Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
1. detsember 2023
Tere, miks on toidulisandites lubatud tsüanokobalamiin, b12 sünteetiline vorm, mis on väga mürgine ja on ravimiameti poolt keelatud. Seda esineb pea kõigis toidulisandites kus on b12 vitamiin, ka lastele mõeldud toidulisandites. Kas ei annaks seda kuidagi korda teha,sest toidulisandite äri juhib meil toidu ja põllumajanduse ministeerium. Ma ei tahaks küll oma lapsele anda sisse mürki tsüanokobalamiini
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Toiduohutuse osakonna peaspetsialist Evelin Kivima: ” Toidulisandites kasutada lubatud vitamiinid ja mineraalained ning nende vormid on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ I ja II lisas. B12-vitamiini lubatud vormid on tsüaanokobalamiin, hüdroksükobalamiin, 5’-desoksüadenosüülkobalamiin, metüülkobalamiin. Ravimite puhul kuulub tsüaanokobalamiin Ravimiameti kasutamiseks lubatud müügiloata ravimite toimeainete hulka (lisainfot: https://ravimiamet.ee/ravimid-ja-ohutus/ravimitest/muugiloata-ravimid#ravimiameti-kasutami).”
22. juuni 2023
Tere. Laps sõi kogemata soojas olnud vorsti. Hiljem märkas, et vorstil on väiksed valged ussid. Kui ohtlik on olukord ja mida peaks tegema?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Raske öelda, millega täpselt tegu. Soovitan jälgida lapse tervist ning vajadusel pöörduda arsti poole.
19. juuni 2022
Tere
Tekkis küsimus seoses toitumisega raseduse ajal.
Kas suitsutatud tooted on lubatud? Ja kui suur on nende puhul oht mõnda bakterisse haigestuda?
Käsil I trimester ning meeletult isutab nt täissuitsuvorsti järgi ja kanasigarite/sealihasigarite järgi.
Kuna iiveldus on ka suur, siis väga vähene toit läheb üldse alla..
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Bakterite, viiruste jms poolt põhjustatud haigustesse on võimalik haigestuda toiduga, mida ei ole piisavalt kuumtöödeldud (nt toorpiim või sellest valmistatud kuumutamata hallitusjuustud, vähese või üldse ilma kuumtöötlusega liha-kana-kalatooted vm) või mis on saastunud (nt halvasti pestud puu- ja köögiviljad, toore ja saastunud toiduga kokku puutunud valmistoit jne). Suitsutamise puhul tuleks seega eelkõige olla kindel, et toodet on piisavalt kuumtöödeldud. Teisalt, sage ja suurtes kogustes suitsutatud toodete söömine võib tõsta vähiriski. Tänapäeval kasutatakse küll ka “suitsutamiseks” maitseaineid päris suitsutamise asemel.
15. veebruar 2022
Tere!
Laps (kohe 7-kuune) sõi kogemata paar väikest ampsu köögiviljapüreed, mille sees oli toores sügavkülmutatud lõhekuubik (paari cm). Kas see võib lapsele kuidagi mõjuda? Kui suur tõenäosus on sellest saada näiteks listeeriat? Tavapäraselt on kuubikud keedetud.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Katrin Kempi: “Kuna väikelapse immuunsüsteem on alles välja kujunemas, on ta vastuvõtlikum ka haigustekitajate suhtes. Kui tekib kahtlusi lapse tervise osas, siis soovitame ühendust võtta arstiga.
Esitatud küsimuse alusel ei ole võimalik hinnangut anda haigestumise tõenäosusele. Listeria monocytogenes on saastunud toiduga inimestele ülekanduv haigustekitaja, mida leidub pinnases, mullas, vees, taimedel ning imetajate soolestikus. Listeria monocytogenes on võimeline kasvama ka külmkapi temperatuuridel (2-4 °C juures), kuid mida madalam on temperatuur, seda aeglasemalt Listeria monocytogenes kasvab. Listerioosi peiteperiood on keskmiselt 3 nädalat, kuid võib küündida 70 päevani.”
