Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
1. märts 2013
Tere
Olen mures oma 12-aastase poja pärast, kes sööb väga väheseid toite. See algas umbes 4 astaselt, kui ta loobus paljudest toitudest, mida seni oli harjunud sööma. Hetkel sööb ta vaid järgmisi toite kodus: makaronid munaga või hakklihaga või viineritega plus majonees; friikartulid; valmismarinaadis grillkana; keedumuna; omlett; pelmeenid ahjus; v. kurk; vahel ka v.kapsas ja porgand; õun ja granaatõun puuviljadest, viinamarjad. Loomulikult magusa osas sööb ta kõike, mis puudutab komme, krõpse, küpsiseid jms. Koduseid magustoite aga ei söö (kohupiimakreem kisselliga, mannavaht vms) Kui veel aasta tagasi sõi kodus ühepajatoitu, mõningaid suppe siis nüüd ei söö neid ka enam. Koolis ta väidetavalt aga sööb. Kui küsime, et mida seal siis pakutakse, et me teeme kodus siis ka neid toite, vastab ta, et seal on kokad ja nemad oskavad paremini…Kusjuures mu mees on endine restoranipidaja ja hobikokk ja tema toidud on alati imemaitsvad ja me sööme pigem tervislikult, aga alati peamegi tegema eraldi toitu endale ja pojale. Aastane laps kõrval sööb ka kõike, mida meiegi mehega. Kui kuskil reisil oleme, siis poeg sööb ka ainult friikaid kuskil kohvikus, viimane kord sõin mina pastarooga, mis oli väga maitsev ja poeg avaldas ise soovi proovida, maitses mitu korda isegi ja ma olin väga positiivselt üllatunud. Aga see jäi viimaseks korraks ka, kodus ta ei taha kunagi. Ei kala, ei muud liha peale kana, ei juurvilju…Tihti kurdab ta kõhuvalu üle ja tal on tihti ka gaasid. Oleme käinud uuringutel kuid ei leitud midagi, analüüsid olid kõik korras, isegi veri, kuigi ma imestan, kust ta siis saab oma vajalikut ained, kui ta nii kehvalt sööb. St isu on tal hea, kuna ta on hästi liikuv laps aga valik on kesine. Pikkust on tal 152 cm ja kaalub 37 kg. Viimati ütles perearst, et ta jääb kasvu- ja kaalukõverasse ja pole põhjust muretsemiseks. Ma kaalu pärast ei muretsegi kuivõrd tema toitumise pärast, mis on nii ebatervislik. Kui vaid saaks, sööks ta ainult McDonaldsi toite (me oleme lubanud seal käia 2 korda kuus aga tundub, et sedagi on palju), magusat (kommi, shokolaadi, krõpsu, gaasilisi jooke). Kui käime tema vanavanemate juures, siis seal tehakse ka alati seda, mida tema tahab. Mehe vanemad on kuidagi eriti stressis sellepärast. Samas minu ema juures ta sööb puuahjus tehtud kartulit ja liha…aga kodus ei ole see sama mis seal, ütleb ta…Ma saan aru, et see on psühholoogiline probleem paljuski, oleme kunagi ammu ka käinud psühholoogi juures, siis soovitati a la valida lasta kindlate asjade vahel jne. Aga kui ta ei söö siis ka? Ja vahel on nii, et laseb valmis teha, ütleb et sööb ja siis enam ei taha, ei proovi ka. Ja läheb külmiku juurde ja teeb endale võileiba…Ma ei saa ju teda nälga ka jätta aga see hakkab juba muutuma ikkagi ebanormaalseks, et peamegi tegema talle koguaeg eraldi toitu, kuigi ta võiks süüa seda, mida meiegi. Salateid, kala, veiseliha, pastaroogasid, ahjupraadi vms. Mitte midagi sellist. Mida teha? Kas üldse annab midagi teha või tulebki leppida sellega? Iga päev siis teha pm sama toitu? Aga kõhuvalud? Peavalud? Samuti on käitumine väga närviline ja ma arvan, et ka see on paljuski vales toitumises kinni….ehk saate natuke nõu anda. Tänan ette!