Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert ja Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Tervislik toitumine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Marcus

17. november 2019

Tervist!!

Kas kõik rasvad on kahjulikud ja kas neid peab toidus vältima ?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Rasvad ei ole kindlasti kahjulikud, ilma nendeta organism toimida ei saaks. Sellest, miks neid on vaja, saab täpsemalt lugeda siit. Küll aga kipub me igapäevatoidus olema rasvade koostises olevaid küllastunud rasvhappeid enam kui on soovituslik. Küllastunud rasvhappeid leidub ennekõike rasvarikastes liha- ja piimatoodetes, aga ka kookos- ja palmirasvades. Kaht polüküllastumata rasvhapet aga inimorganism ise sünteesida ei suuda ning neid peame kindlasti saama toiduga. Seetõttu peakski sööma kala, aga ka erinevaid pähkleid-seemneid. Rasvade kohta saab lisaks lugeda ka siit.

Anonyymne

17. november 2019

Tere, mul on kysimus valkude kohta. Ma olen 14a. ja olen internetist vaadanud et peaksin sooma umb 60 g valke. Ja olen lugenud et need on vaga kasulikud meile. Ma olen proovinhd seda numbrit nyyd igapaev tais saada ja tahtsin teada et kas valgu joogid on kasulikud?Ma praegu joon peaaegu igapaev 1 valgujoogi ( kus on vahem suhkrut ja rasva). Olen moelnud ka valgupulbri ostmisele. mis teie sellest arvate?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Valgujookide tarvitamine on õigustatud suurte kehaliste koormuste korral, kuid seda pigem täiskasvanutel. Lapsed ja noorukid peaksid valgud kätte saama toidust. Näiteks 100 g lõhet sisaldab 25 g valke, 50 g kuumtöödeldud kana- või seafileed 15 g valke, 100 g kodujuustu-kohupiima ca 15 g, 100 g keedetud ube-herneid 5-10 g, 1 muna 7 g, klaas piima 6-7 g, 200 g tatraputru 6 g.  Praktiliselt kõik toidud sisaldavad suuremal või vähemal määral valke ning mitmekesise toitumise korral ei ole 60 g valkude saamine toidust mingiks probleemiks.

Maarja-Liise

22. oktoober 2019

Miks mul ei ole hommikuti isu?
Sooviks tööle minna mõnusalt täiskõhuga, kuid lihtsalt toit ei lähe alla.
Tööle lähen 8ks, kuid mõnus näljatunne tekib alles 10 paiku. Siis söön korralikult.
Kas on õigem hommikuti endale hakata järk-järgult “suruma” toitu, lootes, et isu paraneb või on targem minna tühja kõhuga tööle ja oodata keha enda reaktsiooni näljatundele?
Hommikut alustan sooja sidrunivee(see mulle meeldib ja äratab mõnusalt üles) ja peale seda kohviga.
Päevased toidukorrad on normaalsed, st söön ja isu on hea.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Iga inimene on individuaalne. Võib-olla ei ole teie organismi glükogeenivarud ööga ammendunud ning seetõttu jaksate toimetada mitu tundi enne, kui sooviksite midagi süüa. Üldjuhul soovitatakse hommikusöögi söömist just sel põhjusel, et ööga varud ammenduvad ning kui varusid ei täiendata, on inimesed vähem töö- ja õppimisvõimelised. Samuti kipuvad hommikusöögi vahelejätjad näksima päeva jooksul enam. Kui aga te hommikusööki vahele ei jäta, sööte seda lihtsalt mõned tunnid hiljem, ei ole katki midagi.

Stefany

22. oktoober 2019

Tere!
Mul on selline küsimus, et kas inimene peab tingimata tarbima võid ja õlisi? kui ma söön iga päev pähkleid siis kas see asendaks seda?
Lugupidamisega ning ilusat päeva

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Ei pea sööma võid ja õli, sobivad pähklid-seemned samuti. 

Kirke Pilvik

2. oktoober 2019

Tere!
Mis vanusest ja kui palju võib lapsele pakkuma hakata toorkakaod/kakaod?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas: “Töötlemata kakao on antioksüdantide flavonoidide hea allikas. Need lõõgastavad veresooni, parandavad verevarustust ning alandavad vererõhku. Magustamata kakaopulber on madala energiasisaldusega. Kakaooad sisaldavad ka kofeiini ja stimulanti teobromiini.  Rahvusvahelistes toitmissoovitustes ei ole vanuse alampiiri kakao pakkumiseks, kuid üldiselt soovitatakse seda mitte teha enne teist eluaastat. Kakao ja šokolaadi pakkumisel tuleb alati arvestada, et suurem osa  töödeldud kakaotoodetest sisaldavad rohkelt suhkrut, mida väikelapsele ei ole vaja.”

Tarmo

28. september 2019

Tere,
Proovin küll tasakaalustatult ja mitmekesiselt toituda, aga enamasti see mul ei õnnestu. Tihti tulevad väga tugevad isud räpstuidu, pirukate, pitsade ja magusa järele. Varem arvain, et see on stressi või depressiooni tulemus ja asendustegevus.
Hiljuti lugesin aga artiklit, et see ei pruugi nii olla. Et söömishäireid- / sööste põhjustavad ikkagi mingite ainete defistsiit kehas, mitte meeleolu. Asi on vales toimumises, mitte depressioonis.
Kumb lähenemine on õige? Mida peaksin ravima, millise spetsialisti poole pöörduma – psühhiaatri või toitumiskava koostaja?
Ette tänades,
Tarmo

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Väga keeruline on öelda, kas isud tulevad mingite toitainete puudusest või on need seotud psühholoogiliste probleemidega. Alustuseks soovitaksin nõu pidada toitumisnõustajaga, vaadata üle oma toitumine, püüda vajadusel teha selles veel muudatusi ning kui isud ikka ei kao, siis alles pöörduda söömishäiretega tegeleva spetsialisti poole.

M

26. juuli 2019

Tere!

Mul on selline küsimus, et kuidas oleks võimalik isusid vältida, et ei tekiks ülesöömisi? Ma jälgin kaloraaži ja teen trenni, aga ideaalkaaluni on kuidagi raskem jõuda. Oleks tarvis nippi, et sinna kiiremini jõuda, tervislikult muidugi. Tüdruk, 17, 163,5cm pikk ja 76,6kg. Keha on üsna lihaseline ja jõudu on, kuid kõhu juurest on raskem rasva ära saada. Ilmselt on kaal ka lihaste tõttu tõusnud 3-aasta jooksul. Plaanis oleks kaotada rasva. Tean, et toitumine on 70% ja sport 30%. Minu probleemiks on ilmselt see, et ma tahan midagi süüa isegi, kui seda tarvis pole. Minu kaloraaž on 1670. Ja vee joomine on ka vägagi tähtis minu jaoks. Võimalik, et mul puudub minu mentor, kes mulle motivatsiooni annaks, aga mul oleks seda tõuget vaja, et ma suudaksin olla väga distsiplineeritud.

Lugupidmisega
M.

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Toitumine oleks mõttekas koos toitumisnõustajaga üle vaadata, sest arvestades kaalu, ei pruugi saadav toiduenergia olla tegelikult see, mida kirjutate. Kuna isud on seotud nii liigsete piirangute kui tasakaalustamata valikutega, siis tulekski sellest lähtuda.

Veiko

13. mai 2019

Tere. Mure selline et minu 9 aastane tütar ei söö kõiki toite. Üldiselt sööb üldse vähe soojasid toite. Aga neid ka ainult teatud toite. Sööb riisi kanaga, tatart, makarone, grillliha, isetehtud friikartulid. Aga need on ka kõik. Uusi asju ei proovi ka üldse ja sööks ainult krõpse ja magusat. Vahepeal jõi isuga erinevaid smuutisid, aga nüüd ei taha ka neid. Toidud mida sööb peavad ka olema samamoodi tehtud nagu alati, kui on teise maitsega siis ei söö. Isa juures olles sööb neid teatud asju, aga mujal olles ei söö. Kas võib olla tegemist toitumishäirega mingisugusega või on see lihtsalt kinnisidee? Selline toitumine on kestnud juba väga pikka aega. Perearsti juures tehtud proovid olid ka korras. Mida võiks ette võtta? Kehakaalulangust ka ei ole.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Seni kuni laps kasvab, on rõõmsameelne, analüüsid korras, ei ole suurt põhjust muretsemiseks. Paljud lapsed ongi väga valivad sööjad, suure tõenäosusega kasvavad nad sellest täiskasvanuks saades välja. Vahel võib olla abi sellest, kui kaasata laps toidu ostmisesse ja valmistamisse. Kui aga laps hakkab lisaks toitude vältimisele väitma ka, et on liiga paks vms, siis võib olla kujunemas söömishäire. Seda on ise väga raske diagnoosida, seda peaksid tegema spetsialistid.

Virve Reili

13. mai 2019

Olen tänulik , kui saan näiteks nädala menüü : hommik,lõuna õhtu.Ootan vastust.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kahjuks on võimatu koostada menüüd, kui ei ole teada inimese sugu, vanust, kehalist aktiivsust, toidueelistusi, päevakava, võimalusi jm tegureid.  Ühe 2000 kcal energiasisaldusega näidismenüü, mis vastab eesti toitumis- ja toidusoovitustele, on koostanud toitumisnõustaja Kristin Salupuu ning selle leiab raamatust Tervislik toitumine. Individuaalse nõustamise ja toitumiskava saamiseks soovitan pöörduda kutse saanud toitumisnõustaja vastuvõtule.

Artur Õisipuu

6. aprill 2019

Kui palju valku on sportlikul jõutreeningut tegeval mehel tegelikult vaja?

Sooviks süüa rohkem taimetoite, kuid sealt ei saa ette seatud vajalikku valguhulka (120g päevas) kätte. Olen istuva eluviisiga üliõpilane, kuid käin 3 korda nädalas jõusaalis, sõidan rattaga iga päev, kaal idealis (22a/186cm/83kg) ja sportlik kehaehitus.

Tahaks jätkata tugevamaks saamist kuid ei julge oluliselt valgu söömist alla lasta. Üks interneti külg ütleb et ega rohkem kui 50g päevas polegi vaja. See võib olla tõsi keskealiste istuvate inimeste jaoks kuid minu jaoks ilmselgelt vähe. Samas spordi ajakirjade “1g per pound of bodyweight” ehk 2.2g kilo kohta on samuti rumal ja enamik sellest läheb seedimiseks ja energiasaamiseks. Raisatud liha, raisatud raha. Ajakirjad tahav lihtsalt valgupulbrit müüa musklit kaotada kartvatele jõumeestele.

Hulk, mis mul on väga hästi töötanud on olnud, nagu varem mainitud, 120g. Kuid see vajab iga söögikorda liha lisamist ning ei sooviks seda enam teha. Taimed maitsvad ja tervislikumad. Liha asendamine meeletu hulga juustu ja munaga pole kaa tervislikum ning teraviljadest/ubadest ei ole võimalik vajalikku valgu suurust kätte saada.

On olemas valgupulber, kuid ma heameelega ei hakkaks seda ostma. Otsin pikaajalist lahendust ning igapäev ühe sheigi kulistamine pole kindlasti see.

Pikk kuid lihtne küsimus: ķui palju valku on sportlikul jõutreeningut tegeval mehel vaja?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Valguvajadust väljendatakse mitmel moel. Keskmise füüsilise aktiivsusega inimestel võiks valkudest tulla 10-20% päevasest energiast, st näiteks 2600 kcal juures 65-130 g päevas. Samas võib valkude vajadust vaadata ka keha kilogrammi kohta. Absoluutselt minimaalne valguvajadus täiskasvanul oleks 0,8 g kg kehakaalu kohta ehk siis 83 kg juures 66 g. Kui aga tehakse aktiivselt trenni, siis võiks valkude saamine olla suurem.  Rasket treeningut tegevate (näiteks vastupidavust ja jõudu treenivatele) sportlaste valkude vajadus võib mõnede uuringute põhjal olla 1,2–1,8 grammi kehamassi kilogrammi kohta päevas, 83 kg juures seega 100-150 g päevas. Samas tuleb silmas pidada, et liigne valgukogus koormab nii maksa kui neerusid ning 2 g valke kg kehamassi kohta päevas on kogus, mida loetakse pikemal tarbimisel ohutuks tervetele täiskasvanutele. Samuti tasub tõesti meeles pidada, et ka lihaste kasvatamisel on piir ning üleliigne valgukogus kas kasutatakse ära lihtsalt energeetilisel otstarbel või salvestatakse organismis rasvadena. Kogu jutu kokkuvõtvalt võib öelda, et optimaalne kogus võiks tõepoolest jääda sinna 120 g kanti päevas. 
Kui on soov lihast loobuda, siis kas ainult punasest? Ka linnuliha sisaldab valke, samuti kala. Valgupulbrid ega ka rasvased piimatooted kindlasti ei ole heaks alternatiiviks, küll aga näiteks madalama rasvasisaldusega kohupiim (lisatud suhkrute ja magusaineteta). Vähesel määral sisaldavad valke ka teised toidud, sh näiteks teraviljatooted, pähklid-seemned. Soovitan vaadata NutriData andmebaasist (Toitainete rubriik; Suurima/väikseima sisaldusega toidud) toidugruppide kaupa, millised oleksid võimalikud parimad sobivad valguallikad.
Kui süüa ära näiteks sellised toidud, saab neist ca 1800 kcal ja ca 140 g valke (juurde peaks kindlasti sööma puu- ja köögivilju, et saada süsivesikuid ja vitamiine ning kala või D-vitamiini toidulisandit, samuti veidi enam toidurasvu): 200 g tatrapuder, 150 g täisteraleib, 100 g keedetud valgeid ube, 50 g keedetud läätsi, 50 g keedetud herneid, 100 g brokolit, 50 g kuivatatud aprikoose, 50 g 15%list juustu, 200 g rasvatut kodujuustu, 200 g rasvatut kohupiima, 1 muna, 30 g kõrvitsaseemneid, 30 g maapähkleid.