Fosfor

Fosfor kuulub rakumembraanide koostisesse, ta on oluline RNA ja DNA molekulide jaoks, luude mineralisatsioonis ja happe-aluse homeostaasis.

Fosforit on vaja:

• organismi energiavahetuses osalemiseks (ATP koostises),
• paljude inimorganismis olevate biomolekulide normaalseks ehituseks (nt nukleiinhapped)
• aju ja kesknärvisüsteemi tööks,
• hammaste ja luude moodustumiseks,
• lihaste töö reguleerimiseks,
• paljude ensümaatiliste protsesside kontrollil osalemiseks, B-grupi vitamiinide aktiveerimiseks.

Krooniline puudus kahjustab luude mineralisatsiooni, tekitab rahhiiti ja osteomalaatsiat. Kliinilised tulemid võivad olla ka probleemid närvisüsteemis, lihaskoes ja neerude funktsioonis. Tasakaalustatud segatoidu tarbimisel ei ole fosfori puudujääk võimalik. Liigtarbimine toidulisanditest on kehale mürgine ja põhjustab neerude ja luude kahjustusi, vaskulaarset kaltsifikatsiooni ja enneaegset vananemist.

Parimateks fosfori allikateks on peamiselt loomset päritolu toidud nagu piimatooted (eriti juust), maks, linnu- ja veiseliha, kala ning seemned, pähklid, leib, täisteratooted, kaunviljad.

Kuna fosfori leidub laialdaselt ning tema defitsiiti ei esine, siis soovituslikud kogused puuduvad, kuid hinnanguline päevane vajadus on orienteeruvalt 600–700 mg.