Toitumine raseduse ajal

Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja mitmekesine toit on vajalik, et emaüsas arenev organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga.

Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, sh mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda.

Rasedus ja sünnitusjärgne aeg on sobiv aeg muudatuste tegemiseks ka kogu pere elustiilis ja toitumises. Positiivsed muutused noore pere toidulaual mõjutavad sündivate laste toitumisharjumusi. Toitumine raseduse ajal ei erine väga oluliselt tavapärasest toitumisest, kui välja arvata vaid mõningad erandid.

Raseduse ajal tuleb süüa mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. See tähendab, et tuleks tarbida erinevaid toiduaineid erinevatest toidugruppidest. Mida laiem ja mitmekesisem on toitude valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Nii on näiteks piim ja piimasaadused rikkad kaltsiumi ja täisväärtuslike valkude poolest, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis ei sisaldu C-vitamiini. Rasva- ja suhkrurikaste toitudega ei tohiks liialdada. Need on tavaliselt maitsvad, kuid vitamiini- ja mineraalainevaesed. Mitmekülgse valiku korral saame piisavalt kõiki vajalikke toitaineid.

Samuti võivad saasteained ja lisaained (nt säilitusained või toiduvärvid), mis ühes või teises toidus on lubatud piires, pideval ühekülgse toidu kasutamisel organismis kuhjuda ja põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi.

Lapseooteaja riskiteguriteks toitumise seisukohalt on:

• alaealisus raseduse ajal,
• ohtralt rasvu (ja suhkrut) sisaldav toit või muidu tasakaalustamata toitumisharjumused,
• veganlus,
• suitsetamine, alkoholi või narkootikumide tarvitamine,
• madal või kõrge kehamassiindeks,
• järjestikuselt korduvad raseduse ning imetamise perioodid.

Peamiseks soovituseks on süüa mitmekülgset toitu, mis sisaldab piisavalt süsivesikuid (leib, riis, pastad ja kartul) ning on rikas puu- ja köögiviljade poolest. Hapupiimatooted ja värske salat koos vähese taimeõliga aitavad kaasa seedimise toimimisele. Tervislik toitumine sisaldab mõõdukas koguses piimatooteid ning küllaldaselt valke sisaldavaid toiduaineid, näiteks: tailiha, kala, muna, herneid, läätsi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et toit peab olema võimalikult värske, maitsev, vitamiini- ja mineraalaineterikas, kvaliteetne ja vaheldusrikas.

Tasakaalustatud toitumine ja piisav kehaline aktiivsus raseduse ajal on pikaajalise mõjuga naise ja kogu pere toitumisharjumustele, kehakaalule ning tervisele. Oluline on, et rasedust planeerides oleks naise kehamassiindeks (KMI) normaalvahemikus ehk 18,5 ja 24,9 vahel. Sellise kehamassiindeksi puhul esineb rasedusaegseid komplikatsioone kõige vähem. Rasedusaegne kaalutõus võib indiviiditi olla väga kõikuv.

Raseduseelse normaalse kehamassiindeksiga naistel on soovituslik rasedusaegne kaalutõus 11,5–16 kg (vaata täpsemalt allolevast tabelist). Selline kaalutõus on loomulik ning seda ei tohiks vähendada, kuna madal rasedusaegne kaalutõus võib põhjustada loote arengu ja kasvu häireid ning suurendab riski madala sünnikaaluga lapse sünniks.

Madal sünnikaal tõstab terviseprobleemide riski lapseeas ja on koronaarhaiguse, hüpertensiooni ja II tüüpi diabeedi riskiteguriks täiskasvanueas. Uurimistööd, mis on jälginud dieedi pidamist raseduse ajal, on täheldanud, et toidukoguste vähendamine raseduse ajal on seotud suurenenud riskiga neuraaltoru defektide tekkeks I trimestril. Lisaks leiti, et rasedusaegsed söömishäired võivad põhjustada raseduse katkemisi, madala sünnikaaluga laste sündi ja sünnitusjärgse depressiooni esinemissageduse tõusu.

Samuti ei ole liigne kaalutõus soovitatav, kuna see on täiendavaks riskiteguriks nii emale kui lapsele, seda eriti nende puhul, kes olid juba ülekaalus raseduse alguses. Liigne kaalutõus on riskiteguriks gestatsioonidiabeedile, rasedusaegsele hüpertooniale, spontaanabortidele ja rinnavähile.

Rasedus ei ole sobiv aeg range dieedi jälgimiseks ega kaalu langetamiseks, kuna piisav kaalutõus on vajalik nii emale sünnitamiseks kui ka lootele normaalseks arenguks ja kasvuks. Samuti ei ole soovitatav kiire kaalulangus vahetult enne rasestumist, seda eriti järjestikuste raseduste vahel kuna sellisel juhul võivab tekkida teatud toitainete nagu raua ja folaatide puudus, mis võib rasedusele kahjulikult mõjuda.

Pööra tähelepanu:

• Naiste toiduenergiavajadus suureneb raseduse ajal kasvavalt (I trimester ~150 kcal, II trimestril ~ 170 kcal, III trimestril ~300 kcal) ja ainult rinnaga toitmise ajal ~ 600–650 kcal. Kui aga kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergia saamist suurendada, sest sellega võib kaasneda kehamassi liigne tõus.
• Lapseootel naised ei tohiks söömata olla üle 12 tunni. Vastasel juhul tekivad vereringesse ketokehad, mis ohustavad loote aju. Lootele võib saada eluohtlikuks see, kui ema on söömata üle 20 tunni.
• Rasedusaegne kehakaalu tõus toob kaasa ka järjest suureneva vedelikuvajaduse. Samuti vajab lapseootel naine piisavalt vedelikku suurenenud koormuse tõttu enda ja lapse ainevahetusjääkide eemaldamisel. Seetõttu ei soovitata tänapäeval vedeliku tarbimist raseduse ajal piirata. Lähtuda tuleks individuaalsest janutundest. Küll aga tasuks raseduse teisel poolel hoiduda soolastest ja vürtsikatest toitudest, mis põhjustavad vedeliku liigset kogunemist kudedesse ja tursete teket.
• Alkoholi tarvitamine suurtes kogustes mõjutab naise viljastumisvõimet. Suures koguses alkoholi tarvitamine raseduse algperioodil (üle 80 g kanget alkoholi päevas) võib oluliselt mõjutada loote arengut. Seetõttu soovitatakse rasedust planeerival ja lapseootel naisel alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Alkohol imendub ka rinnapiima ja põhjustada imiku alkoholimürgistuse.
• Suurtes kogustes kofeiini tarbimine raseduse ajal võib olla spontaanabortide põhjustajaks. Samuti intensiivistab kofeiin soolte peristaltikat, vähendades seega vitamiinide ja mineraalainete imendumist ning võib olla raseduse ja imetamise ajal nende defitsiiti põhjustavaks teguriks. Kofeiin imendub rinnapiima ja võib imiku kehas esimestel kuudel kuhjuda, sest tema maks ei suuda veel täie koormusega töötada ja kofeiini kehast eemaldada. Kofeiini kogunemine võib muuta imiku rahutuks, erutatuks ja seetõttu võib imik palju nutta. Lisaks on leidnud kinnitust väited, et kofeiini liigtarvitamine imetamise ajal vähendab rinnapiima hulka.
• Suurema osa mineraalainete ja vitamiinide vajadus suureneb, aga mitte kahekordselt. Kõige enam on vaja tähelepanu pöörata folaatide, C- ja D-vitamiinide, kaltsiumi, raua ja magneesiumi piisavale saamisele toiduga, eriti just veganitel võib tekkida puudujääke B₁₂-vitamiini, kaltsiumi, raua ja tsingi saamisel. Kui toit on mitmekülgne, sisaldab rohkelt puu- ja köögivilju ning toite ka teistest toidugruppidest, siis enamasti ei ole vaja tarvitada vitamiinipreparaate.
• Folaatide vajadus suureneb eriti raseduse alguskuudel. Piisav folaatide tarbimine juba enne rasestumist tagab folaatide varu organismis, mis on eriti tähtis sünnitamiseas olevale naisele. Folaadid vähendavad arengurikete ohtu, eriti aju ja seljaaju osas (neuraaltoru defektid). Need võivad tekkida 28 päeva jooksul pärast viljastumist. Et aga umbes pooled rasedustest ei ole planeeritud, peaks igaks juhuks iga viljastumisealine naine päevas toiduga saama 400 µg folaate või võtma foolhappepreparaate.
• Raseduse lõpus, pika imetamise korral ja kui toiduga tõepoolest ei ole võimalik tagada vere piisavat hemoglobiinisisaldust, võib mõnikord osutuda vajalikuks rauapreparaatide tarbimine. Seda tohib teha vaid arsti ettekirjutusel ning kui toiduga ei ole võimalik hemoglobiini taset tõsta.
• Magneesiumivaegus on ohtlik nii emale kui ka lapsele. On leitud, et lastel, kelle emal on olnud magneesiumivaegus, on suur risk insuliinresistentsuse ja metaboolse sündroomi tekkeks (kalduvus rasvumisele, kõrge vererõhk, vere lipiidide ja veresuhkru taseme tõus, mis viib südame-veresoonkonnahaigusteni). Kui tarbida vaid suurtes kogustes kaltsiumi, siis muutuvad lapse luud rabedaks ja suureneb sünnitrauma ning hilisemate luumurdude oht. Magneesium annab aga luudele painduvuse. Magneesiumi vajadus on tõusnud preeklampsiat ja hüpertensiooni põdevatel lapseootel naistel. Vähene magneesium organismis kuhjab organismis kaltsiumi ja naatriumi ning see häirib vereringet väikestes arterites, põhjustades omakorda vererõhu tõusu.