Koostisosade loetelu

Protsentides on vaja näidata toidu koostisosa siis, kui see esineb toidu nimetuses, pildina või on oluline toidu eristamiseks muudest toodetest. Näiteks maasikajogurti või juustuvorsti märgistuses peab olema esitatud maasikamoosi või juustu kogus protsentides. Juustuvorsti koostis: sealiha (32%), veiseliha (23%), vesi, juust (8%), seakamar jne.

Toidu koostisosad esitatakse nende sisalduse kahanevas järjekorras arvestades koostisosade sisaldust toidu valmistamisetapis. Töötlemise tagajärjel niiskust kaotanud toidu puhul lähtutakse koostisosa koguse arvutamisel toidu valmistamiseks kasutatud koostisosa kogusest, mida väljendatakse massiprotsendina valmistoote massist. Kui märgistusel protsentides välja toodud koostisosa või kõigi koostisosade mass kokku ületab 100 protsenti valmistoote massist, kirjutatakse protsendilise koguse asemel 100 grammi valmistoote valmistamiseks kasutatud koostisosa või koostisosade kogused massiühikutes.

Näiteks külmsuitsuvorsti valmistamisel toode kuivab ja seetõttu on märgistusel kiri: 100g valmistoote valmistamiseks on kasutatud 120 g veiseliha.

Kuna EL maades ei ole kohustust esitada transrasvhapete sisaldust toidu märgistuses, siis saab nende esinemise võimalikkusest teada ainult koostisosade loetelust. Nimelt, kui koostisosana esineb osaliselt hüdrogeenitud taimne rasv, siis võib see sisaldada transrasvhappeid. Kui aga koostisosana on märgitud taimne rasv, siis ei ole see hüdrogeenitud ja ei sisalda transrasvhappeid. Selgituseks võib märkida, et enamik Eestis müüdavatest võileivamargariinidest transrasvhappeid ei sisalda.

Kui mõni toidu koostisosa, näiteks glasuur koosneb mitmest koostisosast, nimetatakse seda liitkoostisosaks. Liitkoostisosa koostis tuleb samuti esitada, tavaliselt esitatakse liitkoostisosa koostis vahetult selle järel sulgudes.

Lisaained esitatakse rühmanimetuse ja lisaaine nimetuse või E-numbriga. Kuna rida toiduvärve võib põhjustada laste hüperaktiivsust, siis alates 20.juulist 2010 peavad tooted, mis sisaldavad toiduvärve E102 (kollane või punakas), E104 (kollane või rohekaskollane), E110 (päikeseloojangukollane), E124 ja E129 (punane), kandma märgistuses silmapaistval kohal märget „Võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele“.

Lihasisalduse esitamine lihatootes

Kui mõni toidu koostisosa on oluline toidu iseloomustamiseks, et eristada seda muudest toodetest, on vaja esitada selle komponendi kogus protsentides. „Liha“ mõiste on seadusandlusega reguleeritud. Toidu lihasisalduse arvestamisel ei tohi liha hulka arvestada mehaaniliselt kondi küljest eemaldatud lihamassi, samuti südant, keelt, pealihaseid, randme- ja pöialiigeselihaseid ning saba. Need näidatakse eraldi koostisosadena. Liha hulka arvestatakse vahelihas ja mälumislihased.

Samuti on reguleeritud liha rasva- ja sidekoesisaldused. Näiteks koostisosana esitatava sealiha maksimaalne rasvasisaldus on 30%, imetajate liha maksimaalne rasvasisaldus on 25% ja linnu- või küülikuliha maksimaalne rasvasisaldus on 15%. Kui valmistamisel kasutatud liha rasva- või sidekoesisaldus on suurem kui sellele lihaliigile maksimaalselt lubatud, peab rasva/peki või sidekoe nimetama eraldi koostisosade loetelus. Seepärast on näiteks sardellide koostisosade loetelus tihti sealiha kõrval ka pekk.

Allergiat põhjustada võivad toidu koostisosad

Kuna allergia vaevab üha rohkem inimesi, siis püütakse märgistuse abil anda vajalikku teavet toidu valikul. Allergiat põhjustada võivad toidu koostisosad peavad olema selgelt ja arusaadavalt esitatud toidu koostises muudest koostisosadest eristuvana kas kirjatüübi, -stiili, taustavärvi vm viisil. Enam allergiat põhjustavad gluteeni sisaldavad teraviljad (nisu, rukis, oder, kaer, speltanisu, kamut), koorikloomad, muna, kala, pähklid, soja, piim, sinep, seesamseemned, vääveldioksiid, sulfitid, seller, lupiin ja molluskid ning neid peab esitama koostisosade loetelus teistest koostisosadest eristuvana.  Kui toidu koostisosa, näiteks tärklis, on saadud allergiat põhjustada võivast nisust, esitatakse selgesõnaline viide nisule, nt tärklis (nisust).