Toitumine kasvajate ja kiirituse korral

Kasvajate tekkepõhjusteks võivad olla suitsetamine, väärtoitumine, alkoholiga liialdamine, vähene füüsiline aktiivsus, infektsioonhaiguste põdemine, hormonaalse regulatsiooni häired ja palju veel teadmata tegureid.

Sagedamini esinevad onkoloogilised haigused on kopsuvähk, maokasvajad, jäme- ja pärasoolekasvajad, samuti neeru- ja eesnäärmekasvajad, naistel rinnavähk, emaka ja munasarjade kasvajad.

Kasvajatesse haigestumus aasta-aastalt suureneb, seda eriti vanemaealiste hulgas. See on seotud üldise eluea pikenemisega.

Kasvajatepuhune toitumine on suuresti tingitud sellest, millise elundkonna kasvajaga on tegemist ja millist ravi rakendatakse. Igal üksikul juhul on omad kliinilise pildi erinevused, kuid üldise sümptomatoloogiana võib esineda iiveldust, maitseomaduste muutust, vastumeelsust toidu suhtes, isutust ja depressiooniga kaasnevaid erinevaid sümptomeid. Kui aga operatiivse ravi kõrval on rakendatud keemia- või kiiritusravi, siis eelmainitud sümptomid süvenevad ja patsiendi toitumisel on oluline osa ravitulemuste edukuses.

Suuõõne, neelu- ja söögitoru kasvajad on põhjustatud 75% juhtudest alkoholi liigtarbimisest ja pikaajalisest suitsetamisharjumusest. Patsientide kasvajate ravis, sh kiiritusravis on oluline tervislik ja mitmekesine toitumine. Toit peab olema püreeritud, termiliselt töödeldud, vitamiinide ja mineraalainete rikas. Nendel haigetel tuleb vältida liiga kuumade jookide joomist, vürtside ja soolaga liialdamist. Soovitatakse kasutada fermenteeritud piimatooteid ning mitmesuguseid toidulisandeid menüüde rikastamise eesmärgil. Tuleb püüda vältida kaalulangust energiarikkamate toiduainete pakkumisega.

Maokasvajad on levinud Aasias, Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Oluline riskitegur on ühekülgne toitumine koos Helicobacter pylori infektsiooni esinemisega. Toitumine sõltub sellest, kas on operatiivne või konservatiivne ravi.

Jämesoole kasvajad esinevad sagedamini ülekaalulistel ja füüsiliselt mitteaktiivsetel inimestel. Üheks soodustavaks teguriks peetakse ka kiudainetevaese ja liigse rafineeritud toidu söömist ning kalduvust kõhukinnisusele. Haigete menüü peab olema mitmekesine, eriti tuleb pöörata tähelepanu puu- ja köögiviljade, samuti teraviljatoodete tarbimisele. Rohkesti võiks kasutada eelnevalt kuumutatud linaseemneid kas jahvatatult, keedisena või muu toidu lisandina. Vältida tuleb nn läänelikku toitumist ehk rohket valmistoitude ja pooltoodete tarbimist. Tuleb piirata rasvade ja lihatoodete (lihakonservide) tarbimist. Toit peab sisaldama küllaldaselt folaate, karotenoide, kiudaineid ja kaltsiumi. Mitmete erinevate kasvajate tekkes on rohkem ohustatud ülekaalulised inimesed, kes tarbivad ohtrasti liha, kuid vähe kiudainerikkaid teraviljatooteid ning puu- ja köögivilju.

Teaduslikud uurimistööd on näidanud, et kasvajate korral on positiivse toimega selline toit, mis sisaldab küllaldaselt E-vitamiini, seleeni, β- karoteeni ja lükopeeni. Toidu enda täisväärtuslikkuse tagamiseks tuleb hoiduda selle saastumisest mikroobide ja kemikaalidega ning valmistamisel jälgida tervislikkuse reegleid nt mitte liialt praadida jm.

Toidusoovitused onkoloogiliste haiguste vältimiseks:

• Iga päev tarbida puu- ja köögivilju kokku vähemalt 400 g (500 g päevas.
• Vältida aflatoksiinidega ja hallitusseentega saastunud toitude kasutamist (realiseerimisaja ületanud oad, pähklid, seemned, leib).
• Vältida sagedast liha- ja kalakonservide ning suitsutatud toodete söömist.
• Vältida väga kuumade jookide joomist.
• Ei ole soovitatav tarvitada liigselt alkoholi, sh õlut. Kui alkoholi siiski tarvitatakse, siis mehed ei tohi juua üle nelja ning naised üle kahe alkoholiühiku päevas. Igasse nädalasse peab kindlasti jääma vähemalt kolm täielikult alkoholivaba päeva.
• Regulaarselt harrastada keskmise intensiivsusega füüsilist tegevust, vähemalt tund päevas.
• Kehamassiindeksi normaalne väärtus peaks olema vahemikus 18,5–24,9 ning tuleks vältida suuremaid kehamassi kõikumisi üle ±5kg.