis järgmisena suurenema hakkab? Või kuidas see protsess toimub?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kahjuks ei selgu kirjast vanus ega sugu, et saaks täpsemalt hinnata, kuivõrd on tegemist kehamassiindeksi järgi kõhnusega. Näiteks täiskasvanu puhul oleks tegemist suhteliselt alakaalule läheneva kaalunumbriga, aga mitte veel kriitilisega. 15-aastased oleksid normaalkaaluvahemiku keskel, 12-aastased aga ülekaalu piiril. 
Kaalus juurdevõtmise soovitused on samad nagu langetamise puhul – õige söömine ja piisav liikumine. Liikumine (eriti intensiivsem, sh jõuharjutused) aitavad kasvatada lihasmassi ning kuna lihasmass kaalub rohkem kui näiteks rasvamass, siis juba tulebki kaalu juurde. Trennitegemine suurendab ka isu ning teisest küljest takistab seda, et suuremate söögikoguste või tihedama söömisega ei kasvatata vaid rasvamassi. Seega esimese sammuna peaks püüdma kasvatada lihaseid ning toetama seda õige toitumisega. Sööma peab rohkem, kuid õigeid asju – lihaste kasvatamiseks on oluline roll piisaval valkude saamisel. Neid ei pea hakkama võtma toidulisandina, piisab, kui valida toidulauale valgurikkamaid toite. Ja muidu suurendada toitude koguseid proportsionaalselt vastavalt toidupüramiidile. Lihtsalt energiatarbimise (nt magusate-soolaste näkside näol) suurendamine toob kaasa rasvamassi ja kaalu suurenemise, kuid see ei tohiks olla eesmärk. See, kuhu tekkiv rasv paigutub, on aga juba individuaalne.

Anonüümne

31. jaanuar 2024

Kehakaal

Tere. Sain äsja 17 aastaseks ning olen 156 cm pikk. Minu kaaluks on 56,8 kg. Kas see on normaalne?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

17-aastane 156 cm pikkune tüdruk võiks hetkel kaaluda maksimaalselt 59 kg, et kehamassiindeksi järgi mahtuda veel normaalkaalu piiridesse. Täiskasvanud naisterahvas võiks sama pikkuse juures kaaluda kuni 60 kg.

Anonüümne

28. jaanuar 2024

Tervislik toitumine

Tere! Palun abi päevas saadud kilokalorite arvutamisel, ma ei saa kuidagi selle arvutamisega hakkama…
Toit päeva jooksul on järgmine:
hommikusöök: 165 g riisihelbeputru, mis keedeti 2,5% piimaga+ klaas kakaod (piim jälle 2,5%) , viil sepikut ja peal juustuviil
lõunasöök: kanakaste (381 g) ja keedetud riis ( 175 g) + klaas piima (2,5%) ja aurutatud peet ( 110 g)
vahepala: 1 banaan ja koorejogurt ( 380 g)
õhtusöök: keedukartulid ( 154 g), kotletid ( 205 g), 1 tomat, klaas piima (2,5%). Ette tänades!!!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kas olete proovinud teha seda Nutridata programmis? See võib esmapilgul tunduda keeruline, kuid annab lisaks energiale info ka makro- ja mikrotoitainete saamise kohta. Selle menüü järgi saan arvutada välja vaid üsna ligikaudse tulemuse, kuna näiteks on puudu sepiku, juustu, banaani, tomati kaalud, piima- ja kakaoklaasi (kas kakaopulber oli suhkruga või ei) suuruse täpsustus, kanakastme koostis (hapukoorega või ei), millest kotletid (kana, veis, siga+veis vm), koorejogurti rasvasus jne. Võtsin praegu kõikidel toitudel väga keskmised kaalud, kasutasin kanakastmel hapukoort ja kotletid sea-veisehakklihast ja sain kokku umbes 3000 kcal. Aga soovitan ikkagi kindlasti ise Nutridatas pusida, nii saab täpsema tulemuse. 

Anonüümne

19. jaanuar 2024

Tervislik toitumine

Tere!
Olen 19aastane neiu ja kaalun hetkel 51kg ja üritan kaalu hoida mis mul väga hästi välja ei tule,sellessuhtes et söön igapäev 6korda päevas 3oodet/3põhitoitu ühtemoodi keskmine kaloraaž päevas on 2600kcali ja kõnnin üks kord päeva korraga 6,5km kiirkõndi ja nii iga päev ja mul kaal sellest tõuseb pea300g aga ma olen väga aktiivne?Mida ma valesti teen et kaal ei püsi või millest see tingitud mainin ka et (põen anoreksiat) ja mul on parem see samas on mul vahepeal harva et tahaks rohkem süüa aga keelan endale aga tahaks väga kaalu hoida!mida ma peaksin tegema,raske on ka vähem kaloreid süia sest olen numbrites kinni!Paluks abi!

