Joogid kaalulangetamisel

Janu tuleks kustutada veega

Tavatingimustes võiks päevas juua umbes 2–3 klaasi (1 klaas = 220 ml) puhast vett. Joogiks sobib ka tee, näiteks puuvilja- ja taimeteed, kuhu ei peaks suhkrut või mett üldse lisama. Puuvilja-marjamahla võib juua kuni klaasi nädalas. Vältida võiks karastus-, energia- ja mahlajooke ning teisi magustatud jooke. Kuna alkohoolsed joogid vajalikke toitaineid ei sisalda, kuid annavad rohkelt energiat, võiks kaalu langetamisel alkoholist üldse loobuda.

Vesi on kõige tähtsam toitaine

Inimese vedelikuvajadus sõltub väga mitmetest teguritest. Lisaks vanusele sõltub see ka kehalisest aktiivsusest, kuna higiga kaotab inimene palju vett. Kuumas kliimas suureneb vee eritumine kopsude ja naha kaudu 100–250%. Vedelikuvajadus suureneb näiteks ka valgurikka dieedi puhul. Valkude laguproduktideks on kusiaine, kusihape, kreatiniin ja teised lämmastikku sisaldavad ühendid, mille eritamiseks uriiniga on vajalik piisava koguse vee tarbimine. Suures koguses on valkude laguproduktid organismile kahjulikud. Valdava osa veest saab inimene jookide ja toiduga. Inimese kogu vedelikuvajadust võib arvutada lähtuvalt tema kehamassist. Täiskasvanud vajavad päeva jooksul vedelikke kokku umbes 28–35 ml kehamassi kilogrammi kohta.

Kui inimene kaalub 70 kg, siis peaks ta kokku saama umbes kaks liitrit vedelikku päevas, millest enamik saadakse toidu ja joogiga. Ainevahetuse käigus tekib lisaks juurde umbes 300 ml vett. Rohket vee joomist, vähemalt kaheksa klaasi päevas, soovitavad mõned „tervisespetsialistid”, et säilitada ilu ja elujõud. Seda seisukohta teaduslikud uuringud ei kinnita. Rohke vee joomine, mis ületab neerude võime eraldada vett (0,7–1 liitrit tunnis), võib kutsuda esile nn vee mürgituse ja naatriumi vaeguse. Vale on ka arvamus, et rohke vee joomine peletab söögiisu ja tekitab täiskõhutunde. Veevajadus suureneb füüsilise koormuse ning palava ilma korral.

Karastusjookide liigtarbimist seostatakse ülekaalu ja rasvumisega

Karastusjookide, aga ka mahla- ja energiajookide energiasisaldus tuleb valdavalt suhkrust. Toitumissoovituste kohaselt ei tohiks päevase lisatud suhkrute hulk ületada 10% toiduenergiast. Seega näiteks 2000 kcal energia puhul 200 kcal, millele vastab umbes 50 grammi ehk ligi 10 teelusikatäit suhkrut. Pooles liitris limonaadis ongi umbes 50 grammi suhkrut.

Kuigi mahlades leidub ka veidi vitamiine, sisaldavad ka need umbes sama palju suhkrut kui karastusjoogid

Kuigi mahladele ei tohi tootmise käigus suhkrut lisada, sisaldavad need päris palju looduslikult esinevaid suhkruid. Nektarid, eriti aga mahlajoogid võivad sisaldada rohkelt lisatud suhkruid ning need võiks pigem joomata jätta. Ka joodava mahla kogus võiks jääda maksimaalselt 1 klaas nädala kohta.

Tähelepanu tuleks pöörata kofeiini sisaldavatele jookidele, kuna kofeiin on diureetikum – see on aine, mis eemaldab organismist vett ja mineraalsoolasid.

Kuna koolajoogid, nagu ka kohv ja kange tee, sisaldavad kofeiini, siis nende liigne joomine võib janu kustutamise asemel hoopis vett organismist väljutada. Toime on väiksem, kui ollakse regulaarne kohvitarvitaja.

Alkoholil on väga suur mõju kehakaalule

Alkoholi tarvitamine mõjutab olulisel määral ainevahetust, takistab toitainete imendumist ja kahjustab organite võimet normaalselt toimida.

Kaalulangetamise ja alkoholitarvitamise puhul peab silmas pidama kolme asja:

• Alkohol annab energiat. Üks gramm puhast alkoholi annab 7 kcal, kuid nii mõnedki alkohoolsed joogid sisaldavad lisaks alkoholile veel suhkrut ja vahel ka rasva (koore- ja munaliköörid)
• Kaalulangetaja sööb vähem ning seetõttu on alkoholi toime kiirem. Kui inimene on alkoholi alla neelanud, osutab keha sellele erilist tähelepanu. Erinevalt toidust, mis peab enne seeduma, imenduvad väikesed alkoholi molekulid läbi maoseina ja jõuavad juba minutiga ajju. Kui magu on toitu täis, on imendumine aeglasem. Seega peaks enne midagi sööma ja alles siis jooma
• Alkohol tõstab ka söögiisu

Alkohoolsete jookide keskmine energiasisaldus, kcal:

Alkoholist loe lähemalt alkoinfo.ee lehelt.