Anoreksia

Anoreksia (Anorexia nervosa) on söömishäire, mille puhul inimene ise püüab saavutada võimalikult väikest kehakaalunumbrit. Hoolimata ohtlikult väikesest kehakaalust tuntakse end paksuna, esineb hirm kehakaalu tõusu ees.

Häire avaldub alatoitumuses ja sellega kaasnevates vaimsetes ja kehalistes tüsistustes. Haigusest tingituna süüakse vähese energiasisaldusega, sageli ühekülgset toitu, et vältida kaalu tõusu. Tähelepanu on suunatud kehakaalule, välimusele, söömisele. Sageli muutub see peamiseks tegevuseks, häirides kõiki muid olulisi valdkondi inimese elus. Häiruvad lähisuhted, halveneb õppimis- ja töövõime.

Anoreksiasse haigestutakse enamasti varases teismeeas. Kõige sagedamini haigestuvad noored tütarlapsed. Anoreksiat esineb 1% naistest ja 0,1% meestest. Anoreksia geneetiline eelsoodumus on suurem kui teiste söömishäirete puhul. Arvatakse, et pärilikkuse mõju sellele haigusele on 40–60%. Anoreksiasse haigestunud lähisugulase olemasolu suurendab haigestumise riski 11 korda. Nagu kõikide söömishäirete puhul, on olulised ka keskkondlikud ja bioloogilised tegurid.

Anoreksia haigustunnused:

• alakaal – kehakaal on oluliselt madalam kui vanuse, soo ja pikkuse juures olema peaks
• madal kehakaal on esile kutsutud tervist kahjustaval viisil: söömise piiramine, ülemäärane füüsiline aktiivsus, aga võivad esineda ka tahtlikult esile kutsutud oksendamine või kõhulahtisus, söögiisu vähendavate preparaatide või lahtistite kuritarvitamine
• keha väärtaju, end tajutakse suuremana kui objektiivselt ollakse
• hirm kehakaalu tõusu ees, enda kehakaalule seatakse väga ranged piirid
• kaasnevad hormonaalsed, ainevahetuslikud, kehalised tüsistused
• lastel ja noorukitel häirub normaalne kehaline areng, tekib arengupeetus

Anoreksia tüsistused:

• luutiheduse vähenemine (osteopeenia, osteoporoos)
• amenorröa ehk menstruatsiooni ära jäämine
• südame ja veresoonkonna kahjustus, rütmihäired, südamepekslemine, jõudluse vähenemine
• häired neerude, maksa ja kõhunäärme talitluses
• seedeelundkonna talitluse häired, millega võivad kaasneda kõhukinnisus või -lahtisus, kõhupuhitus, kõhuvalu
• küünte ja naha kahjustused, juuste hõrenemine
• termoregulatsiooni häirumine, millega kaasneb sageli külmatunne
• krooniline väsimus, nõrkus ja jõuetus, koormustaluvuse langus, pearinglus, õhupuudustunne, minestamine
• keskendumisraskused, mäluhäired
• sageli kaasneb anoreksiaga meeleolu- ja ärevushäireid, unehäireid

Anoreksia ravivõimalused

Anoreksia ravi on sageli aeganõudev ja keeruline. Tihti puudub anoreksiahaigetel raviks sisuline soov ja  haigusest arusaamine. Tugeva vastupanu tõttu kehakaalu tõstmiseks hilineb ravile pöördumine. Seega on ravi eelduseks haiguse teadvustamine, millele aitab kaasa usalduslik ravisuhe patsiendi ja ravimeeskonna vahel. Ravi keskne eesmärk on regulaarse ja mitmekesise toitumise taastamine ning seeläbi kehakaalu parandamine. Oluline on ka kehalise seisundi jälgimine ja ravi, psühhoteraapia, kaasuvate psüühikahäirete ravi, pereliikmete kaasamine patsiendi toetamisse. Anoreksia puhul ei ole esmane valik ravimid, kuid mõnikord on neid siiski vaja. Tihti algab ravi ambulatoorselt, raskematel juhtudel on vaja haiglaravi.

Söömishäire diagnoosimine ja ravi algab tavapäraselt perearsti juurest, seega kui tundsid endal ära mõned anoreksia tunnused, siis pöördu esmalt perearsti poole.