Üheks häirunud söömiskäitumise vormiks võib pidada ka emotsionaalset söömist. Emotsionaalse söömise all mõistetakse eelkõige söömist, mis on ajendatud negatiivsetest emotsioonidest ning mille eesmärk on ebameeldivat tunnet leevendada või ajutiselt vaigistada.
Emotsionaalne söömine ei ole eraldiseisev söömishäire.
Emotsionaalset söömist esineb nii tervete (ilma söömis- või muu psüühikahäireta) kui ka söömishäirega inimeste seas. On leitud, et rohkem on see omane naistele ning inimestele, kes on ülekaalus või rasvunud.
Kuigi emotsionaalne söömine on mingil määral tuttav paljudele inimestele, muutub see probleemiks siis, kui toidust saab ainuke vahend, mille abil tunnetega hakkama saada. Buliimia ja liigsöömishäire puhul viib just oskamatus oma tugevate emotsioonidega toime tulla sageli liigsöömishoogudeni, mis on nende häirete üheks keskseks ilminguks. Ka depressiooni korral võib esineda emotsionaalset söömist, mis omakorda võib põhjustada kaalutõusu. Seega, kuigi emotsionaalne söömine ei ole eraldi söömishäire, võib see sillutada teed söömishäire või mõne muu vaimse tervise häire väljakujunemisele ja põhjustada raskusi tervisliku kehakaalu hoidmisel.
Kuidas emotsionaalset söömist kontrollida?
Üheks viisiks emotsionaalset söömist kontrollida on õppida oma tundeid juhtima, sh neid aktsepteerima, ära tundma ning tervislikumal viisil reguleerima. Seda saab teha inimene ise, ent vajadusel võib pöörduda ka psühholoogi või psühhoterapeudi poole.
Tervislikum tunnete juhtimine hõlmab endas alternatiivseid viise, kuidas negatiivsete tunnetega toime tulla – söömise asemel võib proovida emotsiooni tekitavast olukorrast teisiti mõelda, muret sõbra või lähedasega jagada, minna jalutama jpm. Oluline on osata ka oma negatiivseid emotsioone üksteisest eristada, sest ainult siis oskab inimene valida sobiliku viisi, et emotsiooni reguleerida. Näiteks kurbuse korral oleks ehk kohane otsida tuge lähedastelt, ärevuse korral aga pigem tegeleda ärevust tekitava sündmuse ümberraamistamise või hingamisharjutustega.
Positiivsete emotsioonide ajel söömine
Kuigi pigem räägitakse negatiivsete emotsioonide ajel söömisest, siis on teada, et inimesed kipuvad sööma ka positiivseid emotsioone kogedes. Positiivsete emotsioonide korral söömist on täheldatud pigem just meeste seas.
Üldiselt näitavad uuringud, et positiivsete emotsioonide ajel söömine ei ole patoloogiline ehk see ei seostu tingimata söömishäirete jm psüühikahäiretega. Sellegi poolest võib sage positiivsete emotsioonide ajel söömine tekitada raskusi tervislike toiduvalikute tegemisel või tervisliku kehakaalu hoidmisel.