Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Toidu ohutus

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

11. november 2013

Tere,
Küsimus seoses lisaainetega,mida lisatakse meie toitudesse.
Kas modifitseeritud tärklis on hea või halb?
Ma tean,et aspartaam on väga halb,ja kasutakase Ameerikas põhiliselt igas asjas,kuid eestis on seda vähe,et kui kahjulikuks hindate seda teie?
Ja kui palju kahjulikum on glükoosi-fruktoosisiirup tavalisest valgest suhkrust??

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi Toiduohutuse osakonna Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Katrin Lõhmus:
“Euroopa toiduohutusameti (EFSA) arvamuses sisalduva teabe kohaselt ei mõju tervisele hästi fruktoosi tarbimine koguses, mis annab energiat rohkem kui 25% kogu päevasest toiduenergiast (ligikaudu 125 g fruktoosi päevas), samas ei täheldatud ebasoodsaid mõjusid, kui fruktoosi tarbiti tärklise või sahharoosi asemel koguses kuni 40-50 grammi päevas.
Suuremaks probleemiks, kui fruktoosi-glükoosisiirupi kasutamine, võib olla suhkrute (sahharoos, glükoos, fruktoos) suur tarbimine üldiselt. Sügisel alustatud rahvastiku toitumise uuringu käigus kogutakse andmeid Eestis elavate inimeste toitumisharjumuste, sh suhkrutarbimine, kohta. Pärast uuringu andmete analüüsi saab hinnata, kui suur on elanike suhkrutarbimine ning kas ja milliseid meetmeid on vaja võtta selle reguleerimiseks. Meetmed võivad olla näiteks inimeste teavitamine, nõuete kehtestamine õigusaktiga jms. 
Euroopa Liidus võib toidus kasutada vaid selliseid lisaaineid, mis on tervisele ohutud nii toksikoloogiliselt kui ka tarbimisulatuselt. Tervisele ohututest lisaainetest on koostatud Euroopa Liidu lisaainete loetelu, milles on ära toodud nende lubatud kasutusalad. 
Lisaainete toksikoloogilise ohutuse hindamisel arvestatakse aine mürgisuse andmeid nagu mõju ainevahetusele, krooniline ja subkrooniline mürgisus, kantserogeensus jne, aga ka andmeid lisaaine keemilise koostise, analüüsimeetodite, toidus toimuvate reaktsioonide ja soovitud kasutusalade kohta. Nende andmete põhjal määratakse aktsepteeritav päevadoos (ADI, acceptable daily intake), mille piires võib lisaaine tarbimist pidada ohutuks. 
Lisaaine ohutuse vaagimisel hinnatakse ka seda, kui palju tarbija tõenäoliselt seda päevas tarbib. Uue lisaaine turule lubamisel arvestatakse lisaaine jaoks taotletavaid piirnorme ning seda sisaldavate toitude suurimaid päevaseid söödavaid koguseid. Lisaaine kasutus loetakse ohutuks ainult siis, kui kõikide eri toitude kaudu saadav lisaaine kogus päevas jääb alla ADI. Eelnevalt kasutada lubatud lisaaine kasutusala laiendamisel mõne toidu või toidugrupi võrra hinnatakse samuti lisaaine tarbimist, et näha, kas on n-ö ruumi lisaaine kasutuse laiendamiseks. 
Seega olemasolevatele teadusandmetele ning nende põhjal tehtud toksikoloogilise ohutuse ja tarbimisulatuse hinnangutele toetudes saab öelda, et lisaainete toidus kasutamine ettenähtud kasutusalade ulatuses ei kujuta inimese tervisele ohtu.”

Anonüümne

21. oktoober 2013

Missugused säilitusained on inimesele ohtlikud.Ma mõtlen e aineid

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kõik Euroopa Liidus toidus kasutatavad lisaained on kontrollitud ning tunnistatud kasutatavas koguses ohutuks. Kui inimene toitub mitmekesiselt ning eelistab töötlemata toitu, siis ei ole ohtu ühegi lisaaine ületarbimiseks. Osadel inimestel võivad mõned lisaained (ennekõike asotoiduvärvid ja magusained) esile kutsuda ülitundlikkust. Sellised inimesed peaksid neid lisaaineid vältima.

Anonüümne

26. september 2013

Tere. Olen ise meditsiinitöötaja ja konkreetselt küsimusega mul ei olegi tegemist, pigem märkusena, mis puudutab lisaainet ühes ravimis. Võibolla peaks antud teemat kommenteerima hoopis nt ravimiamet vms asutus.
Sai ostetud lastele mõeldud rögalahtistav käsimüügipreparaat Fluditec 20mg/ml.
Nimelt sisaldab preparaat lisaks toimeainele (küll arusaamatul põhjusel, aga see pigem farmakoloogiline teema) päikeseloojangukollast (E110). Pakendil aga puudub sellekohane kohustuslik märge võimalikust toimest lastele aktiivsusele. Samuti ei ole seda mainitud raviminfolehel. Kas kohustus seda mainida ei peaks olema ükskõik millisel tootel, sh ravimil?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi Toiduohutuse osakonna  
Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Katrin Lõhmus: “Nimetatud nõue tuleneb toidu lisaainete määrusest ja see ei laiene ravimitele. Ravimitele esitatavate nõuete osas tuleks pöörduda Ravimiametisse.”

Anonüümne

1. september 2013

Kas poest müüdavaid pakitud seemneid, kuivatatud puuvilju ja pähkleid peaks enne söömist ka pesema või vees leotama? Pakendil pole selle kohta info puudub.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kuivatatud marju-puuvilju soovitatakse kindlasti enne söömist pesta. Leotada otseselt pole vaja, kui seda ei nõua just toiduvalmistamise tehnoloogia (nt, et muuta rosinad toidu koostises pehmemateks). Pähkleid-seemneid üldjuhul ei pesta, kuid jälgige kindlasti “parim enne” kuupäeva ning seda, et pakend ei oleks kahjustunud. Pähklid kipuvad üsna kergesti saastuma hallitusseente eostega.