Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert ja Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Toidu ohutus

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

3. november 2020

Tere!

Palun andke nõu, kuidas on kõige õigem sügavkülmutatud toormoosi sulatada. Internetist võib leida väga erinevaid soovitusi (jahekapis, toatemperatuuril, külmas vees, mikrolaineahjus, kuumas vees). Milline neist on parim ja miks?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Maaeluministeeriumi Toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist Katrin Kempi: “Toormoosi sulatamiseks on erinevaid võimalusi. Külmutatud toormoosi sulatamine ei ole oma olemuselt sama riskiga nagu näiteks külmutatud liha sulatamine. Üht sulatamisviisi toormoosi puhul teisele viisile selgelt eelistada ei ole vaja. Parim viis erinevate toitude sulatamiseks on külmikus, kuna see aitab kõige paremini tagada toiduohutust.
Toidu sulatamise võimalused:
1. Toidu asetamine külmikusse hoiab selle sulatamise ajal ohutul temperatuuril. Ideaaljuhul varuge piisavalt aega ja ruumi, et sulatada väikest toidukogust külmikus.
2. Te võite panna toidu kaanega nõusse ja asetada külma voolava vee alla. Külm vesi kiirendab sulamist ega lase toidu välispinnal liiga soojaks muutuda.
3. Toitu saab kiiresti sulatada mikrolaineahjus sulatamisrežiimil. Muu toidu puhul kui toormoos pange tähele, et seda meetodit ei soovitata kasutada sellisel juhul, kui toitu ei kuumtöödelda kohe, kuna toidu välispinna temperatuuri tõustes võivad sellel hakata kasvama toidumürgitust põhjustavad bakterid.
4. Toitu võib sulatada ka toatemperatuuril. Toit sulab toatemperatuuril üsna kiiresti, kuid kui toit muutub sulamisel liiga soojaks, võivad hakata kasvama toidumürgitust põhjustavad bakterid. NB! Seda meetodit ei soovitata valmistoidu puhul, mille olete ise valmistanud ja mida ei küpsetata või taaskuumutata pärast sulatamist uuesti.”

Liivia Tohvelmann

12. mai 2020

Olen leidnud vasturääkivaid nõuandeid linaseemnete kasutamise kohta. Mõned soovitused on mitte kuumutada ei õli ega seemneid, samuti linaseemnejahu. Teised soovitused on just vastupidised, mitte süüa linaseemneid ega linaseemnejahu toorelt.
https://taimneteisipaev.ee/toidunipid/linaseemned/
http://www.lina.ee/arvamused
Mis on õige? Ja kui peaks sööma neid toorelt, kuidas ma saan kindel olla, et neil mingeid baktereid või muid haigusetekitajaid ei ole?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Raivo Vokk: “Linaseemneleotis on tuntud kiudainete vähese tarbimise tõttu tekkiva kõhukinnisuse leevendajana. Seemnete eeltöötlust ei ole vaja. Kindlasti peaks aga jälgima, et ei söödaks üle säilimistähtaja hoitud semeneid. Kui linaseemned on hallitusseentega saastunud, siis ei aita ka lühiajaline kuumutamine, kuna mükotoksiinide lagunemine algab 200-220 kraadi juures.
Linaseemneõli on tuntud toidulisandina just tänu polüküllastumata rasvhapete kõrge sisalduse tõttu, võrreldakse isegi kalaõliga, kusjuures linaseemneõlil on samuti kergesti tuntav kalalõhn. Linaseemneõli kasutatakse külmpressitud õlina, mistõttu on ta valguse- ja temperatuuritundlik. Seega võib seda küll madalal temperatuuril kuumutada, kuid mitte sellega kõrgetel temperatuuridel praadida. Säilitamisel tekkiv mõru maitse võib olla tekkinud valedel tingimustel hoiustamise tagajärjel tekkinud rääsunud rasvhapetest ja sellist õli tarbida ei tohi.”

kria

25. november 2018

tere, kui võrkkotis on hallitanud ja mädanud mandariinid ja teised veidi nende mahlaga koos kas on okei neid teisi pesta ja süüa ja visata roiskunid minema või peaks kõik ära viskama?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kui teistel mandariinidel ei ole koorel näha defekte ega ka roiskumise tunnuseid, siis piisab korralikust pesemisest.

kadi

6. august 2018

Tere
Teame kõik ,et röstimine parandab maitset kuid..
Kas seemnete ja pähklite röstimine kahjustab või hoopis parandab nende kvalieeti ja tervislikkust!

Tänud

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Maaeluministeeriumi toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo juhataja Maia Radin: „Seemnete ja pähklite röstimise käigus tekib neis saasteaine akrüülamiid ning lisaks tuleb arvestada, et röstitud pähklite (eeskätt mandlite) kasutamine omakorda toodete/küpsetiste valmistamisel võib tõsta akrüülamiidi sisaldust neis. Vältida tuleks toidu üleküpsetamist, ülemäärast krõbedust ja kõrvetamist.

Pähklite ja seemnete puhul on probleemiks ka saastumine mükotoksiinidega.  Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata tootja poolt antud toote säilitustingimustele ja -ajale ning mitte tarbida hallitanud toitu. Juhul kui röstitakse kodus ise pähkleid/seemneid, siis tuleks need ära tarbida 2-3 nädala jooksul.“

Seega, röstitud seemneid-pähkleid võib süüa, kuid hea oleks võimalikult harva. Akrüülamiidi kohta saab rohkem teavet Maaeluministeeriumi kodulehelt.

Mari

2. august 2018

Tere,

Kas suuremas koguses (1,5-2 liitrit, termoses valmistamisel) igapäevane rohelise või musta tee joomine võib olla ka kahjulik (teatud kasu kõrval)?
Kas peaks eelistama vaid tee kallimaid sorte, sest arvatakse, et odav tee sisaldab põllumajandusmürke, raskemetalle jms?
Kuidas kontrollida, kui palju neid mürke tees on? Kas Eesti laborid kontrollivad müüki minevaid teesid vaid osaliselt, sest nt raskemetallide tuvastamine oleks liiga keeruline ja kallis töö?
Kas ennetav teelehtede või teepuru pesemine oleks mõistlik ajakulu vm?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Nii must kui roheline tee sisaldavad kofeiini, keskmiselt 25 mg/100 ml kohta. Kuna Teie joodav kogus on 1,5-2 liitrit, siis päevas saadava kofeiini kogus on umbes 375-500 mg. Tervete täiskasvanud inimeste puhul loetakse ohutuks päevaseks kofeiinidoosiks 300-400 mg, alates sellest kogusest võivad hakata tekkima kõrvalmõjud. Arvestada tuleb ka sellega, et kofeiini võib saada ka teistest allikatest (nt kohv, koolajoogid, kakao, šokolaad, aga ka näiteks mõned ravimid). Seega, juba kofeiini kogust arvestades on 1,5-2 liitrit teed päevas liiga palju. Rohkem teavet  kofeiini ja selle kõrvalmõjude kohta leiab https://intra.tai.ee/images/prints/documents/141742756559_energiajoogid_est.pdf .

Lisaks peaks arvestama, et normaalse söömise puhul saadakse põhikogus veest, mis on u 1–1,2 liitrit erinevatest söökidest ja jookidest, sh ka tee, kohv. Lisaks tuleks juua ka u 2-3 klaasi puhast vett. Seega on ainuüksi 1,5-2 liitri tee joomise puhul päevas saadav vee kogus oluliselt suurem kui võiks olla ning võib  põhjustada pikema ajalisel tarbimisel organismile probleeme.

Erinevate ainete sisaldust puudutavatele küsimusetele vastamisel oli abiks Veterinaar- ja Toiduameti jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Jaana Oona.

Võimalikke taimekaitsevahendite jääke, saasteaineid, raskemetalle vms ei ole ise võimalik tees kontrollida, seda saab teha laboratoorselt, kuid selleks on vaja teada, millist konkreetset ainet otsida/analüüsida. Analüüsid on üsna kallid ning kindlasti ei ole ka määratavate ainete loetelu täielik. Kuna vastutus oma toodete ohutuse eest on toidukäitlejal, siis järelevalve käigus toimub eelkõige toodete pisteline kontroll, kuid teedest ei ole analüüse väga tihti võetud.

Teelehtede pesemine ei pruugi midagi täiendavalt anda, kuna raskemetallid ja mitmed teised ühendid ei ole alati vesilahustuvad. Samas ei pruugi ainult kuuma veega üle valades paljud ained üldse teelehtedest ja teepurust välja lahustuda. Suurem tõenäosus ühendite välja lahustumisel teelehtedest on tõenäoliselt alkoholiga ekstraktide ja tõmmiste valmistamisel.

mari

10. juuli 2018

Tere,külmikus oli valge hallitusega kaetud värske kurk, eimärganud,laps jõi külmikus klaais olevad(ei olnud kaetud) smuuti. Kui ohtlik see nüüd on ja mis peaks tegema?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Suure tõenäosusega ei sattunud kurgil olevast hallitusest midagi smuutisse, mistõttu ei peaks muretsemiseks olema põhjust. 

inger

12. veebruar 2018

Grossi poes müüakse Felco mustsõstraid. Pakendil on informatsioon: Säilitamine: külmikus: kuni 1 päev; sügavkülmas: -6 kraadi kuni 1 nädal; -12 kraadi kuni 3 nädalat, mitte külmemas kui -18 kraadi kuni pakendil näidatud tähtajani.

Olen seni külmikus hoitavad marjad kasutanud ära nädala jooksul. Kas tõesti nende väärtus ja ohutus langeb juba ööpäeva jooksul nii drastiliselt? Sügavkülmas mul madalamat temperatuuri kui -6 kraadi küll pole. Seni olen seal külmutatud marju säilitanud ikka kuude viisi…

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastavad Maaeluministeeriumi Toiduohutuse osakonna peaspetsialistid Elsa Peipman ja Külli Johanson “Teie esitatud näites on tootja täitnud oma kohust ning märgistanud külmutatud toidu vastavalt nõuetele. Külmutatud toidu märgistuse erinõuded  (toidualase teabele lisaks) on kehtestatud põllumajandusministri määrusega “Külmutatud toidu käitlemise ja toidualase teabe esitamise nõuded” Külmutatud toidu turustamisel ettevõttelt teise ettevõttesse tuleb säilitada külmaahel ehk külmutatud toitu hoitakse ja veetakse – 18 kraadi C juures.  Külmutatud toidu turustamisel tarbijale peab tootja märkima säilitamisaja ja säilitamistemperatuuri või asjakohase säilitamisseadme tüübi või mõlemad. Tarbijal võib olla kodus teistsugune või vanem seade, mille külmaruum  võib hoida -6 või -12 kraadi C, või puudub üldse. Määruse järgi peab tootja külmutatud toidu pakendile märkima säilimisajale lisaks säilitamistemperatuuri või asjakohase säilitamistüübi või mõlemad. Teie näite puhul nii ongi tehtud.
Teie näites on toodud järgmine teave:
– külmutatud marjade säilitamisel tavalises külmikus on säilimisaeg kuni 1 päev. See tähendab, et marju ei hoita külmaruumis miinuskraadide juures, vaid külmkapi selles osas, kus temperatuur on üle 0 kraadi, tavaliselt 4-8 kraadi C. Tavaliselt soovitatakse külmutatud toitu sulatada külmkapi jahedas osas, kus temperatuur on üle 0 kraadi C. Ühe ööpäeva jooksul on marjad sulanud ning tegemist ei ole enam külmutatud toiduga;
– kui  külmaruumi temperatuur on -6 kraadi C, siis marjad säilivad kuni 1 nädala jooksul;
– kui külmaruumi temperatuur on -12 kraadi C, siis marjad säilivad 3 nädalat;
– kui külmaruumi temperatuur on -18 kraadi C, siis marjad säilivad…”pakendil märgitud tähtajani”, kuid Te ei ole seda saatnud.

Säilitamisaeg ja – temperatuur on tingimused, mille järgimisel tootja tagab toidu kvaliteedi ja ohutuse ning vastutab selle eest. Toidule minimaalse säilimisaja määranud ettevõtja garanteerib toidu ohutuse ja nõuetele vastavuse vaid säilimisaja jooksul, kui tema poolt etteantud säilitamistingimustest on kinni peetud. Pärast nimetatud aja möödumist ei pruugi  “parim enne…” tähtajaga märgistatud toit muutuda ohtlikuks, kuid see võib kaotada oma spetsiifilised omadused, nt  maitse võib halveneda, vitamiinide sisaldus võib langeda jne. Enne „parim enne“ kuupäeva ületanud toidu tarvitamist peaksid tarbijad ise kontrollima, kas toit lõhnab ja maitseb hästi.”

Kristin

18. aprill 2017

Tere.Laps sõi 24h toas soojas seisnud keedetud muna ja alles hiljem tundis,et ei olnud hea maitsega.Nuusutasin,oli jah halvaks läinud.Kas ja kuidas see talle ohtlik olla võib ?

Tänan ette,Kristin

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Maaeluministeeriumi Toiduhügieenibüroo vastus küsimusele on järgmine: “Munade keetmisega hävinevad võimalikud patogeensed mikroobid. Keedetud muna soojas hoidmisel võivad hakata arenema n.ö. roisubakterid, mida leidub ümbritsevas keskkonnas ja mis halba lõhna ja maitset tekitavad. Sellise muna tarbimisel võivad tekkida seedehäired. Kui halb enesetunne üle ei lähe, tasub perearsti poole pöörduda.”

Luule

24. jaanuar 2017

Tere!
Lõikasin poest ostetud singi viiludeks, osa jäi seisma taldrikule, mille panin külmkappi.
Kui hiljem singiviilud külmkapist välja võtsin, olid nad pealt nagu fosfori läikega ja nagu pärlmutter huulepulgaga värvitud. Mis see helkiv ja roosa aine on seal singi sees? Kas sellist sinki võib süüa?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab Maaeluministeeriumi Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Annika Leis: “Fosfori läige singi pinnal võib tulla nii lihas pärinevast looduslikust fosforist kui ka lihatoodetesse lisatud fosfaadist (fosforhappe soolad). Fosfaate kasutatakse lihatoodetes liha veesiduvuse parandamiseks. Lisatav fosfaadi kogus on reguleeritud Euroopa Parlamendi määrusega 1333/2008, milles kastutada lubatud fosfaatide kogus on tarbijale ohutu.”

 

G

24. detsember 2016

Kas marineeritud kõrvitsad, mille purgikaane siseküljel on natuke hallituselaadset (tumehalli värvi) laiku, on söömiskõlbulikud?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kui on kindlasti tegemist hallitusega, siis on alati parem sellist toitu vältida.