Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert ja Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Tervislik toitumine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

triin

13. jaanuar 2019

Tere

Viimasel ajal on poodidesse ilmunud hulga valgupulbreid ja üleüldiselt spordilisandeid. Tahtsin küsida, kas on mõtet osta BCAA-d (aminohapete pulbrit), mis väidetavalt stimuleerivad lihaskasvu ja vähendavad trennijärgset lihasvalu ja kurnatust. Või on võimalik kõiki aminohappeid ka tervislikust toidust kätte saada?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi projektijuht toitumisnõustaja Kristin Salupuu: “Need joogid sisaldavad hargnenud ahelaga aminohappeid. Nendeks on valiin, isoleutsiin ja leutsiin, mis tõepoolest aitavad intensiivsel treeningul suurendada lihaste töövõimet ning seeläbi ka vähendada lihaskurnatust. Samas on olulisel kohal hargnenud ahelaga aminohapete lõhustamise juures mitmed vitamiinid, nt tiamiin, riboflaviin, niatsiin, pantoteenhape, biotiin ja B-12 vitamiin. Heaks enesetundeks vajame tegelikult aga veel teisiga toitaineid, piisavas koguses süsivesikuid, rasvu, rasvhappeid, teisi aminohappeid, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ja vett. Kehavajadustele vastav tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise juures on toidust võimalik saada nii piisavas koguses aminohappeid, sh hargnenud ahelaga aminohappeid, kui ka vitamiine ja mineraalaineid. Näiteks on headeks valguallikateks, sh hargnenud ahelaga aminohapete allikateks kohupiim, kodujuust, linnuliha ja muna.
Tihti kompenseeritakse BCAA jookidega tasakaalustamatut toitumist, mistõttu joogi tarbimine võib anda näiliselt parema enesetunde. Üsna sageli sisaldavad hargnenud ahelaga aminohappejoogid ka kofeiini, mis küll treeningul võib jällegi näiliselt anda rohkem energiat, kuid pikas perspektiivis viia kurnatuseni. Ka sisaldavad BCAA joogid enamasti ülimagusaid magusaineid, mis osadel inimestel võivad esile kutsuda ülitundlikkuse nähte ning seetõttu nemad peaksid neid jooke kindlasti vältima. Üldjuhul on need joogid väga happelised, mistõttu võib liigne tarbimine mõjuda kahjulikult ka hammaste tervisele.”

Mari

6. jaanuar 2019

Tere!Mul on yks mure et ma olen mitu kordaproovinud olla dieedil ning ma kodus teen endale mingeid salateid jn aga dieedil olles ei taha ma kooli toitu syya sest mulle tundub et see on noh ebatervislik.Koolisnon tavaliselt kas mingi supp või Kartul,riis ja makaronid mingi kastmega.Ma olen puudunud koolitoidult aga minu emale ei meeldi see ja ma saan sellest aru miks.Aga kas oskate nou anda et mida teha?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kaalu alandamiseks ei ole vaja pidada dieeti, vaid süüa normaalselt. Ainult salatite söömine ei ole kindlasti tervislik toitumine. Üldiselt on koolitoit kontrollitud ning peaks igati toetama tervislikku toitumist. Supp on väga hea valik, prae puhul võiksid võimalusel valida ehk veidi suuremas koguses köögivilju. Koolitoitu söömata jätta ei tohiks, kuna ka kaalu alandamise juures on oluline süüa regulaarselt.

Kadri

25. november 2018

Tere,
Mul on teoreetiline küsimus mikrotoitainete kohta: mis on vahet selles, kas saan vajalikud ained kätte erinevatest toitudest või hoopis toidulisanditena? Ehk siis ainult mikrotoitainete vaatenurgast lähtudes, kas võiksin lihtsalt apteegist kõik vajalikud vitamiinide ja mineraalide tabletid osta ning tervisliku toitumise “unustada”?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teoreetilisele küsimusele ka teoreetiline vastus:) Jah, teoreetiliselt (arvutuslikult) võiks kõik mikrotoitained saada toidulisanditest. Küsimus on ainult ka selles, kas reaalselt ka potsikul märgitud kogustes need mikrotoitained imenduvad. On teada, et kõige parem imenduvus on hästi tasakaalustatud toidust, kuna selles on koos kõik vajalikud komponendid õiges vahekorras. Mittetasakaalustatult toitudes võib lisaks vitamiinide-mineraalainete defitsiidile puudu jääda ka asendamatutest amino- ja rasvhapetest ning kiudainetest, liiga suures koguses võib saada küllastunud rasvhappeid, kolesterooli, naatriumi.

Merlit Aldosin

25. september 2018

Tere!

sooviksin teie hinnangut järgnevas:
Nimelt käivad minu teise klassi lapsed mõlemad Võru Kreutzwaldi koolis. Laste äratus on 6.50 ning hommikusöök kodus on kell 7.30. Järgmine söök koolis (lõunasöök) on juba peale teist tundi ehk kell 9.40. Päev kestab neil enamasti 13.00-ni. Seejärel on huviringid. Minu hinnangul on ebanormaalselt varajane lõuna laste tervisele ning toitumisharjumustele kahjulik. Minu lapsed on harjunud hommikuti korralikult sööma, aga juba praegu on suhtumine nende puhul selline, et miks nad peavad kodus sööma, koolis ju kohe saab. Ma leian et paari aasta pärast nad ei ole üldse harjunud hommikuti sööma. Lapsed koolis nii vara eriti ei söö ja peale koolipäeva on neil kõht seetõttu väga tühi. Sooviksin teie arvamust ning ka soovitust, kuna soovin antud teemaga pöörduda kooli juhtkonna poole.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Nii varane koolilõuna ei ole kindlasti tervislik. Eriti valguses, kus lastel jääb seetõttu söömata hommikusöök.  Kahjuks praeguse määruse järgi võib lastele anda koolilõunat pärast teist tundi, seda ennekõike vastutulekuna suurtele koolidele, kus lapsi palju ning sööklaruumid väikesed. Määruse uuendamisel on plaanis seda muuta. Praegu on ainuke võimalus pöörduda kooli juhtkonna poole ning läbirääkimiste teel ehk saavutada söögivahetunni nihutamine lastele füsioloogiliselt sobivamale ajale.

Julia

9. september 2018

Tere ,kui suur võiks olla päevane energiavajadus 24-aastasel naisel 52kg 166 cm pikk ,trenni ei tee , istuv tóó .

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kui võtta aluseks Henry valem, siis selle järgi arvutades oleks keskmine põhiainevahetuse energiakulu ehk n-ö iseeneslikud kulutused siis, kui oleksite päev läbi voodis ja mitte midagi ei teeks (see küll ei võta arvesse individuaalseid iseärasusi) umbes 1280 kcal. Kui on istuv töö ja trennis ei käida, siis võiks selle omakorda korrutada läbi kehalise aktiivsuse koefitsiendiga 1,4. Seega oleks minimaalne päevane vajadus umbes 1800 kcal, kui juba veidi ennast liigutada ka, siis isegi 1900 või enam. Kui pidada toidupäevikut, siis on võimalik saadud energiakogust võrrelda muudatustega kehakaalus ning sellest teha täpsemad järeldused, kui suur on keskmine energia saamine, mille juures kehakaal püsib stabiilsena. 

Birgit

10. juuli 2018

Tere!
Sooviks küsina kliide söömise kohta. Olen sattunud neist vaimustusse – nisukliid, kaerakliid, speltakliid, rukkikliid.
Söön neid päevas pudru, keefiri, piima jt segatuna kokku hinnanguliselt 4-5 kohvitassi (ca 2-2,5dl suurused tassid) täit. Lisaks pean lugu ka muidu tervislikust toitumisest, mis tähendab, et söön ka palju juur- ja puuvilju, kus samuti kiudaineid. Samuti kaerahelbeid pudru sees.

