Toitumine osteoporoosi ennetamiseks

Osteoporoosi ehk luukoe hõrenemise olemus ja esinemine

Kuigi osteoporoosi võivad põhjustada mitmed faktorid, on haigus tihedalt seotud kaltsiumi ainevahetusega. Oht tekib siis, kui toiduga saadav kaltsiumi hulk on ebapiisav ja selle imendumine raskendatud. Luukoe ainevahetust mõjutavad ka elulaad ja hormoonid. Kaltsiumipuuduse levinud tunnused on ka lihaste krambid ja luude pehmenemine.

Meie luukude uueneb pidevalt. Kõige suurem luumass on 25–30-aastastel inimestel, alates 40. eluaastast hakkab luukoe mass vähenema umbes 0,5% aastas. Naistel kiireneb see eriti pärast menopausi. Kuna naistel on luukoe mass niigi ligi 30% väiksem kui meestel, siis esineb naistel ka luumurde 6–7 korda sagedamini kui meestel. Osteoporootilistest ehk haprusmurdudest on kõige sagedasemad selgroo lülikehamurrud ja kõige ohtlikumad reiekaelamurrud. Osteoporoosi soodustab ka liigne kehakaal.

Osteoporoosi kaks vormi

Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks.

Primaarne osteoporoos on tingitud menopausist ja vananemisest, sekundaarne aga mitmetest haigustest (nt anoreksia, tsöliaakia, alkoholism, kasvajad) või ravimitest.

Osteoporoos ei põhjusta tavaliselt vaevusi, see on hiiliv haigus, mis avaldub tihti luumurdudena, aga ka seljavaludena ja selja deformatsioonina (küüruna). Arvatakse, et Eestis on kolmandikul üle 60-aastastest naistest ja pooltel üle 70-aastastest meestest osteoporoos. Kuna Eestis tõuseb pidevalt keskmine eluiga, on oodata ka selle haiguse sagenemist, kui ei pöörata enam tähelepanu osteoporoosi ennetamisele.

Osteoporoosi diagnoosimine, ennetamine, ravi

Diagnoosimine

Osteoporoosi diagnoosimiseks määratakse luutihedus densitomeetriga, mis mõõdab seda reieluukaelas või selgroo nimmepiirkonnas. Vere- ja uriinianalüüsidega on võimalik kindlaks teha osteoporoosi põhjuseid ja luukoe lammutamise kiirust. Võimalikust osteoporoosist annab märku kehapikkuse vähenemine 5 cm võrra ja sagedased luumurrud. Osteoporoosi riskiteguriteks peetakse ebapiisavat kaltsiumi ja D-vitamiini tarbimist, liigset alkoholitarbimist, madalat kehalist aktiivsust ja madalat kehamassiindeksit.

Ennetamine

Osteoporoosi ennetamine peab algama lapseeas. Mida tugevamaks ja tihedamaks muutuvad luud lapseeas, seda aeglasem on ka osteoporoosi kulg vanemas eas.

Selleks on vaja täita põhiliselt kaks tingimust:

• Toidus peab olema piisavalt kaltsiumi, D-vitamiini ja valke, seega piisavalt piimatooteid ja rasvast kala.
  Uuringud on näidanud, et vanemas eas kõrge loomset päritolu valkude tarbimine koos kõrge kaltsiumitarbimisega (>800mg/p) vähendab luumurde, samas vähene kaltsiumitarbimine koos kõrge loomset päritolu valkude tarbimisega suurendab seda.
• Kehaline koormus peab olema piisav.
  Aktiivne liikumine värskes õhus annab kehale signaali, et luud peavad olema tugevad. Kehaline koormus, eriti jõutreening aitab vähendada luukadu ja ennetada kukkumisi. Vanemaealistele peetakse sobivaks jõutreeningut ja kepikõndi, mis peaks toimuma 3–4 korda nädalas vähemalt pool tundi korraga.

Väldi kaltsiumi organismist välja viivaid toite ja harjumusi, nagu:

• Hapud puuviljad ja marjad ning mahlad ja äädikas;
• Gaseeritud joogid;
• Alkohol ja suitsetamine;
• Spinat, rabarber, oblikas (sisaldavad oblikhapet);
• Liigne valgu, suhkru, rasva ja soolasisaldus toidus;
• Liigne C-vitamiini tarbimine (nt toidulisanditest), oakohviga liialdamine.

Osteoporoosi ravi

Osteoporoosi raviks kasutatakse erinevaid ravimeid, kuid sellega peab kaasnema piisav kehaline koormus ja teadlik toitumine.