Mis on ülekaal ja rasvumine? Ülekaalu hinnatakse enamasti kehamassiindeksi järgi. Kui kehamassi indeks on 25 ja 29,9 vahel, siis nimetatakse seda ülekaalulisuseks ehk eelrasvumiseks. Kui aga 30 või üle selle, siis rasvumiseks.
2016. aastal oli WHO andmetel täiskasvanutest 1,9 miljardit ülekaalulised ning neist rasvunuid 650 miljonit ehk 13% rahvastikust. Euroopa Liidu maades on rasvunuid ligikaudu 20%. Ülekaaluliste ja rasvunute arv tõuseb ka Eestis. Tervise Arengu Instituudi 2020. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanute (16–64-aastaste) tervisekäitumise uuringu kohaselt oli ülekaalulisi inimesi 32% ja rasvunuid 20%. Kümme aastat varem ehk 2010. aastal olid need arvud vastavalt 32% ja 17%. Seega võib öelda, et üle pooltel Eesti inimestel on kehakaal soovituslikust suurem.
Veelgi muret tekitavam on asjaolu, et suur on ka ülekaaluliste laste hulk. Euroopas on keskmiselt 28% lastest ülekaalulised. Rahvusvahelise õpilaste kasvu seire uuringu (COSI 2018/19) põhjal on Eestis ülekaalulised 27% esimese klassi õpilastest ning 33% neljanda klassi õpilastest.
Ülekaalu mõjutavad tegurid
Miks on mõned inimesed ülekaalulised, teised aga saledad? Kas kehakaalu kontrollivad pärilikud ainevahetuse faktorid või väliskeskkonna mõjud? Kas söömiskäitumist juhib organismi sisemine kontroll või on see inimese vaba tahe?
Uurimused seostavad ülekaalu mitmesuguste faktoritega: