Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
3. veebruar 2026
Tere!
Olen 77 aastane naine. Kas on normaalne kui sellises eas tarbin päevas keskmiselt 1000 -1100 kcal. Pean väga täpset arvestust, kontrollin pakendilt kaloraaži. Toitun väga mitmekesiselt, söön nii kala, kana, liha, puuvilju, juurvilju, täisteravilja, muna, kohupiima jne. Ühesõnaga kõike. Toidu valmistan iga päev ise. Muidugi kogused väikesed. Tahaks teada lihtsalt seda, et mul sellest tervise probleeme ei teki.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selline energiakogus tundub olevat väga väike. Ligikaudset päevast energiavajadust saab leida siin.
Kui olete umbes 150 cm pikk ja kaalute 50 kg, siis on selline energiakogus vajalik juba ainuüksi põhiainevahetuse kulude katmiseks (pikemal ja rohkem kaaluval inimesel on seegi väärtus suurem). Aga sinna lisandub veel kehalisest aktiivsusest (sh igapäevatoimetused) tulenev energiakulu. Soovitan välja arvutada ka oma kehamassiindeks. On uuringuid, mis viitavad, et vanemaealistel võiks see olla üle 23, kuna väiksema KMI puhul kipub suremuse risk olema suurem.
See on väga hea, et toitute mitmekesiselt. Küll aga ei ole 1000 kcal juures võimalik kõiki toitaineid piisavas koguses ka väga mitmekesiselt toitudes ainult toidust kätte saada. 1600-1800 kcal on piiriks, kus väga hoolikal menüü planeerimisel ei ole vaja võtta toidulisandeid, v.a D-vitamiini ning vanemaealistel, sõltuvalt toiduvalikust, võib-olla ka kaltsiumi. Tuleks jälgida seda, et saate piisavalt valke. Vanemaealised vajavad neid vähemalt 1,2 g kilogrammi kehamassi kohta päevas, nt 50 kg juures tähendab see minimaalselt 60 g valke päevas, 60 kg juures minimaalselt 72 grammi. Oluline on saada ka piisavalt kiudaineid, keskmiselt 25 g päevas, kuid väiksema energiavajaduse juures võib piisata ka veidi väiksemast kiudainete kogusest. Kiudained on vajalikud soolestiku töö korrashoidmiseks ning eelkõige saab neid täisteraviljatoodetest, köögi- ja puuviljadest ning marjadest. Vitamiinide-mineraalainete defitsiidi nähud ei ilmu üleöö, kuna organismis on olemas neist väikesed varud. Soovitan oma toitumist analüüsida, et näha, millistest toitainetest võib jääda puudu ning selle järgi otsustada, milliseid toite peaks menüüsse lisama.
27. oktoober 2024
Kuidas peaksin kaloreid jagama toidukordade vahel kui mu tööpäev müüjana on 12h pikk?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See sõltub kõik sellest, kui suur on päevane energiavajadus, mis kellast kellani on tööpäev ja millised on võimalused päeval söömiseks. Ma loodan, et 12-tunnised tööpäevad ei ole igapäevased. Üldiselt võiks päevase energiakoguse jagada kolme põhitoidukorra vahel ära ühtlaselt, kõige suurem võiks olla lõunasöök. Sellel päeval, kui tööpäev kestab 12 tundi, tuleks alustada korralikust hommikusöögist. Näiteks puder marjadega, sinna kõrvale võileib ja keedetud muna. Päeval tuleks võimalusel leida aega korralikuks lõunasöögiks. Kui koha peal söögikohta ei ole, siis loodan, et on vähemalt olemas toidu hoidmise ja soojendamise võimalus. Sellisel juhul sobiks näiteks eelmisest õhtust üle jäänud roog tööle kaasa võtta. Kuna 12-tunni sisse jääks tegelikult ka mõistlik õhtusöögi söömise kellaaeg, tuleks ka siinkohal ilmselt õhtusöök samuti kodust kaasa võtta. Näiteks teha purgisalatit. Retsepte selleks leiab netist otsides. Suure tõenäosusega soovite vahepeal ka midagi näksida. Selleks sobiksid kõige paremini puuviljad-köögiviljad, aga ka võileivad (jälle saate kodust tükeldatud viljad või võileivad kaasa võtta). Kindlasti ei sobi nälja peletamiseks kõikvõimalikud magusad ja soolased näksid, kiirtoidud jms.
24. september 2024
Tere
17-aastane tütarlaps ei taha juba mitmeid aastaid hommikuti süüa – ütleb, et tal läheb sellest süda pahaks. Samas on vaja süüa, kuna talle määrati ADHD tõttu ravim. Lisaks on kord nädalas hommikul kehalise kasvatuse tund ning vähegi suuremate koormuste korral (nt NATO test) läheb ka süda pahaks, silme eest mustaks, pea hakkab valutama, tekib paha tuju ja trots – siis jätab koolipäeva pooleli ja läheb koju. Minu arvates mõjub hommikusöögita kooli minek kehvasti keskendumisele, õppimisvõimele (mis ADHD tõttu on niigi keeruline) ja üldse vaimsele tervisele.
Kuidas harjutada hommikusööki sööma nii, et iiveldust ei tekiks? Mida süüa? Ma isegi ei oska sellest lapsega rääkida, ilma et ta närvi läheks.
Suur tänu ette!
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Õppepäeva esimene toidukord on kindlasti oluline nii keskendumisvõime, meeleolu kui ka kehalise võimekuse hoidmise seisukohalt. Soovitaksin esmaselt proovida erinevaid smuuti tüüpi segusid,kombineerides kokku näiteks jogurti, teraviljad (kaerahelbed vm) ja marjad. Ideid toitvate smuutide tegemiseks leiab nii veebist kui kokaraamatutest. Joogina on ehk söögijärgne enesetunne parem ja tütar saab ka ise kaasa rääkida, mis talle enam maitseb. Samuti võib leida sobivad variandid väikeste vahepalade näol, mida siis kooli kaasa võtta. Kui probleemid söömisega püsivad ja on tunne, et päevased toidukorrad ei kata tegelikke vajadusi, tasub söögivalikud üle vaadata toitumisala spetsialistiga.
28. jaanuar 2024
Tere! Palun abi päevas saadud kilokalorite arvutamisel, ma ei saa kuidagi selle arvutamisega hakkama…
Toit päeva jooksul on järgmine:
hommikusöök: 165 g riisihelbeputru, mis keedeti 2,5% piimaga+ klaas kakaod (piim jälle 2,5%) , viil sepikut ja peal juustuviil
lõunasöök: kanakaste (381 g) ja keedetud riis ( 175 g) + klaas piima (2,5%) ja aurutatud peet ( 110 g)
vahepala: 1 banaan ja koorejogurt ( 380 g)
õhtusöök: keedukartulid ( 154 g), kotletid ( 205 g), 1 tomat, klaas piima (2,5%). Ette tänades!!!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kas olete proovinud teha seda Nutridata programmis? See võib esmapilgul tunduda keeruline, kuid annab lisaks energiale info ka makro- ja mikrotoitainete saamise kohta. Selle menüü järgi saan arvutada välja vaid üsna ligikaudse tulemuse, kuna näiteks on puudu sepiku, juustu, banaani, tomati kaalud, piima- ja kakaoklaasi (kas kakaopulber oli suhkruga või ei) suuruse täpsustus, kanakastme koostis (hapukoorega või ei), millest kotletid (kana, veis, siga+veis vm), koorejogurti rasvasus jne. Võtsin praegu kõikidel toitudel väga keskmised kaalud, kasutasin kanakastmel hapukoort ja kotletid sea-veisehakklihast ja sain kokku umbes 3000 kcal. Aga soovitan ikkagi kindlasti ise Nutridatas pusida, nii saab täpsema tulemuse.
19. jaanuar 2024
Tere!
Olen 19aastane neiu ja kaalun hetkel 51kg ja üritan kaalu hoida mis mul väga hästi välja ei tule,sellessuhtes et söön igapäev 6korda päevas 3oodet/3põhitoitu ühtemoodi keskmine kaloraaž päevas on 2600kcali ja kõnnin üks kord päeva korraga 6,5km kiirkõndi ja nii iga päev ja mul kaal sellest tõuseb pea300g aga ma olen väga aktiivne?Mida ma valesti teen et kaal ei püsi või millest see tingitud mainin ka et (põen anoreksiat) ja mul on parem see samas on mul vahepeal harva et tahaks rohkem süüa aga keelan endale aga tahaks väga kaalu hoida!mida ma peaksin tegema,raske on ka vähem kaloreid süia sest olen numbrites kinni!Paluks abi!
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Kuna kirjas puudub praegune KMI, siis on kaalu alusel raske öelda, kas päevane saadav energia aitab tagada kaalutõusu. Hea oleks leida toeks toitumisterapeut, kes teiega praeguse kava vastavalt KMI-le ja terviseparameetritele vähemalt korra üle vaatab. Kui KMI on alla soovitusliku (18.5), siis tuleks kaaluda toitumise tasakaalustamise kõrval ka füüsilise koormuse ülehindamist, et anda jõudu kehale taastumiseks.
2. jaanuar 2024
Tere
Olen 14 a. 157cm umbes 38-40kg (kodus kaal puudub seega kahe kuu tagant kaalun psühholoogi juures depressiooni tõttu) kaaluv neiu ja minul on probleem juurdevõtmisega. Alati kui ma vaatan peeglisse tunnen ennast koledana. Kõige rohkem vihkan seda, et minu reied ei puutu. Samuti on ka sellega probleeme igapäeva elus. Istuda koolipingis on raske, pole palju energiat spordiks, väsimus, riided liiga suured jne. Mind häirib kui teised inimesed nt. kaasõpilased, õpetajad, pereliikmed teevad tobedaid kommentaare minu välimuse kohta. Paljud ütlevad, et olen anoreksik ja et pean juurde võtma, aga ma proovin seda ju iga päev. See jätab mulje, et ma ei proovi üldse. Ma olen juba väiksest saadik olnud kõhna. Väiksena oli tunne, et söömine polnud oluline ja söögiisu polnud peaaegu üldse. Iga kord kui ema kutsus mind sööma läks mul tuju ära ja läksin närvi, sest teadsin, et pean söögilauas endaga võitlema, et süüa. Ausalt ei ole see tänaseks väga muutunud. Vahest söön palju, aga seda vaid kord päevas ja teised korrad päevas söôn vähe. Suvel söö kõige rohkem, kuid siiski ei võta palju juurde ning olen kole. Internetist abi otsidest sain teada, et võiksin käia jõusaalis. Alustasin sellega juunis. Alguses kui olin käinud seal paar päeva oli kõik hästi, aga siis tuli juhus, kus oksendasin, sest sõin magusat hommikusööki. Pärast seda on mul koguaeg trenni tehes oksendamise tunne. Tihti pean harjutuste ajal pause tegema, sest kurgus on veider tunne. Jõusaal kahjuks kaalu ei kergitanud. Vahest on ka probleem, et magan vaheajal lõunani ja hommikune söögikord jääb vahele. Kunagi käisin toiduspetsialisti juures ja ta pakkus mul juua nutridrinki, milles on ainult 300 kalorit. Sellest ei piisa, et piisavalt kaalu juurde võtta. Mul on väga halb komme, milles olen ise süüdi, sest kui ema teeb süüa, teeb ta seda alati suurtes kogustes. Mulle võib toit ühel päeval meeldida, aga teisel päeval see juba ei meeldi ja seda ma enam ei söö. Kuna see ongi ainuke toit kodus peale snäkkide, mis mulle ei meeldi jäängi tihti söömata. Tihti poes käies ütlen emale, et tahan ainult nt. ühte saiakest kuid tema võtab mulle neli tükki ja pärast kodus pahandab, et miks ma aind ühe ära sõin. Kui ma arvan, et olen juurde võtnud ja astun kaalule näitab kaal, et pole ning see tekitab minus väga halva tunde.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teised inimesed ei tohiks kunagi kommenteerida kellegi välimust või toiduvalikuid. Kuna teisi inimesi muuta ei saa, siis saab soovitada vaid sellistel puhkudel püüda neid kommentaare mitte tähele panna.
Sinu kirjelduse järgi võib järeldada, et sul on lapsest peale olnud psühholoogilisi probleeme seoses söömisega. Selle teeb veel hullemaks teiste inimeste märkused, sööma sundimine jne. Alustama peaks tegelikult sinu emast, kes vajaks psühholoogilist nõustamist, kuidas sinu situatsiooni mitte hullemaks muuta. Kui sa saad temaga rääkida, siis võib-olla peaksid selgitama teatud asju, mida sa ei soovi, et ta teeks ja kui ta on mõistlik inimene, võtab ta neid kuulda. See, et sa oled alakaalu piiril, on tegelikult kõige väiksem mure. Olulisem oleks, et sul tekiks terve suhtumine söömisesse, mitte hirm söömise ees. Sundimine ja pidev muretsemine ainult suurendab seda hirmu. Ma ei usu, et sul on praegu (hiljem küll) abi toitumisnõustajast, sest tema oskaks sulle anda soovitusi ainult selles osas, mida süüa. Kuid sina vajaksid nõuandeid, mida ehk suudaks anda mõni söömishäiretega tegelev spetsialist, et kuidas oma hirmust toidu ja söömise ees üle saada. Võimalusel võta ühendust vastava spetsialistiga, Tallinnas näiteks Sensuse või Marienthali keskuses.
22. november 2023
Tere. Laps oli umbes 2aastane kui hakkas vältima liha. Nüüd on laps 5aastane ning ikka ei taha liha, kana, munakollast, ube, kikerherneid, herneid jne. Arvan, et see hakkliha mitte tahtmine võis alata siis, kui kasutasin hakkliha tegemisel tihti hakklihamaitseainet, muidugi ma pole seda enam kasutanud, kuid ikkagi ta hakkliha ei söö. Laps käib ka lasteaias, ka seal väldib liha. Ma teen toite ikkagi lihaga, kuid ta jätab selle söömata. Ma olen talle seletanud, et liha on tähtis süüa, kuna tal on tihti ka rauapuudus. Praegu võtab Nõgeli rauasiirupit. Mul on talle väga raske toite välja mõelda. Alguses mõtlesin, et see möödub, aga kuna ta on nüüd juba 5aastane, siis olen mures, et kas see jääbki nii, et ta liha ei söö. Kui ta jätab liha söömata toidus, kas ma ei peaks sellele tähelepanu pöörama? Kas peaksin tegema ikkagi lihaga toite, kui ta neid ei söö?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab SA Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas: “Kui koolieelik keeldub liha söömast, tasub mõelda, kuidas valmistada toitu nii, et laps saaks piisavalt soovituslikke toitaineid. Valkude allikaks võiksid olla piimatooted (piim, jogurt, kohupiim, juust). Laps vajab piisavalt köögivilju, puuvilju, hea oleks toidule lisada herneid-ube, läätsi. Kindlasti tasub toidule lisada rasvainet, ilma lihata jääb söök lahjaks. Hea oleks lisada toidule linaseemneõli, rapsiõli. Kirja järgi saan aru, et teraviljatooteid (leiba, sepikut, makarone, putru) on laps nõus sööma – siin võiks mõelda, mida toidule lisada, et see oleks energiarikkam. Menüüs võiks olla kala, võib-olla seda on laps nõus sööma. Ilmselt on mõistlik jätkata toidulisandite võtmist, näiteks rauapreparaati, D-vitamiini ja B-grupi kompleksvitamiine. Mõelge läbi ilma lihata toit, et see oleks maitsev ja sisaldaks toiduaineid soovituslikes vahekordades.”
22. august 2023
Tere.
Kui suur oleks soovituslik energia kogus hommikusöögil, vanuses 7- 16
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele ei ole nii lihtne vastata. Esiteks on juba päevane energiavajadus 7-aastasel ja 16-aastasel väga erinev, lisaks sõltub see ka soost, kehalisest aktiivsusest jne. Nii näiteks võib 7-aastase mitteaktiivse tüdruku päevane energiavajadus olla 1400 kcal, 16-aastasel väga aktiivsel poisil aga 3100 kcal. Laste ligikaudseid energiavajadusi soo ja vanuse kaupa võib vaadata riiklikest soovitustest tabelist 4.3.
Hommikusöögi osakaalu suurus sõltub aga väga ka inimesest, kogu tema päevaplaanist. Tavapäraselt võiks hommikusöök anda umbes 20-25% kogu päevas vajalikust energiast.
18. august 2023
Helistas telefonimüüja Helvetiast ja soovis tutvustada nende populaarset toodet Magneesium + B6t.Kuulasin ära.Nende magneesiumi vorm on tsitraat, mida organism omastab 80-90 protsenti.Ta väitis,et Eesti apteekides on valdavalt müügil aga magneesiumoksiidid,mis on ka hea,aga organism omastab ainult 3-4 protsenti. Kas see väide peab paika?Kas ma pean tõesti magneesiumi tarvitama.Kas ma saan usaldada telefonimüüjaid? Tänan.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toidulisandeid ei peaks ilma vajaduseta üldse võtma. Inimene peaks kõik vajalikud toitained saama toidust. Erandiks on D-vitamiin, mida soovitatakse Eestis võtta kõikidel nendel kuudel, mille nimetuses on r-täht. Mõnikord võib vajalikuks osutuda mõne toidulisandi võtmine, kuid see on eelkõige seotud teatud seisunditega (nt rasedus, mõni haigus, omastumisprobleemid, toitumise iseärasusest tingitud toitainete puudus, väga suur füüsiline koormus vm). Tavapärane toitumine peaks olema nii mitmekesine, et vajadust toidulisandi järele ei ole. Kui siiski toidupäeviku analüüs (minimaalselt 10 päeva, toidud kaalutud, toitumist ei ole muudetud) näitab mingi toitaine puudujääke ning ka analüüsid seda kinnitavad ning on näha, et toitumise muutmisega defitsiit ei kao, siis alles võiks võtta toidulisandit. Soovituse selleks peaks andma arst.
21. juuli 2023
Tere! Probleem on peatselt kaheaastaseks saava lapsega, kes ei ole mitu nädalat söönud normaalset toitu. Varem sõi kõike. Enam ei söö kartulit ega ühtegi teraviljatoodet, kohupiima ega jogurtit, hommikuti ei söö enam putru, vaid natuke puuvilja või piimaga krõbinaid. Põhimõtteliselt kogu päeva sööbki kas puuvilja või keedetud köögivilja, natuke viinerit, lastebatoone, maisikrõbinaid, vahel harva ka jäätist, mõned korrad nädalas saab kõrrejooki ilma lisatud suhkruta. Liha sööb natuke, kui on paneeringus tehtud. Mõistus on otsas, ei oska enam midagi pakkuda talle. Pannkoogid on ka ta lemmikud. Kas oskate anda nõu, mida teha?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab SA Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas: “Väikelapseeas muutuvad lapsed vahel väga iseteadvateks ehk otsustavad valida, mida nad söövad. Kui laps praegu sööb päeva jooksul keedetud köögivilju ja puuvilju, lastebatoone, viinerit ja kõrrejooki, saab ta ilmselt oma päevase energiavajaduse kätte. Kui seejuures ta kakab igapäevaselt, ei peaks toiduenergiast puudu jääma. Soovitan jälgida, et toite, mida ta on nõus sööma, pakutaks söögiaegadel, näiteks lastebatooni ja maisikrõbinaid hommikusöögiks pudru asemel. Kui siia juurde veidi piimatooteid (jogurtit, keefirit, piima) ka õnnestub pakkuda, on hästi. Toidukordade vahel pakkuda joogiks puhast vett. Jätaksin praegu üldse mahla menüüst välja. Lõunasöögiks saab teha (värvilisi) keedetud köögivilju paneeringus lihaga, siin saab pakkuda erinevaid lihasid – nii kana, veise- kui sealiha ja kala. Õhtusöögiks võib pakkuda pannkooke, millele saab lisada erinevaid katteid. Võibolla on laps praegu teraviljatootena nõus sööma hoopis võileibu erinevate katetega.
Pidage mõne päeva jooksul toidupäevikut, kuhu panete kirja nii söödud toidu kui toidu kogused, võibolla ei olegi need nii väikesed.
Toidukordade vahel proovige mitte lubada näksimist.
Serveerige toitu söömisele kutsuvalt – köögiviljad on praegu hästi värvilised, nende vahele saab poetada liha. Või tehke kotlette/lihapalle köögiviljalisandiga.”
tai
Tervisliku toitumise informatsioon