24. august 2021
Tere!
Mida arvate Teie pehmendatud vee joomisest ning seda eriti väikelaste puhul?
Saan aru, et karedusele ei ole piiväärtust pandud, kuna karedus ei ole kahjulik, kuid miks ei räägita üldse minimaalse karedusega vee joomisest? Olen mõne arstiga rääkinud, kes ütlevad, et sellist vett ei tohigi juua (eriti lapsed). Tartu Veevärgi kodulehel on samuti kirjas, et joogikõlbulik vesi on karedusega alates 3. Samas ei mõista ma, miks sellest väga ei räägita. Meie pere toitub väga teadlikult ning kui vereanalüüsi tegime ja perearst ütles, et peaks mitmekesisemalt toituma ja vett rohkem jooma, siis see pani mind mõtlema ja edasi uurima, milles asi. Mingil hetkel hakkasid lapsed väga tihti ütlema, et kõht valutab ja pea kaks kuud oli kõht lahti. Perearst ei hakanudki proove tegema, vaid ütles, et seda vett ei tarbiks. Tõesti, 2-3 päeva võttis aega ja lastel kõhud korras. Kas tõesti tegelikult ei tohiks pehmendatud vett juua ning kuna see ei ole reguleeritud, siis sellele hetkel ka nii suurt tähelepanu ei pöörata?
Tänan ette vastuse eest!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik Märten Lukk: “Kaltsium ja magneesium on inimorganismile olulised keemilised elemendid. Joogivees on kaltsiumi- ja magneesiumisoolad peamised komponendid veekaredusest, seega on nende elementide vähendamine tavaliselt seotud tehniliste seadmete eluea pikendamisega või vee tarbimiseks vastuvõetavaks muutmisega. Kuna kaltsiumi ja magneesiumi allikaid mõjutab lai valik erinevaid tegureid, siis puudub Maailma Terviseorganisatsioonil(WHO) soovituslik piirsisaldus nende sisaldusele joogivees.
Siiski Tšehhi Rahvatervise Instituut seab kaltsiumi jaoks soovitusliku alumise piiri sisaldusele (>40 mg/l), et suurendada inimeste päevast kaltsiumi tarbimist joogivee kaudu, sest selle aine vaegus võib omada sama suurt terviseriski nagu mõnede toksiliste ainete ületused. Sarnaselt kaltsiumile on Tšehhi Rahvatervise Instituut seadnud joogiveele alumise soovituslik piiri magneesiumi sisaldusele (>20 mg/l), et vähendada ebapiisava tarbimise mõju rahvastiku tervisele.
Samas ei tohi unustada, et joogivesi pole ainus allikas nende ainete saamiseks ning mainitud tasemed on soovituslikud, seega madalama sisaldusega vesi ei pruugi olla kohene viide terviseprobleemide tekkele. Tervisehädade puhul tasub lähtuda arsti soovitusest, kuid antud soovituse andmisel võis arst lähtuda ka näiteks ohust, et teie joogivees on mikrobioloogiline reostus. Vee ohutuse tagamiseks soovitame pöörduda teie veekäitleja poole, kui tegemist on erakaevuga, siis soovitame teostada joogivee analüüsid.”
3. november 2020
Tere!
Palun andke nõu, kuidas on kõige õigem sügavkülmutatud toormoosi sulatada. Internetist võib leida väga erinevaid soovitusi (jahekapis, toatemperatuuril, külmas vees, mikrolaineahjus, kuumas vees). Milline neist on parim ja miks?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Maaeluministeeriumi Toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist Katrin Kempi: “Toormoosi sulatamiseks on erinevaid võimalusi. Külmutatud toormoosi sulatamine ei ole oma olemuselt sama riskiga nagu näiteks külmutatud liha sulatamine. Üht sulatamisviisi toormoosi puhul teisele viisile selgelt eelistada ei ole vaja. Parim viis erinevate toitude sulatamiseks on külmikus, kuna see aitab kõige paremini tagada toiduohutust.
Toidu sulatamise võimalused:
1. Toidu asetamine külmikusse hoiab selle sulatamise ajal ohutul temperatuuril. Ideaaljuhul varuge piisavalt aega ja ruumi, et sulatada väikest toidukogust külmikus.
2. Te võite panna toidu kaanega nõusse ja asetada külma voolava vee alla. Külm vesi kiirendab sulamist ega lase toidu välispinnal liiga soojaks muutuda.
3. Toitu saab kiiresti sulatada mikrolaineahjus sulatamisrežiimil. Muu toidu puhul kui toormoos pange tähele, et seda meetodit ei soovitata kasutada sellisel juhul, kui toitu ei kuumtöödelda kohe, kuna toidu välispinna temperatuuri tõustes võivad sellel hakata kasvama toidumürgitust põhjustavad bakterid.
4. Toitu võib sulatada ka toatemperatuuril. Toit sulab toatemperatuuril üsna kiiresti, kuid kui toit muutub sulamisel liiga soojaks, võivad hakata kasvama toidumürgitust põhjustavad bakterid. NB! Seda meetodit ei soovitata valmistoidu puhul, mille olete ise valmistanud ja mida ei küpsetata või taaskuumutata pärast sulatamist uuesti.”
12. mai 2020
Olen leidnud vasturääkivaid nõuandeid linaseemnete kasutamise kohta. Mõned soovitused on mitte kuumutada ei õli ega seemneid, samuti linaseemnejahu. Teised soovitused on just vastupidised, mitte süüa linaseemneid ega linaseemnejahu toorelt.
https://taimneteisipaev.ee/toidunipid/linaseemned/
http://www.lina.ee/arvamused
Mis on õige? Ja kui peaks sööma neid toorelt, kuidas ma saan kindel olla, et neil mingeid baktereid või muid haigusetekitajaid ei ole?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Raivo Vokk: “Linaseemneleotis on tuntud kiudainete vähese tarbimise tõttu tekkiva kõhukinnisuse leevendajana. Seemnete eeltöötlust ei ole vaja. Kindlasti peaks aga jälgima, et ei söödaks üle säilimistähtaja hoitud semeneid. Kui linaseemned on hallitusseentega saastunud, siis ei aita ka lühiajaline kuumutamine, kuna mükotoksiinide lagunemine algab 200-220 kraadi juures.
Linaseemneõli on tuntud toidulisandina just tänu polüküllastumata rasvhapete kõrge sisalduse tõttu, võrreldakse isegi kalaõliga, kusjuures linaseemneõlil on samuti kergesti tuntav kalalõhn. Linaseemneõli kasutatakse külmpressitud õlina, mistõttu on ta valguse- ja temperatuuritundlik. Seega võib seda küll madalal temperatuuril kuumutada, kuid mitte sellega kõrgetel temperatuuridel praadida. Säilitamisel tekkiv mõru maitse võib olla tekkinud valedel tingimustel hoiustamise tagajärjel tekkinud rääsunud rasvhapetest ja sellist õli tarbida ei tohi.”
25. november 2018
tere, kui võrkkotis on hallitanud ja mädanud mandariinid ja teised veidi nende mahlaga koos kas on okei neid teisi pesta ja süüa ja visata roiskunid minema või peaks kõik ära viskama?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui teistel mandariinidel ei ole koorel näha defekte ega ka roiskumise tunnuseid, siis piisab korralikust pesemisest.
6. august 2018
Tere
Teame kõik ,et röstimine parandab maitset kuid..
Kas seemnete ja pähklite röstimine kahjustab või hoopis parandab nende kvalieeti ja tervislikkust!
Tänud
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Maaeluministeeriumi toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo juhataja Maia Radin: „Seemnete ja pähklite röstimise käigus tekib neis saasteaine akrüülamiid ning lisaks tuleb arvestada, et röstitud pähklite (eeskätt mandlite) kasutamine omakorda toodete/küpsetiste valmistamisel võib tõsta akrüülamiidi sisaldust neis. Vältida tuleks toidu üleküpsetamist, ülemäärast krõbedust ja kõrvetamist.