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Kuna kirjas puudub praegune KMI, siis on kaalu alusel raske öelda, kas päevane saadav energia aitab tagada kaalutõusu. Hea oleks leida toeks toitumisterapeut, kes teiega praeguse kava vastavalt KMI-le ja terviseparameetritele vähemalt korra üle vaatab. Kui KMI on alla soovitusliku (18.5), siis tuleks kaaluda toitumise tasakaalustamise kõrval ka füüsilise koormuse ülehindamist, et anda jõudu kehale taastumiseks.

Anonüümne

19. jaanuar 2024

Toitumine ja tervis

Olen 78-aastane, pikkus 157cm.
Pärast puukentsefaliidi põdemist 2019.aastal, mida ravisin ise (elan väikeses külakeses, arstiabi kaugel) arsti juures käimata Doxycycliniga, kaotasin kehakaalus 16kg, Kui enne kaalusin aastakümneid 62kg, siis nüüd on alles vaid kondid ja lotendav nahk. Kaal 46kg.
Seetõttu on jõudu vähe.

2022.aasta aprillis infarkt.
Mil moel saaksin normaalkaalu? Mida peaksin sööma? Toitun oma meelest normaalselt 3 korda päevas.
Tänan ette vastuse eest!

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Kaal on tõepoolest väike ja vajaks tõstmist. Kuna ei ole teada, mida te sööte ning palju liigute, siis on raske öelda, kuidas toitumist täpselt parandada. Kaalu tõstmine vajab kindlat päevast energiat, mida teie puhul ei tohiks olla alla 1800 kcal/ päevas ja ehk enamgi. Koostasin teile kokkuvõtvalt toiduportsjonite näidise toidugruppide lõikes. Kui püüate iga päev süüa kõigist toodud toidugruppidest vajaliku hulga portsjoneid, võiks kaal tõusma hakata. Kuna teil on olnud tõsiseid terviseprobleeme, siis peaksite ikkagi püüdma arstile minna, et arutada kaalulanguse probleemi. Võimalik et vajate mingeid täpsustavaid uuringuid või ravi korrektsiooni, et kaalunäitu paremaks saada.
Ligikaudsed portsjonite suurused päevaks toidugruppide lõikes-päevaks arvestatud energia 1800 kcal Lugeda lisaks infot toitumine.ee ja nutridata.ee lehtedelt.
Oluline on süüa regulaarselt ning mitte jätta pikki toidukordade vahesid ehk olla söömata üle kolme-nelja tunni.
Päevased toiduportsjonid toidugruppide lõikes.
I Teraviljatooted ja kartul 1 portsjon ~75 kcal, sööma peaks  6-9 portsjonit päevas
1 portsjon on näiteks üks nendest:
30(-50) g rukkileiba, sepikut, saia – NB! Neljakandilised leivaviilud, eriti seemneleivad, on raskemad ja lähevad arvesse kui 1,5-2 portsjonit
20 g näkileiba
100 g (~1 dl) putru 
70 g keedetud pastatooteid või riisi (1 dl = u 80 g)
20 g hommikuhelbeid või müslit
100 g keedetud kartulit (üks normaalne kartul~80 gr) või veega valmistatud kartulipüreed 
IIa Köögiviljad, sh kaunviljad ja seened – 1 portsjon ~30 kcal, sööma peaks 3-5 portsjonit päevas
1 portsjon on näiteks üks nendest:
100 g köögivilja värskel keedetult, aurutatult, rasvata hautatult
30 g kuumtöödeldud või värskeid kaunvilju
1-2 dl köögiviljamahla
1 dl köögivilja roa koostisosana või rasvaga valmistatult (wok-köögiviljad, vormiroad, supid)
60 g köögiviljahoidist (nt marineeritud kurk, merikapsas, letšo, konserveeritud tomatid)
30 g värskeid seeni
IIb Puuviljad ja marjad – 1 portsjon ~50 kcal, sööma peaks 2-3 portsjonit päevas
1 portsjon on näiteks üks nendest:
100 g värskeid puuvilju ja marju (võivad olla ka külmutatud)
15-20 g kuivatatud puuvilju ja marju
1 dl puuvilja- või marjamahla
III Liha, kala, kana, muna – 1 portsjon 80 kcal, sööma peaks kokku 3 portsjonit päevas
1 portsjon on näiteks üks nendest:
50 g -60 g väga taist liha küpsetatult (sh. kanaliha nahata), lahjemat sinki (5-6 % rasva)
30 g nahaga kanaliha
35 g kuumtöödeldud sea-, veise-, lamba- või vasikaliha
100 g taisest lihast või linnulihast valmistatud sülti
30-50 g maksapasteeti
50 g rasvasest lihast valmistatud sülti
30 g vorsti, viinereid, hakkliha, pihve ja kotlette
75 g väherasvast kala (valge kala)
50 g rasvast kala (heeringas, forell, lõhelised)
30 g kalatooteid (suitsutatud, soolatud, konserveeritud)
1 kanamuna või 4-5 vutimuna, keedetud või toidu koostises
Eelistama peaks värskest (jahutatud) lihast-kalast tehtud roogi liha-kalatoodetele
IV Piimasaadused – 1 portsjon ~ 110 kcal, sööma peaks 2-3 portsjonit päevas
1 portsjon on näiteks üks nendest:
2 dl piima, keefirit, petti, maitsestamata jogurtit (kuni 2,5%)
1 dl puuvilja- või marjajogurtit
80 – 100 g kodujuustu (kuni 4%)
80 – 100 g kohupiima (kuni 5%)
80-100 g hapukoort (10%)
50 g kohupiimakreemi
30–35 g juustu (rasvasisaldus alla 25%) = 2-3 viilu
20 g juustu (rasvasisaldus üle 25%) = 1-2 viilu
30 g toorjuustu
Eelistama peaks magustamata piimatooteid
V Lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned – 1 portsjon 50 – 60 kcal, sööma peaks 4 – 6 portsjonit päevas
1 portsjon on näiteks üks nendest:
1 tl (5 g) rapsi- ,oliivi-, kookosiõli
1 tl (5 g) võid või taimeõli-võisegu
1 tl margariini/majoneesi rasvasusega < 40%, 1 tl margariini/majoneesi rasvasusega >40%
25 g avokaadot
10 g (~1 spl) pähkleid, seemneid (seesami, päevalille, küpsetatud linaseemneid jt)
10 g maapähklivõid

Energiat annavad ka maiustused, mesi ning soolased näksid, kuid kaalu tõstmisel peaks arvestama ikkagi eelkõige ülal toodud põhitoidu gruppidega.

Anonüümne

10. jaanuar 2024

Kehakaal

Tere

Ma olen 12 aastane ja olen 165 cm pikk ja kaalun 40.4. Kas see on normaalne?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Anonüümne

9. jaanuar 2024

Kehakaal

Tere. Kui palju peaks kaaluma üks 16 aastane tüdruk? Kui tema pikkus on 162 cm ja kaalub 72kg ?
Kas tema normaalkaal oleks vahemikus 65-50 kg ?
Mitu kilo oleks normaalne langetada nädalaga nii et ka kehakaal jääks pikemaks ajaks samasse vahemikku mitte ei tõuseks jälle tagasi sama palju nagu oli ennem? Kas cardio trennid 4x nädalad oleks hea idee kaaku langetamiseks ja iga päevaselt kõndida vähemalt 10 tuh sammu või käia jooksmas iga pöeva vähemalt 3-5km ? Mis aitaks kaasa kõige paremini kaalulangetusele?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Hetkel oleks kaaluvahemik 50-60 kg ideaalne. Sama pikkuse juures täiskasvanuna võiksid kaaluda isegi kuni 66 kg, et olla normaalkaalus.
Kehakaalu säilitamine on lihtsam, kui langus ei ole olnud väga kiire ehk et selleks ei ole ennast näljutatud, vaid alla on võetud mõistusega.
See tähendab, et tuleb süüa korralikult, et varustada organismi kõikide toitainetega. Küll aga võiks hoida väikest energiadefitsiiti, nii 200-300 kcal tavapärasest vajadusest vähem. Treeninguks on väga hea igapäevane kõndimine ning lisaks nädala jooksul vähemalt 150 minutit tegevusi, mis panevad veidi hingeldama-higistama. 