Kas sellistes kogustes kliide söömine pikemas perspektiivis võiks mõjuda kahjulikult? Olen kasutanud nisukliisid juba võiks öelda 10 aastat , kaerakliisid 5a, teised on tulnud nüüd lähikuudel. Sellistes kogustes aga ca 2-3 kuud. Kuidas mõjub see erinevate mineraalainete imendumisele?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab TTÜ  Keemia ja biotehnoloogia instituudi Toidutehnoloogia osakonna vanemteadur Kaarel Adamberg “Üldiselt kiudainete tarbimine 50 g/päevas ei mõju halvasti mineraalainete omastamisele. On uuringuid, mis väidavad, et kaltsiumi omastamine isegi paraneb, kui kiudainete tarbimine on suurem kui 30 g/p. Üheks põhjuseks on parem omasamine happelisemast keskkonnast seedetraktis, mis tekib hapete tootmisel kiudainetest, eeskätt lahustuvatest kiudainetest. Seega kui ei sööda ainult nisu- või rukkikliisid, milles on peamiselt lahustumatud kiudained, vaid erinevaid kiudainete allikaid (nt lahustuvad kiudained on beeta-glükaanid kaerast ja odrast, pektiin puuviljadest ja köögiviljadest, inuliin maapirnist ja sibulast), siis on kiudaineterikas toit väga vajalik.
Kiudainete üheks probleemiks võib olla kiudaineterikastes toitudes leiduv fütaathape, mis seob rauda, tsinki jt metalle lahustumatutesse kompleksidesse (fütaadid), mida me ei omasta. Samas on fütaathape oluline antioksüdant ning täisteraviljad ja pähklid (fütaathappe peamised allikad) sisaldavad ka palju mikroelemente.”

Isabell

26. juuni 2018

Tere!Olen 13-aastane tüdruk.Kaalun 48kg ja olen 165cm pikk.Tahaks väga kaalust alla võtta aga ,kui proovin kaalust alla võtta siis tekivad ülesöömised.Kuidas ma saaks oma söögikorrad paika?Mul ei teki enam täiskõhu tunnet ja ma ei teagi kui palju ma peaks sööma oma kaalu ja pikkusega.Kas 3/4 peaksin sööma taldrikust või kuidas ma saaks teada ,kui suure portsioni ma peaks sööma.Ning mitu korda umbes trenni tegema nädalas jne.Aitäh!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kaalust alla võtta kindlasti ei tohiks, oled täiesti normaalkaalus. Sellise vanuse ja pikkuse juures võiksid kaaluda kuni 59 kg, et olla normaalkaalus. Kui pikkust juurde ei tule, siis näiteks 17-aastasena loetaks sinu praegust kaalu juba alakaaluks. Seega ennekõike, kui soovid ilusam välja näha, peaksid tegema harjutusi erinevatele lihasgruppidele (neid leiab internetist) ja keha vormima, mitte proovima kaalu kaotada. Kui sööd liiga vähe, saad ka organismi arenemise jaoks vajalikke aineid liiga vähe ja see võib su tervise ära rikkuda. Sa peaksid saama toiduga minimaalselt 2000 kcal energiat. See tähendab iga päev (osasid asju ei pea sööma iga päev, võib ka kogused nädalale ümber arvutada ning süüa paaril päeval see kokku saadud kogus ära) vähemalt järgmisi toite: taldikutäis putru, 3-4 viilu leiba, 3 peotäit köögivilju, 2 puuvilja, 1-2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks veel kohupiima, jogurtit või juustu, umbes tikutoosisuurune tükk (linnu)liha ja samapalju kana, pool muna, paar supilusikatäit pähkleid-seemneid. Tegelikult tuleks süüa enamgi, siin olid toodud ainult peamised asjad. Ise saab oma toitumist jälgida Nutridata programmiga ja täpsemalt sellest lugeda siit.

Tarvo

24. juuni 2018

Tere,

Kas makaronid mõjuvad tervisele halvasti või pagaitooted?
Suured tänud ette!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kui inimene on terve (nt tal ei ole diagnoositud tsöliaakiat), siis ei saa öelda, et üks või teine asi (osade puhul küll siis vaid väikestes kogustes ja harva) võiks tervisele kuidagi halvasti mõjuda. Makaronid ja pagaritooted on süsivesikute allikaks, kuid tavalised makaronid ja saiakesed üldjuhul eriti kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid ei sisalda. Seetõttu soovitataksegi tooteid varieerida ning eelistada täisterast, seemnetega vms tooteid. Saiakesed võivad sisaldada ka liigselt rasvu, soola või lisatud suhkruid – seega anda küll palju energiat, kuid mitte meile vajalikke kiud- ja mikrotoitaineid. Selliste toodete liigsel tarbimisel on kaks ohtu. Esiteks, kui neid süüakse tavapärasele söömisele lisaks, võib kokku saadav energiahulk ületada soovitust ja viia lõpuks ülekaalu tekkeni. Kui saiakesi süües jääb kogu saadav energiahulk soovituste piiridesse, siis järelikult süüakse sellevõrra vähem mingeid teisi olulisi toite (nt täisteratooteid, kala, puu- ja köögivilju vm) ning jäävad saamata need toitaineid, mida neist toitudest saaks ning ajapikku võib ka see hakata põhjustama terviseprobleeme.

Alo

25. mai 2018

Tere,

Loen TAI voldikut suhkru tarbimisest. Voldikus on selgelt öeldud, et lisatud suhkrute maksmumkogus täiskasvanud võiks olla kuni 50 g päevas, samas on öeldud et mahla pole soovitatav juua üle 2 klaasi päevas, kuna siis on juba saadud 30g looduslikke suhkruid. Seega siit tekib küsimus, kas nii looduslikke kui ka lisatud suhkrute lubatud kogus on päevas oluliselt suurem kui 50 g. Või siis õigem on küsida palju on lubatud nn looduslikku suhkrut süüa?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Otseselt ei ole olemas soovitust suhkrute (s.o siis kas eraldi looduslike või looduslike ja lisatud suhkrute kokku) tarbimiseks. Teada on, et aju vajab igapäevaselt umbes 130 grammi glükoosi, sinna peaks aga lisanduma vähemalt 30–50 grammi glükoosi, et katta ka erütrotsüütide ja mõnede teiste glükoosipõhiste rakkude energiavajadus. Samas ei pea seda kogust saama glükoosina, kuna ka näiteks toiduga saadud sahharoos ja tärklis lagunevad seedekulglas glükoosiks. Seega oleks ennekõike vaja jälgida seda, et lisatud suhkruid söödaks võimalikult vähe, kuid üldine süsivesikutest saadav energia võiks anda 50-60% soovituslikust energiakogusest. Näiteks 2000 kcal juures oleks see minimaalselt 1000 kcal ehk umbes 250 grammi süsivesikuid päevas.

Tarvo

19. mai 2018

Tere,

Tahtsin küsida, et mida Te arvate valgest riisist? Mis vahe on valgel riisil ja pruunil riisil? Ise mõtlen, et valge riis oleks nagu kartul, mis on kooritud :) Kas see mõjutab kuidagi tervist? Proovin leida head seletust.

Lugupidamisega: Tarvo

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Maaeluministeeriumi Toidujärelevalve büroo juhataja Maia Radin: “Otseselt ei ole mõisteid „pruun riis“ ja „valge riis“ defineeritud, aga üldjuhul mõeldakse pruuni riisi all kooritud riisi ehk eemaldatud on terakest; ja valge riisi all kroovitud riisi ehk eemaldatud on terakest ning osaliselt või täielikult seemnekest ja idu, viimast leidub nii poleeritult kui ka poleerimata. Riisi töötlemine ei muuda teda tervisele kahjulikus/ohtlikuks. Küll aga on osade vitamiinide-mineraalainete sisaldus pruunis riisis pisut suurem võrreldes valge riisiga. Seoses anorgaanilise arseeni leidumisega riisis ja riisitoodets, võiks piirata selliste toodete (nt pruuni riisi, riisigalettide, -vahvlite )  tarbimist juhul, kui inimene tarbib neid igapäevaselt suurtes kogustes. Riisi hinda mõjutab ilmselt rohkem tegureid kui ainult töötlusviis, nt ka sort, päritolu, tootmisaasta (kasvatustingimused) vms.”