Pähklite ja seemnete puhul on probleemiks ka saastumine mükotoksiinidega. Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata tootja poolt antud toote säilitustingimustele ja -ajale ning mitte tarbida hallitanud toitu. Juhul kui röstitakse kodus ise pähkleid/seemneid, siis tuleks need ära tarbida 2-3 nädala jooksul.“
Seega, röstitud seemneid-pähkleid võib süüa, kuid hea oleks võimalikult harva. Akrüülamiidi kohta saab rohkem teavet Maaeluministeeriumi kodulehelt.
2. august 2018
Tere,
Kas suuremas koguses (1,5-2 liitrit, termoses valmistamisel) igapäevane rohelise või musta tee joomine võib olla ka kahjulik (teatud kasu kõrval)?
Kas peaks eelistama vaid tee kallimaid sorte, sest arvatakse, et odav tee sisaldab põllumajandusmürke, raskemetalle jms?
Kuidas kontrollida, kui palju neid mürke tees on? Kas Eesti laborid kontrollivad müüki minevaid teesid vaid osaliselt, sest nt raskemetallide tuvastamine oleks liiga keeruline ja kallis töö?
Kas ennetav teelehtede või teepuru pesemine oleks mõistlik ajakulu vm?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Nii must kui roheline tee sisaldavad kofeiini, keskmiselt 25 mg/100 ml kohta. Kuna Teie joodav kogus on 1,5-2 liitrit, siis päevas saadava kofeiini kogus on umbes 375-500 mg. Tervete täiskasvanud inimeste puhul loetakse ohutuks päevaseks kofeiinidoosiks 300-400 mg, alates sellest kogusest võivad hakata tekkima kõrvalmõjud. Arvestada tuleb ka sellega, et kofeiini võib saada ka teistest allikatest (nt kohv, koolajoogid, kakao, šokolaad, aga ka näiteks mõned ravimid). Seega, juba kofeiini kogust arvestades on 1,5-2 liitrit teed päevas liiga palju. Rohkem teavet kofeiini ja selle kõrvalmõjude kohta leiab https://intra.tai.ee/images/prints/documents/141742756559_energiajoogid_est.pdf .
Lisaks peaks arvestama, et normaalse söömise puhul saadakse põhikogus veest, mis on u 1–1,2 liitrit erinevatest söökidest ja jookidest, sh ka tee, kohv. Lisaks tuleks juua ka u 2-3 klaasi puhast vett. Seega on ainuüksi 1,5-2 liitri tee joomise puhul päevas saadav vee kogus oluliselt suurem kui võiks olla ning võib põhjustada pikema ajalisel tarbimisel organismile probleeme.
Erinevate ainete sisaldust puudutavatele küsimusetele vastamisel oli abiks Veterinaar- ja Toiduameti jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Jaana Oona.
Võimalikke taimekaitsevahendite jääke, saasteaineid, raskemetalle vms ei ole ise võimalik tees kontrollida, seda saab teha laboratoorselt, kuid selleks on vaja teada, millist konkreetset ainet otsida/analüüsida. Analüüsid on üsna kallid ning kindlasti ei ole ka määratavate ainete loetelu täielik. Kuna vastutus oma toodete ohutuse eest on toidukäitlejal, siis järelevalve käigus toimub eelkõige toodete pisteline kontroll, kuid teedest ei ole analüüse väga tihti võetud.
Teelehtede pesemine ei pruugi midagi täiendavalt anda, kuna raskemetallid ja mitmed teised ühendid ei ole alati vesilahustuvad. Samas ei pruugi ainult kuuma veega üle valades paljud ained üldse teelehtedest ja teepurust välja lahustuda. Suurem tõenäosus ühendite välja lahustumisel teelehtedest on tõenäoliselt alkoholiga ekstraktide ja tõmmiste valmistamisel.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon