Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
9. oktoober 2026
Tere, mina olen 40 aastane pereema mul on kaks last ja abikaasa. Meil on alati toidu pärast suured tülid. Sest minu poeg sööks vaid liha ja marineeritud kõrvitsat. Mees on taimetoitlane , mina söön kõike muud peale liha ja tütar sööb ka kõike muud peale seente ja ubade. Kui kunagi oli mulle söögi tegemine rõõm, siis nüüd on see üks suur nuhtlus. Mees sööb mul ainult õhtul ja talle pean ka taimsete saadustega täisväärtusliku toitu pakkuma. Taldriku reeglit vaadates on see kehtiv ainult nii, kui süüakse loomset produkti. Täna on seis selline, et mees on ülekaaluline ,raske olla ja süüdistab mind, et ma talle täisväärtusliku toitu ei pakku.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie kirjast jääb mulje, et pere toidulaua korraldamine on muutunud Teie jaoks väga suureks koormaks. Kuna pereliikmete toidueelistused on nii erinevad, on täiesti mõistetav, et nelja inimese soovidega arvestamine võib olla keeruline.
Kõigepealt soovitaksin perega ühiselt maha istuda ja arutada, kuidas toiduvalmistamisega seotud kohustusi paremini jagada. Pere toidulaua eest hoolitsemine ei peaks olema ainult ühe inimese ülesanne. Ka teised pereliikmed võiksid osaleda menüü planeerimises, toidu ostmises ja valmistamises. Kui kellelgi on väga kindlad toidueelistused või piirangud, peaks ta ise rohkem panustama sellesse, et tema toitumine oleks mitmekesine ja tasakaalustatud. Ma ei tea, kui vanad Teie lapsed on, kuid sõltuvalt vanusest saavad nemadki toiduvalmistamisel kaasa aidata.
Praktiliselt võiks proovida valmistada ühiseid põhitoite, mille juurde saab igaüks oma eelistuste järgi midagi lisada. Näiteks sobivad selleks köögivilja- ja teraviljaroad, mille kõrvale saab pakkuda nii liha kui ka taimseid valguallikaid. Nii ei pea igaühele täiesti eraldi sööki valmistama.
Poja puhul teeb kõige rohkem murelikuks väga ühekülgne toiduvalik. Kui ta tõepoolest sööb peamiselt ainult liha ja marineeritud kõrvitsat, võib tal jääda saamata mitmeid toitaineid. Seetõttu oleks hea püüda tema menüüd järk-järgult mitmekesistada, pakkudes erinevaid köögivilju, puuvilju, marju, teraviljatooteid ja muid toite. Seda võiks teha rahulikult, ilma sundimise ja söögilauas tülitsemiseta. Kui toiduvalik ongi nii piiratud ja uusi toite on väga raske lisada, tasuks nõu pidada ka spetsialistiga.
Abikaasa taimetoitlus ei tähenda, et ei ole võimalik süüa täisväärtuslikku toitu. Taldrikureegel sobib ka taimetoitlastele – loomset päritolu valkude asemel saab kasutada näiteks kaunvilju, tofut jne, kui ta sööb, siis ka muna ja piimatooteid. Samas vajab taimetoitlus teadlikku planeerimist, et kõik toitained oleksid saadud. Kui abikaasa on otsustanud taimetoitluse kasuks, peaks ka tema ise selle vastu huvi tundma ja toiduvalmistamisse panustama, mitte lükkama vastutust teisele inimesele.
Mis puudutab abikaasa ülekaalu ja halba enesetunnet, siis nende põhjuseid ei saa üksnes kirja põhjal hinnata. Ka taimetoitlase menüü võib anda liiga palju energiat, näiteks maiustuste, näkside, magustatud jookide või alkoholi arvelt. Samuti mõjutavad kehakaalu liikumine, uni ja mitmed muud tegurid. Seetõttu peaks ta üle vaatama kogu päevase söömise ja eluviisi, mitte süüdistama selles ainult õhtusööki. Kui halb enesetunne püsib, tuleb pöörduda perearsti poole.
Soovitan kasutada mehel tasuta Nutridata toitumisprogrammi (https://tap.nutridata.ee/), mille abil saab hinnata oma toitumise mitmekesisust ning energia ja toitainete saamist. Toitumist tuleks hinnata pikema perioodi, näiteks kahe nädala keskmisena, mitte üksikute päevade põhjal.
Kõige olulisemaks pean aga seda, et Te ei peaks tundma end üksinda vastutavana kõigi pereliikmete toitumise, kehakaalu ja enesetunde eest. Tervislik toitumine on oluline, kuid sama oluline on, et ühised söögikorrad ei oleks pidev pingete ja süüdistuste allikas. Võib-olla olekski praegu kõige mõistlikum alustada mitte uue menüü koostamisest, vaid pere ühiste kokkulepete tegemisest – kes mida sööb, kes toitu valmistab ja kuidas kõik saavad sellesse panustada.
4. oktoober 2026
Tere!
Olen 15.a tüdruk 175cm pikk ja kaalun 73-76kg. Olen kogu aeg tahtnud kaalu langetada, kuna tean, et olen ülekaalupiiril, kuid ebaõnnnestun enamasti, sest kasvuspurdi ajal tekkis mul ülesöömishäire. Algul oli põhjuseks mõnu tundmine toidust ja nüüd on see edasi arenenud emotsionaalseks söömiseks, kogen seda vähemalt korra või rohkem nädala või kahe jooksul. Tean, et peaksin toitumisnõustaja poole pöörduma, kuid ilmselt esimene prioriteet oleks parandada suhet toiduga, aga tean ka, et ei suudaks seda teha enne, kui olen enda kehaga rahul ehk kaalu langetanud. Olen jälginud palju ka internetis toitumisnõustajate ja minuga sama häire all kannatanud inimeste soovitusi ja juhtnööre ülesöömise peatamiseks, mis on aidanud ning hakkasin käima ka psühholoogi juures, mis aitab paremini emotsioone kontrollida, niiet kaalun, kas mul on põhjust toitumisnõustaja poole pöörduda?
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Praegu on kõige olulisem keskenduda rahulikuma ja tasakaalukama suhte kujundamisele toidu ning oma kehaga. Väga hea, et käid psühholoogi juures, soovitan seda kindlasti jätkata. Kui vaatamata nõustamisele on ülesöömist ja emotsionaalset söömist raske kontrolli alla saada, võiks siiski lisaks pöörduda ka toitumisnõustaja poole, kes aitaks kujundada regulaarset söömisrütmi ning vaataks üle, kas saad toidust kätte kõiki toitaineid piisavalt. Kui söödud toit ei kata kõiki vajadusi võib ka see olla põhjuseks, miks me ei suuda oma isusid kontrollida.
Igapäevaselt on oluline hoida võimalikult regulaarset elurütmi: süüa regulaarselt ja mitte jätta toidukordi vahele, sest liiga pikk söögivahe võib soodustada hilisemat ülesöömist. Oluline on ka piisav uni, soovitatavalt umbes 8–9 tundi, ning regulaarne liikumine. Trenn võiks olla eelkõige midagi, mis annab energiat ja rõõmu, mitte vahend söödud toidu kompenseerimiseks. Tea, et muutus võtab aega ja abi küsimine on täiesti normaalne.
27. mai 2026
Tere
Mul oleks vaja toitumises nõu küsida mul on viimasel ajal väga hullud söögiisud ja olen võtnud kaalust juurde ja kaal koguaeg langeb ja tõuseb.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Suurenenud söögiisu ja kõikuv kehakaal võivad olla seotud väga erinevate põhjustega – näiteks stressi, vähese une, ebaregulaarse söömise, liiga väikese energiatarbimise, toitainete puuduse, hormonaalsete muutuste või ka emotsionaalse söömisega. Sageli aitab juba regulaarsem ja tasakaalustatum toitumine, mis aitab tagada seda, et organism saab piisavalt energiat, valke, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata ka stressi maandamisele ja unele, sest need mõjutavad söögiisu väga palju.
Soovi korral saad oma toitumist analüüsida ka Nutridata programmiga, mis aitab näha, kas energia ja toitainete saamine on piisav. Kui mure püsib või süveneb, võiks kindlasti nõu pidada ka perearsti või toitumisnõustajaga.
27. aprill 2026
Kas bulkimine on 14-aastasele okei? Mu ema ütleb, et see ei ole mulle väga hea, aga küsin igaks juhuks professionaalilt üle.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
14-aastase minimaalne valkude vajadus on 0,88 g valke kehamassi kilogrammi kohta. Lihast kasvatades võiks proovida hoida seda vahemikus 1,2-1,6 g kehamassi kilogrammi kohta. Seega, kui kaalud näiteks 60 kg, võiksid saada minimaalselt 72 g ja kui kaalud 70 kg, siis 84 g valke päeva kohta. Valgud peaksid pärinema mitmekesisest toitumisest, sest oluline ei ole saada mitte ainult piisavas koguses valke, vaid ka kõiki teisi toitaineid – asendamatuid rasvhappeid, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid, vett. Liiga valgukeskne toitumine ei ole kindlasti tasakaalustatud ning võib pikemas perspektiivis tuua kaasa terviseriske.
Kindlasti ei soovita sulle juurde võtta valke pulbrina vm kujul toidulisandina, kuna nende koostis ei ole kontrollitud. Ei ole teada, kui palju seal reaalselt valke on või mida muud nad veel sisaldada võivad, mis kõik võib mõjutada maksa tervist.
Valke peaksid saama toidust. Näiteks sellisest toiduvalikust saaksid juba umbes 95 g valke
1 keedetud muna – 6,3g
100 g kodujuustu – 13,3g
20 g juustu – 5,1g
400 g piima – 13,2g
100 g koorikleiba – 5,3g
200 g tatraputru – 8,6g
100 g keedetud põldube – 6,1g
50 g kanafileed – 15,6g
50 g lõhet – 13,8g
30 g seafileed – 8,4g
Samas tuleks kindlasti jälgida, et sööksid ka köögi- ja puuvilju, pähkleid-seemneid, kartulit jne, et saada toidust kõik toitained.
Samuti tuleks lisaks söömisele ja treeningule keskenduda ka piisavale unele ja taastumisele.
3. veebruar 2026
Tere!
Olen 77 aastane naine. Kas on normaalne kui sellises eas tarbin päevas keskmiselt 1000 -1100 kcal. Pean väga täpset arvestust, kontrollin pakendilt kaloraaži. Toitun väga mitmekesiselt, söön nii kala, kana, liha, puuvilju, juurvilju, täisteravilja, muna, kohupiima jne. Ühesõnaga kõike. Toidu valmistan iga päev ise. Muidugi kogused väikesed. Tahaks teada lihtsalt seda, et mul sellest tervise probleeme ei teki.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selline energiakogus tundub olevat väga väike. Ligikaudset päevast energiavajadust saab leida siin.
Kui olete umbes 150 cm pikk ja kaalute 50 kg, siis on selline energiakogus vajalik juba ainuüksi põhiainevahetuse kulude katmiseks (pikemal ja rohkem kaaluval inimesel on seegi väärtus suurem). Aga sinna lisandub veel kehalisest aktiivsusest (sh igapäevatoimetused) tulenev energiakulu. Soovitan välja arvutada ka oma kehamassiindeks. On uuringuid, mis viitavad, et vanemaealistel võiks see olla üle 23, kuna väiksema KMI puhul kipub suremuse risk olema suurem.