Anonüümne

9. jaanuar 2024

Kehakaal

Tere olen 15 aastane tüdruk kaalun hetkel 73.3 kilo ja pikkus 164cm . Mul on väga suureks mureks olnud paar viimast kuud alates sügisest et söön liiga palju päevas. 3aastat tagasi kaalusin 69kilo , 2aastat peale seda võtsin kaalus tohutult juurde (79kilo) mis on segama hakkanud minu tervist ja väga raske on teha koos teistega mingeid spordi tegevusi kaada minu ülekaalu tõttu . Hakkasin pidevalt jalutamas käima ka selline 1aasta tagasi ja peale seda on kaalu number lihtsalt seisma jäänud 73kilo peale aga rohkem pole ei alla läinud ega ka ülesse. Kas see võib olla normaalnevõi millest see tingitud on? Kas võib olla sellest et liigun sama palju kui söön ja sellepärast kaalu numebr ei lange või võib olla selle põhjuse taga midagi muud ? Mis kellaaegadel peaks sööma olen kuulnud et söögiaajad peaks olema iga päev umbes samadel kellaaegadel mitte igapöev erinevatel aegadel? Ja kas hommikuk sobiks ka lihtsalt midahi kerget süüa näiteks puuvilju lõunaks näitkes röstsai avakoaadoga ja õhtuks siis midagi suuremat näitkes ;
riis, kana ja juurviljadega. Milline oleks õige aega süüa ja kas kellaajad peaksid olema igapäev samad mitte erinevad ?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Seda on veidi palju jah. Isegi siis, kui oleksid täiskasvanu, oleks kehamassiindeksi järgi 164 cm juures maksimaalseks soovituslikuks kaalunumbriks 67 kg. Kui sul on vähegi võimalik, soovitaksin pöörduda mõne toitumisnõustaja vastuvõtule, kes annaks nii teadmisi kui ka aitaks motiveerida. 
Kaalunumbri mitte alanemise taga võib olla mitmeid põhjuseid. Näiteks saad toiduga liiga palju energiat või saad energiat küll vähe, aga oled samal ajal jätnud organismi ilma vajalikest toitainetest. 
15-aastane madala kehalise aktiivsusega tüdruk vajaks päevas umbes 2200 kcal. Selleks, et kaal hakkaks langema, peaks suurendama kehalist koormust (mida oled veidi juba teinud, kuid lisaks jalutamisele peaks nädalas olema vähemalt 150 minutit ka tegemisi, mis ajavad veidi hingeldama ja panevad higistama) ning langetama toiduga saadavat energiakogust. Sinu puhul võiks päevane energia saamine esialgu olla umbes 1900-2000 kcal kanti, kuid samal ajal peaksid jälgima, et sööksid toite kõikidest toidugruppidest, et saada kätte ka kiudained ning vajalikud vitamiinid-mineraalained. Nende saamist ei vaadata igal üksikul päeval, vaid umbes 10 päeva keskmisena. Selleks soovitan pidada vähemalt 10 päeva jooksul toidupäevikut kõiki söödud toite kaaludes. Nii saad teada, millest organismil puudu jääb ning programmist ka infot, mida oma menüüsse lisada.
Hommikusööki peaks kindlasti sööma, aga seda ei pea tegema kohe 5 minutit pärast ärkamist, vaid nii tunni jooksul. See ei pea olema ka midagi väga suurt, peaasi on päeva alustuseks veidi energiat saada. Põhitoidukordi võiks olla 3, ooteid kuni 2. Vahenäksimised ei tohi kindlasti olla magusad-soolased näksid, vaid võileivad  või puu- ja köögiviljad, marjad. Päeva kõige toekam toidukord võiks olla lõunasöök, õhtusöök veidi tagasihoidlikum. Pikad toidukordade vahed panevad järgmisel toidukorral palju sööma või näksima toidukordade vahel vähem soovitatavaid toite. Abi võib olla ka vahelduvpaastumisest, kui see sulle sobib. See tähendab, et öine toidukordade vahe hoitakse pikem. Alustuseks võid proovida, kas saad hakkama sellega, et pärast kella 18 ei söö. Mõnele inimesele sobib ka see, et hommikusööki süüakse alles kl 12 kandis, kuid üldiselt aitab hommikusöök kaasa sellele, et inimesed on keskendumis- ja õppimisvõimelisemad.

Anonüümne

2. jaanuar 2024

Toitumine ja tervis

Tere,
milliseid toiduained tuleks eelistada, kui hemoglobiinitase normist kõrgem ?
Olen kuulnud, et i tohiks liialt rauda sisaldavad toiduaineid tarbida, aga millised toiduained oleks sobivad ?

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Kui hemoglobiini tase on referentsväärtustest püsivalt kõrgem tasub piirata tõesti kõrge rauasisaldusega toitude, eelkõige punase liha söömist. Ka alkoholiga liialdamine tõstab kergesti hemoglobiini väärtusi. Sobib taimetoidukeskne menüü, mida kombineerida loomsetest toidugruppidest pärit toitudega. Jälgida tuleb, et organismis ei tekiks vedelikupuudust.
Kui endale sobib võib käia ka verd loovutamas.
Esimese asjana tasuks aga oma perearstilt küsida, kas tegu on väärtustega, mis võivad tervist kuidagi negatiivselt mõjutada.