Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Tervislik toitumine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

20. aprill 2022

Tere! Kas 14 aastaselt võib kasutada proteiini pulbreid ja kreatiini?

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Parem oleks neid mitte tarvitada. Toidu tõhustamine sõltub vajadusest siis, kui esineb defitsiit, mida toitumisega ei ole võimalik tavapäraselt katta. Eelnevalt peab ikkagi olema selge, et toiduga vajaminevat valkude hulka kätte ei saade, kui midagi hakata juurde võtma. Seega tuleks alustada toitumise analüüsimisest ja valguvajaduse katmisest toiduga.

Anonüümne

4. aprill 2022

Küsimus laste valkude tarbimisest.
Eesti info materjalid ütlevad et laps peab saama valku 10-15% päevasest energia vajadusest.
Siin lehel kirjas
Põhitoitainete vajadus üle 2 aasta vanustele lastele
Valgud 10-20 %E

Arvestus 1g valku annad 4 kcal.
Lisaks on lihtne soovitus lapse keha kaalu kohta 0,8-1g valku.
Arvutused ei klapi, mis on valesti?

2a kaalub 13kg vajab 1000 kcal sellest peaks valgu vajadus olema 10% ehk 100kal
100kcal /4 võrdub 25g valku.
Seega umbes kaks korda rohkem kui lihtsa soovituse järgi 1g valku kehakaalu ühele kilogrammile.

4aastane 17kg 1200 kcal valgu vajadus 10-15% ehk 120-180 kcal see võrdub 30-45g valku. Kehakaalu järgi peaks andma 20g aga mitte 45g.

Milline oleks ohutu kogus neerudele eelkoolealistel lastel.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Eesti toitumisoovituste järgi (lk 67) on 2-aastaste laste energiavajadus keskmiselt tõesti umbes 1000 kcal, aga 4-aastase keskmiselt aktiivse tüdruku päevane energiavajadus on umbes 1300 kcal ning poisil umbes 1400 kcal. Valkude absoluutne minimaalne vajadus üle 2-aastastele lastele on umbes 0,9 g kehamassi kg kohta, kuid üldiselt arvestatakse, et valgud annaksid neil päevasest energiavajadusest 10-20%.
2-aastane 13 kg kaaluv laps peaks minimaalselt valke saama 13*0,9=12 g. Soovitatav oleks siiski hoida see vahemikus 10-20% energiast ehk 1000 kcal puhul on selleks tõesti vahemik 25-50 g päevas.
17-kilone laps peaks minimaalselt saama umbes 15 g valke, kuid jällegi lähtudes % energiast soovitusest võiks see tegelikult jääda 33-70 g vahele.
Mida väiksem laps, seda alumises vahemiku otsas tarbimine olla võiks. Kestvalt ei tohiks kindlasti ülempiiri ületada.

Anonüümne

25. märts 2022

Tere, kas imetamise ajal tohiks valgupulbreid tarbida? Milliseid tohiks ja mida need sisaldada ei tohiks?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Otseselt valgupulbrid vastunäidustatud ei ole. Samas ei ole valkude vajadus imetamise ajal nii palju suurenenud, et neid peaks valgupulbrist juurde saama. Täieliku imetamise korral loetakse optimaalseks valkude koguseks lisaks tavapäraselt saadud kogusele umbes 18-20 grammi päeva kohta, osalisel imetamisel umbes 12-13 grammi päeva kohta. See tähendaks seda, et kui raseduseelne kaal oli umbes 60 kg ning valkude vajadus seega umbes 0,8×60=48 grammi, siis täielikul imetamisel võiks päevane valkude saamine kokku olla umbes 65-70 grammi.
Umbes 80 g valke saab, kui süüa mitmekesiselt, näiteks 100 g rukkileiba (6 g), 200 g tatraputru (3 g), 100 g keedetud kartuleid (2 g), 50 g valgeid keedetud ube (5 g), 200 g keedetud brokolit-lillkapsast (6 g), 100 g banaani (1 g), 100 g virsikuid (1 g), 300 g piima-keefiri (10 g), 100 g kodujuustu (13 g), 20g juustu (5 g), 100 g lõhet (26 g), 2 spl ehk u 20 g pähklite-seemnete segu (4 g).
Seega ei ole mitmekesisel söömisel vajadust valgupulbrite järele. Kui kuidagi ilma pulbrita ei saa, siis tasub vaadata, et see ei sisaldaks ülimagusaid magusaineid.

Anonüümne

11. veebruar 2022

Tere
Olen mures oma peagi 7-kuuseks saava beebi pärast. Ma ei saa teda kuidagi piima jooma, päeval ta lihtsalt keeldub, keerab pea ja keha ära, hakkab nutma ja kätega ära lükkama. Öösel ärkab pidevalt ja siis veidikene joob, ühe korra või maksimaalselt 2 korda 120 ml ja paar korda proovib veidi veel, mõni öö rohkem mõni vähem. Päeval tihti üle 250ml joodud ei saa. Sööme 3 korda päeval lisatoitu, panen ette umbes 100g veidi peale varem sõi vähemalt lisatoitu normaalselt aga nüüd on ka igal lisatoidu söömise ajal ta hajevil, vaatab ringi, pöörab ära ja sööb umbes poole kogusest, siis on juba nutt lahti. Ma ei oska enam aru saada, mis ma tegema peaks, et ta piisavalt sööks.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja, lastearst Reet Raukas : “Tegemist on peagi 7-kuuseks saava lapsega, kes on hakanud keelduma piimast. Küsimuse alusel arvaksin, et lapsele pakutakse piimasegu. Seejuures pakub ema lapsele 3 korda päevas kuni 100 grammi tahket toitu. Antud vanuses on laps uudishimulik, päevasel ajal võibki seetõttu juhtuda, et tal pole aega piimasegu juua. Küsimusest ei ole aru saada, ega ema pole praegu vahetanud piimasegu (piimasegult, mis sobib alates sünnist segule, mis on mõeldud vanematele kui 6-kuustele lastele). Kui selline vahetus on äsja toimunud, ei pruugi laps uue maitsega segu tahta. Seitsmenda elukuu lapsele on pakutud suhteliselt julgelt palju tahket toitu, sellele võiks juurde lisada piimasegu kas pulbrina või valmis piimaseguna. Piimasegu ei ole ette nähtud keetmiseks, seega tuleks see lisada toidu valmistamise lõpul. Toidule lisatud piimasegu arvestatakse päevase piima hulka. Seitsmendal kuul võiks laps ööpäevas süüa kuni ühe liitri (nii tahket toitu kui piimasegu). Küsimuse alusel ei saa päris täpselt aru, kui palju laps ööpäevas piimasegu sööb. Päeval soovitaksin lapsele piimasegu pakkuda poolunes, sel ajal võiks laps unustada, et ta ei tahtnud piimasegu süüa. Täpsemaks vastamiseks oleks vaja rohkem informatsiooni.”

 

Anonüümne

11. jaanuar 2022

Tere! Soovin personaalset toitumiskava-. Toidutalumatuse test tehtud.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Personaalse toitumiskava saamiseks tuleks teil pöörduda mõne toitumisnõustaja poole.

Paul

26. november 2021

Tere

13.aastane noormees ei tarbi ühtegi loomset päritolu toitu. Et ennast teemaga kurssi viia olen lugenud erinevaid materjale – Eesti riiklikuid toitumissoovitusi, Põhjamaade toitumissoovitusi, WHO toitumissoovitusi jne
Oleme koos kõik tema toidu nutridatasse ja cronomeeter.com andmebaasi sisestanud. Nende järgi on kõik vajalik menüüst kätte saadud. Lisana peab juurde võtma B12 ja d-vitamiini.
Kui välismaised toitumissoovitused kinnitavad, et hästi planeeritud taimetoiduga saab ka 13 aastane laps kõik vajaliku kätte (va eelpool mainitud vitamiinid), siis osades Eesti toitumissoovitustes kirjutatakse, et taimetoitlus on lastele absoluutselt vastunäidustatud (LASTE JA NOORTE TOIDUSOOVITUSED 2009) või on kasvava lapse jaoks ohtlikud (Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015).
Milline info on tõene ja kuidas käituda, et laps, kes on otsustanud süüa ainult taimset toitu, ka kõik vajaliku kätte saaks?

Ette tänades!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna vanemspetsialist Hanna Alajõe.
“Täistaimse toitumisega on võimalik kõik toitained kätte saada, v. a D- ja B12-vitamiinid, kuid selleks peab menüüd hoolikalt planeerima. On väga hea, et olete end teemaga kurssi viinud ning laps tarbib ka D- ja B12-vitamiini toidulisandina. 
Nutridata ja Cronometer’i kasutamisel peaks arvesse võtma, et taimetoitlased võiksid tarbida ligi kaks korda rohkem rauda ning u 30% rohkem tsinki päevasest tavasoovitusest. Taimetoitlaste puhul on oluline jälgida, et lisaks piisavale üldisele valkude tarbimisele, saadaks ka piisavalt asendamatuid aminohappeid. Kahjuks Nutridata veel seda jälgida ei võimalda, küll aga saab seda teha Cronometer’is USA soovituste alusel.
Lisaks sellele võiks kaaluda juurde võtta ka DHA-rikast mikrovetikaõli 250mg 2-3 korda nädalas.
Kõige olulisem on jälgida, et toitumine oleks mitmekesine ning tarbitaks teravilju, köögivilju (sh kaunvilju, seeni), vetikaid, puuvilju ja marju, pähkleid ja seemneid, õlisid ja õlivilju ning ka erinevaid toite nende gruppide siseselt ja et kasvav laps saaks piisava koguse energiat. Toitumine.ee taimetoidu teemalise teemalehe leiate siit.
Kindluse mõttes võiks käia aeg-ajalt arsti juures ning kontrollida tervisenäitajaid, sh toitainete piisavat saadavust vereanalüüsiga.”

Anonüümne

30. mai 2021

Millistes toitudes oleks kõik vajalik organismi toimetulekuks?
Kas saaks hakkama süües igapäev nt keedetud muna+ tatar/riis/leib + apelsin?

Valmistada midagi erinevat 3 korda päevas, 21 korda nädalas, ~90 korda kuus. Retsepti valida, kaloreid umbarvestada, poest üles leida, hindu rehkendada, valmistamisviisi õppida jne. Iga ühe kohta on mul hullumeelne, mind ei sega ühesugune lihtne dieet kui ma sellest vajalikud ained kätte saan ja saan lõpuks elu elamisega edasi minna.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kahjuks selliseid toite ei ole olemas, muidu oleks elu tõepoolest väga lihtne. Samas, ei pea üldse arvutama, kui toitumise põhitõed on selged. Neist põhiline on mitmekesisus – igapäevaselt tuleks süüa toite kõikidest põhitoidugruppidest, neid omavahel varieerides.

Anonüümne

14. mai 2021

Tere! Olen 35a naine, kroonilisi haigusi pole. Alustasin paar nädalat tagasi keto dieediga, et saada kiiremini lahti üleliigsetest kilodest. Saan aru, et alguses pidi “ketogripp” olema normaalne kõrvalnäht ning mööduma. Minu enesetunne on aga jätkuvalt halb (peavalu, uimasus, nõrkus, süda klopib jne). Langenud on ka füüsiline võimekus. Järeldan, et mulle ei sobi antud toitumisviis. Soov oleks pöörduda tagasi mitmekesisemale toidule, kuid kuidas oleks õige seda teha?

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Ketodieet nõuab väga täpset planeerimist ja teadmisi ning kuna sellega kaasnevad olulised muutused toitainete kättesaamises, siis on vaja täpselt teada ja arvestada, millega keha toetada, kui tõepoolest taoline toitumismuster päevakorda tuleb. Soovitan samm-sammult tavapärase mitmekülgse toitumise juurde tagasi pöörduda ning samuti pidada nõu mõne toitumisspetsialistiga, kes aitab koostada teile sobiva kava ning selgitab toitumuslike piirangute võimalikke terviseriske.

Anonüümne

6. mai 2021

Mul on küsimus ühe 50dnates naise toitumise kohta.
Ta alustas aasta algul dieeti, mida plaanib pidada elu lõpuni. Nelja kuuga on ta kaloreid lugedes alla võtnud 12 kg ja kaalub praegu 67 kg (pikkus 1,66 m). Plaan on kaaluda maksimaalselt 66 kg ja seda hoida.
Olen mures, kuna mulle tundub, et piirangud on liigsed.
Enamasti sööb ta u 1000 kcal päevas. Nt võib menüü olla:

must kohv,
banaan 79 kcal,
kliipuder 160kcal,
kookosrasv 90 kcal,
linaseemned 15 kcal,
apelsin 82 kcal,
kõrvitsa-kookosesupp 280 kcal,
veganjuust 55 kcal,
näkileib 38 kcal,
kõrvitsaseemned 10 kcal,
india pähkli piim 46 kcal.

Keskmiselt korra nädalas on tal n-ö lõhepäev või seltskondlik sündmus, mille käigus ta rohkem sööb.

Nt:
must kohv,
banaan 65 kcal,
kliipuder 169,
linaseemned 15 kcal,
oliivõli 85 kcal,
mango 270 kcal,
parapähkel 69 kcal,
leib 140 kcal,
soolalõhe 260 kcal,
seesamiseemnemaius 265 kcal,
tee piimaga 23 kcal,
pratud lõhe 540.

Naine tunneb ennast väga hästi ja on kindel, et toitub väga tervislikult ja saab toidust kätte kõik vajalikud mineraalid ja vitamiinid. Mina ei ole selles aga üldse kindel.
Ta on varem korduvalt alla ja juurde võtnud ja tundub, et ainevahetus on selle käigus aeglustunud.

Palun spetsialisti kommentaari:)
Lisaks – ise ma ei leidnud head eestikeelset infot madalakalorilise dieedi mõjude kohta. Kas oskate mõnd allikat soovitada?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Söök ei anna meile ainult energiat, vaid oluline on sealt vaja saada organismi toimimiseks vajalikke aineid. 1000 kcal juures see kindlasti võimalik ei ole. Vaatasin kõigepealt üle tema “tavapärase” menüü. Kahjuks on üsna raske anda täpset ülevaadet toitainelisest koostisest, kui ei ole teada täpselt ka kliipudru või supi koostis, aga kui väga ligikaudselt arvutada, siis
1) energia umbes 850 kcal
2) valke 24 g – absoluutne miinimum on 0,8 g kehamassi kg kohta ehk tema puhul ca 55 g. Vaadates valkude allikaid, siis on üsna tõenäoline, et lisaks liiga vähesele valkude saamisele, ei ole piisavalt saadud erinevaid vajalikke asendamatuid aminohappeid. Valgud on ühelt poolt vajalikud lihastele, aga teiselt poolt on neil veel äärmiselt palju funktsioone kehas, alates ensüümide koostises kuni immunsüsteemi toimimisega
3) rasvu kokku on samuti üsna vähe, kuid samas on tema poolt söödud rasvade koostis selline, et ta saab päevas umbes 33 g küllastunud rasvhappeid. Küllastunud rasvhapped ei tohiks tema normaalse energiavajaduse juures ületada 20g päevas
4) vitamiinidest saab ta piisavalt ainult E- ja C-vitamiine. Eriti vähe on toidus B12-vitamiini
5) mineraalainetest saab ta piisavalt vaid magneesiumi, fosforit ja vaske.  Rauda saaks ta muidu piisavalt, aga kuna raud tuleb ainult taimsetest allikatest, siis on selle imendumine tegelikult väiksem kui heemiraua puhul. Kui ta ei lisa toitudesse soola, jääb tal puudu isegi naatriumist
6) kiudaineid saab minimaalse 25 g asemel 20

Kui lisada nädalasse üks kopsakam päev, siis kujuneb tõepoolest energiaks keskmiselt 1000 kcal, mida siiski on liiga vähe, kuna ainuüksi põhiainevahetuse energiakulu on tal umbes 1350 kcal.
1) valkude saamine läheb keskmiselt pisut suuremaks, aga mitte palju, umbes 36 g päeva kohta
2) küllastunud rasvhapete keskmine väärtus läheb pisut alla, aga mitte alla soovitud taseme, olles umbes 30 g päeva kohta
3) tänu (soola)lõhele saab ilmselt piisavalt nüüd ka vB12-vitamiini ja naatriumi, kuid kõiki teisi vitamiine-mineraalaineid, mida oli enne puudu, on jätkuvalt puudu
4) kiudaineid samuti ikkagi alla soovitusliku, keskmiselt 21 g päeva kohta

Toiduvalik on üsna ühekülgne, mõned toidugrupid puuduvad menüüs täielikult. Toitainete defitsiidist tulenevad nähud ei pruugi ilmneda koheselt, vaid alles mõne aja möödudes. Eks täiskasvanud inimene võib endaga katsetada, mida iganes ta soovib, kahjuks sellega kaasuvat kahju tagasi pöörata võib pärast olla üsna keeruline.

Anonüümne

5. aprill 2021

Kuidas suhtuvad spetsialistid intervallpaastu (intermittent fasting) – paastumisperiood on 16 tundi ja toituda võib 8 tunnise ajavahemiku jooksul? Mis on vead ja kas on ka head? Vastuse eest ette tänades,

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kui see inimesele sobib, siis miks mitte. Küll aga tuleb tõepoolest olla teadlik ohtudest. Nimelt väga pikk söömise vahe võib viia selleni, et haaratakse esimene ettejuhtuv toit, mis ei pruugi olla kõige tervist toetavam. Või süüakse suure nälja tõttu väga palju korraga. Selline käitumine võib osadel inimestel sillutada teed söömishäire tekkeks. Ja teine asi on see, et 8 tunni sisse tuleks nüüd planeerida kõik toidukorrad, mis tagaksid vajaliku energia ja toitainete saamise. Paljud rõõmustavad, et 8 tunni jooksul ei jõuagi nii mitu korda süüa ja seetõttu on see hea moodus kaalu langetamiseks, kuid kui saadav energiakogus on väiksem, on suure tõenäosusega väiksemad ka saadavad vajalike ainete (nt asendamatud rasvhapped, kiudained, vitamiinid, mineraalained) kogused. Seega peaks oma toiduvalikut kindlasti väga hoolikalt planeerima, et kõik vajalik oleks toidust kätte saadud.