See on väga hea, et toitute mitmekesiselt. Küll aga ei ole 1000 kcal juures võimalik kõiki toitaineid piisavas koguses ka väga mitmekesiselt toitudes ainult toidust kätte saada. 1600-1800 kcal on piiriks, kus väga hoolikal menüü planeerimisel ei ole vaja võtta toidulisandeid, v.a D-vitamiini ning vanemaealistel, sõltuvalt toiduvalikust, võib-olla ka kaltsiumi. Tuleks jälgida seda, et saate piisavalt valke. Vanemaealised vajavad neid vähemalt 1,2 g kilogrammi kehamassi kohta päevas, nt 50 kg juures tähendab see minimaalselt 60 g valke päevas, 60 kg juures minimaalselt 72 grammi. Oluline on saada ka piisavalt kiudaineid, keskmiselt 25 g päevas, kuid väiksema energiavajaduse juures võib piisata ka veidi väiksemast kiudainete kogusest. Kiudained on vajalikud soolestiku töö korrashoidmiseks ning eelkõige saab neid täisteraviljatoodetest, köögi- ja puuviljadest ning marjadest. Vitamiinide-mineraalainete defitsiidi nähud ei ilmu üleöö, kuna organismis on olemas neist väikesed varud. Soovitan oma toitumist analüüsida, et näha, millistest toitainetest võib jääda puudu ning selle järgi otsustada, milliseid toite peaks menüüsse lisama.
27. oktoober 2024
Kuidas peaksin kaloreid jagama toidukordade vahel kui mu tööpäev müüjana on 12h pikk?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See sõltub kõik sellest, kui suur on päevane energiavajadus, mis kellast kellani on tööpäev ja millised on võimalused päeval söömiseks. Ma loodan, et 12-tunnised tööpäevad ei ole igapäevased. Üldiselt võiks päevase energiakoguse jagada kolme põhitoidukorra vahel ära ühtlaselt, kõige suurem võiks olla lõunasöök. Sellel päeval, kui tööpäev kestab 12 tundi, tuleks alustada korralikust hommikusöögist. Näiteks puder marjadega, sinna kõrvale võileib ja keedetud muna. Päeval tuleks võimalusel leida aega korralikuks lõunasöögiks. Kui koha peal söögikohta ei ole, siis loodan, et on vähemalt olemas toidu hoidmise ja soojendamise võimalus. Sellisel juhul sobiks näiteks eelmisest õhtust üle jäänud roog tööle kaasa võtta. Kuna 12-tunni sisse jääks tegelikult ka mõistlik õhtusöögi söömise kellaaeg, tuleks ka siinkohal ilmselt õhtusöök samuti kodust kaasa võtta. Näiteks teha purgisalatit. Retsepte selleks leiab netist otsides. Suure tõenäosusega soovite vahepeal ka midagi näksida. Selleks sobiksid kõige paremini puuviljad-köögiviljad, aga ka võileivad (jälle saate kodust tükeldatud viljad või võileivad kaasa võtta). Kindlasti ei sobi nälja peletamiseks kõikvõimalikud magusad ja soolased näksid, kiirtoidud jms.
24. september 2024
Tere
17-aastane tütarlaps ei taha juba mitmeid aastaid hommikuti süüa – ütleb, et tal läheb sellest süda pahaks. Samas on vaja süüa, kuna talle määrati ADHD tõttu ravim. Lisaks on kord nädalas hommikul kehalise kasvatuse tund ning vähegi suuremate koormuste korral (nt NATO test) läheb ka süda pahaks, silme eest mustaks, pea hakkab valutama, tekib paha tuju ja trots – siis jätab koolipäeva pooleli ja läheb koju. Minu arvates mõjub hommikusöögita kooli minek kehvasti keskendumisele, õppimisvõimele (mis ADHD tõttu on niigi keeruline) ja üldse vaimsele tervisele.
Kuidas harjutada hommikusööki sööma nii, et iiveldust ei tekiks? Mida süüa? Ma isegi ei oska sellest lapsega rääkida, ilma et ta närvi läheks.
Suur tänu ette!
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Õppepäeva esimene toidukord on kindlasti oluline nii keskendumisvõime, meeleolu kui ka kehalise võimekuse hoidmise seisukohalt. Soovitaksin esmaselt proovida erinevaid smuuti tüüpi segusid,kombineerides kokku näiteks jogurti, teraviljad (kaerahelbed vm) ja marjad. Ideid toitvate smuutide tegemiseks leiab nii veebist kui kokaraamatutest. Joogina on ehk söögijärgne enesetunne parem ja tütar saab ka ise kaasa rääkida, mis talle enam maitseb. Samuti võib leida sobivad variandid väikeste vahepalade näol, mida siis kooli kaasa võtta. Kui probleemid söömisega püsivad ja on tunne, et päevased toidukorrad ei kata tegelikke vajadusi, tasub söögivalikud üle vaadata toitumisala spetsialistiga.
28. jaanuar 2024
Tere! Palun abi päevas saadud kilokalorite arvutamisel, ma ei saa kuidagi selle arvutamisega hakkama…
Toit päeva jooksul on järgmine:
hommikusöök: 165 g riisihelbeputru, mis keedeti 2,5% piimaga+ klaas kakaod (piim jälle 2,5%) , viil sepikut ja peal juustuviil
lõunasöök: kanakaste (381 g) ja keedetud riis ( 175 g) + klaas piima (2,5%) ja aurutatud peet ( 110 g)
vahepala: 1 banaan ja koorejogurt ( 380 g)
õhtusöök: keedukartulid ( 154 g), kotletid ( 205 g), 1 tomat, klaas piima (2,5%). Ette tänades!!!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kas olete proovinud teha seda Nutridata programmis? See võib esmapilgul tunduda keeruline, kuid annab lisaks energiale info ka makro- ja mikrotoitainete saamise kohta. Selle menüü järgi saan arvutada välja vaid üsna ligikaudse tulemuse, kuna näiteks on puudu sepiku, juustu, banaani, tomati kaalud, piima- ja kakaoklaasi (kas kakaopulber oli suhkruga või ei) suuruse täpsustus, kanakastme koostis (hapukoorega või ei), millest kotletid (kana, veis, siga+veis vm), koorejogurti rasvasus jne. Võtsin praegu kõikidel toitudel väga keskmised kaalud, kasutasin kanakastmel hapukoort ja kotletid sea-veisehakklihast ja sain kokku umbes 3000 kcal. Aga soovitan ikkagi kindlasti ise Nutridatas pusida, nii saab täpsema tulemuse.
19. jaanuar 2024
Tere!
Olen 19aastane neiu ja kaalun hetkel 51kg ja üritan kaalu hoida mis mul väga hästi välja ei tule,sellessuhtes et söön igapäev 6korda päevas 3oodet/3põhitoitu ühtemoodi keskmine kaloraaž päevas on 2600kcali ja kõnnin üks kord päeva korraga 6,5km kiirkõndi ja nii iga päev ja mul kaal sellest tõuseb pea300g aga ma olen väga aktiivne?Mida ma valesti teen et kaal ei püsi või millest see tingitud mainin ka et (põen anoreksiat) ja mul on parem see samas on mul vahepeal harva et tahaks rohkem süüa aga keelan endale aga tahaks väga kaalu hoida!mida ma peaksin tegema,raske on ka vähem kaloreid süia sest olen numbrites kinni!Paluks abi!
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Kuna kirjas puudub praegune KMI, siis on kaalu alusel raske öelda, kas päevane saadav energia aitab tagada kaalutõusu. Hea oleks leida toeks toitumisterapeut, kes teiega praeguse kava vastavalt KMI-le ja terviseparameetritele vähemalt korra üle vaatab. Kui KMI on alla soovitusliku (18.5), siis tuleks kaaluda toitumise tasakaalustamise kõrval ka füüsilise koormuse ülehindamist, et anda jõudu kehale taastumiseks.
2. jaanuar 2024
Tere
Olen 14 a. 157cm umbes 38-40kg (kodus kaal puudub seega kahe kuu tagant kaalun psühholoogi juures depressiooni tõttu) kaaluv neiu ja minul on probleem juurdevõtmisega. Alati kui ma vaatan peeglisse tunnen ennast koledana. Kõige rohkem vihkan seda, et minu reied ei puutu. Samuti on ka sellega probleeme igapäeva elus. Istuda koolipingis on raske, pole palju energiat spordiks, väsimus, riided liiga suured jne. Mind häirib kui teised inimesed nt. kaasõpilased, õpetajad, pereliikmed teevad tobedaid kommentaare minu välimuse kohta. Paljud ütlevad, et olen anoreksik ja et pean juurde võtma, aga ma proovin seda ju iga päev. See jätab mulje, et ma ei proovi üldse. Ma olen juba väiksest saadik olnud kõhna. Väiksena oli tunne, et söömine polnud oluline ja söögiisu polnud peaaegu üldse. Iga kord kui ema kutsus mind sööma läks mul tuju ära ja läksin närvi, sest teadsin, et pean söögilauas endaga võitlema, et süüa. Ausalt ei ole see tänaseks väga muutunud. Vahest söön palju, aga seda vaid kord päevas ja teised korrad päevas söôn vähe. Suvel söö kõige rohkem, kuid siiski ei võta palju juurde ning olen kole. Internetist abi otsidest sain teada, et võiksin käia jõusaalis. Alustasin sellega juunis. Alguses kui olin käinud seal paar päeva oli kõik hästi, aga siis tuli juhus, kus oksendasin, sest sõin magusat hommikusööki. Pärast seda on mul koguaeg trenni tehes oksendamise tunne. Tihti pean harjutuste ajal pause tegema, sest kurgus on veider tunne. Jõusaal kahjuks kaalu ei kergitanud. Vahest on ka probleem, et magan vaheajal lõunani ja hommikune söögikord jääb vahele. Kunagi käisin toiduspetsialisti juures ja ta pakkus mul juua nutridrinki, milles on ainult 300 kalorit. Sellest ei piisa, et piisavalt kaalu juurde võtta. Mul on väga halb komme, milles olen ise süüdi, sest kui ema teeb süüa, teeb ta seda alati suurtes kogustes. Mulle võib toit ühel päeval meeldida, aga teisel päeval see juba ei meeldi ja seda ma enam ei söö. Kuna see ongi ainuke toit kodus peale snäkkide, mis mulle ei meeldi jäängi tihti söömata. Tihti poes käies ütlen emale, et tahan ainult nt. ühte saiakest kuid tema võtab mulle neli tükki ja pärast kodus pahandab, et miks ma aind ühe ära sõin. Kui ma arvan, et olen juurde võtnud ja astun kaalule näitab kaal, et pole ning see tekitab minus väga halva tunde.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teised inimesed ei tohiks kunagi kommenteerida kellegi välimust või toiduvalikuid. Kuna teisi inimesi muuta ei saa, siis saab soovitada vaid sellistel puhkudel püüda neid kommentaare mitte tähele panna.
Sinu kirjelduse järgi võib järeldada, et sul on lapsest peale olnud psühholoogilisi probleeme seoses söömisega. Selle teeb veel hullemaks teiste inimeste märkused, sööma sundimine jne. Alustama peaks tegelikult sinu emast, kes vajaks psühholoogilist nõustamist, kuidas sinu situatsiooni mitte hullemaks muuta. Kui sa saad temaga rääkida, siis võib-olla peaksid selgitama teatud asju, mida sa ei soovi, et ta teeks ja kui ta on mõistlik inimene, võtab ta neid kuulda. See, et sa oled alakaalu piiril, on tegelikult kõige väiksem mure. Olulisem oleks, et sul tekiks terve suhtumine söömisesse, mitte hirm söömise ees. Sundimine ja pidev muretsemine ainult suurendab seda hirmu. Ma ei usu, et sul on praegu (hiljem küll) abi toitumisnõustajast, sest tema oskaks sulle anda soovitusi ainult selles osas, mida süüa. Kuid sina vajaksid nõuandeid, mida ehk suudaks anda mõni söömishäiretega tegelev spetsialist, et kuidas oma hirmust toidu ja söömise ees üle saada. Võimalusel võta ühendust vastava spetsialistiga, Tallinnas näiteks Sensuse või Marienthali keskuses.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon