A-vitamiin

A-vitamiini saab loomset päritolu allikatest retinoolina, kuid organism on võimeline ka taimset päritolu toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. Seetõttu väljendataksegi selle vitamiini soovitust ekvivalendina RE (retinooli ekvivalent).

A-vitamiini on peamiselt vaja:

• nägemiseks
• paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks
• limaskestade normaalseks arenguks, mis seostub infektsiooniriski vähenemisega
• organismi viljakusvõime tagamiseks

Toiduga (välja arvatud väga suures koguses toorest hülgemaksa süües) ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel, mis võib põhjustada lootel väärarenguid, luu mineraalainetiheduse vähenemist ning olla hepatotoksiline. Juhul, kui inimese toidulaud sisaldab suurtes kogustes retinooliga rikastatud toiduaineid, võib päevane tarbimiskogus ulatuda turvalise ülempiirini, mis on 3mg/päevas. Suitsetajatel võib liiga suur karotenoidide manustamine toidulisandina suurendada vähiriski.

Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Parimad β-karoteeni allikad on kollased, punased või oranžid puu- ja köögiviljad ning marjad (nt porgand, kibuvitsamarjad, kõrvits), bataat, rohelised köögiviljad (lehtkapsas, spinat, maitseroheline).

Soovituslik päevane tarbimiskogus 700–900 µg-ekv sisaldub keskmiselt ühes alljärgnevatest:

• 3 g hautatud veisemaksas
• 10 g maksapasteedis või maksakastmes
• 120 g porgandis või keedetud maguskartulis
• 170 g kuumtöödeldud lehtkapsas

Päevane vajalik kogus A-vitamiini (700–900 RE) on võimalik saada, kui süüa näiteks 3 g maksa päevas ehk veidi üle 2 dl veisemaksakastet kuus.

Kui ß-karoteeni muundumisprotsess organismis toimub tõrgeteta ja toidus sisaldub piisavalt rasvu, piisab vajaliku A-vitamiini koguse saamiseks ka näiteks ühest suuremast porgandist (veidi üle 100 g) päevas.

* Kõik toitainelise koostise andmed pärinevad NutriData andmebaasist tka.nutridata.ee, versioon 11