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ega siin ausalt öeldes väga hea nõu anda ei ole. On ennegi olnud lapsi, kes aastaid peamiselt makaronidest toitunud. Teie poja toiduvalik on sellega võrreldes oluliselt mitmekesisem. Last vägisi sööma ei sunni. Hetkel on ta normaalkaaluline, kuid üsna alakaalu lähedal. Kui tal kasvuspurt tuleb ja piisavalt energiat-toitaineid ei saa, siis ta väsib väga ära. Samas on loota, et kasvuspurt paneb teda ka rohkem sööma. Võite huvi pärast umbes 10 päeva keskmisena analüüsida võimalikult täpselt, mida ta sööb. Võib-olla ei olegi tulemus nii hull, kui see esialgu tundub. Kui on näha, et mingeid toitaineid jääb väga puudu, siis võib proovida neid vastavaid toitaineid sisaldavaid toite soovitada, aga kui ta toiduga kuidagi neid ei saa, siis võib kaaluda vastavate toidulisandite võtmist. Seni, kuni analüüsid on korras ja lapse kaal normaalkaalu vahemikus, ei pea väga muretsema. Enamik toidu suhtes valivaid lapsi hakkavad suuremaks saades ikkagi peaaegu kõiki toite sööma. Peavalud, närvilisus jm nähud võivad, kuid ei pruugi olla seotud tema toiduvalikuga. Mida vanemaks ta saab, seda enam peaks ta saama aru selgitustest toidu ja tervise vaheliste seoste kohta ning ehk muudab siis ka oma toitumiseelistusi. Praegu ei ole ilmselt tõesti paremat soovitust, kui jääda rahulikuks ja vaikselt üritada teda suunata parema toiduvaliku suunas. Peaasi, et ta midagigi sööks, et enda järjest kasvavat energia- ja toitainete vajadust katta.
25. veebruar 2013
Tere, olen 29-aastat vana ja kannatan öise söömise all juba nii kaua, kui ennast mäletan. Absoluutselt igal öösel mingi kella paiku liigun külmiku või köögi poole, kus pistan suhu midagi umbes kolm korda ja lähen magama tagasi. Sellega seonduvalt on aga hakanud mu enesetunne halvenema….kaal on tõusnud ja ma tõesti tahan sellest vabaneda. Tahaksin teada, millised võimalused mul on? Kõike head Teile, Katrin Tallinnast
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui öise söömise harjumusest kuidagi vabaneda ei suuda, siis tuleks kindlasti vaadata, mida öösel suhu pista. Koorige ja tükeldage õhtuti valmis porgandit, kurki vm köögivilja ja näksige seda. Võib-olla saate hakkama ka ainult klaasi veega. Soovitan siiski pöörduda ka psühhiaatri poole, et selle sõltuvuskäitumise vastu abi saada.
17. veebruar 2013
Tere! Kas Tartus on olemas spetsialist, kes paneb personaalselt inimesele paika toitumiskava. Mõtlen näiteks veregrupi järgi, et toidukorrad oleksid tervislikud ja samas ei mõjuks kaalutõusule. Olen kuulnud, et mõnele ei tee saialised üldse paha, aga teine ei tohiks neid üldse süüa ja sama ka mõne teise toiduainega.
Tänud!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks tuleb tõdeda, et 100%liselt ei ole seni suudetud teaduslikult tõestada veregrupidieetide paikapidavust. Teatud testidega on võimalik välja selgitada, kas on toite, mis on Teile täiesti vastunäidustatud. Sellistele toidutalumatuse testidele peaks olema võimalik saada ka perearsti suunamist. Lihtsalt niisama teatud toite oma menüüst välja jättes võite hoopis organismi kahjustada. Kui välistada teatud toite, siis pea alati mõjub see kaalu langetavalt, kuid teiselt poolt võib tuua kaasa ka osade toitainete defitsiidi. Näiteks piimatoodete välistamisel peab otsima alternatiivseid kaltsiumiallikaid. Kala mittesööjad peaksid D-vitamiini saamiseks võtma toidulisandeid. Saiakeste söömist ei soovitata mitte kellelegi, ka tavalisele nisujahust saiale võiksid inimesed eelistada rukki- või täisterajahust valmistatud tooteid. Teraviljatooteid on vaja, et tagada kiudainete saamist. Kuigi puu- ja köögiviljad sisaldavad samuti kiudaineid, siis ainult nende söömisega piisavalt kiudaineid saada on üpris keeruline.
Personaalse toitumiskava tegemiseks on vaja alustada Teie enda toitumisharjumuste ja toidueelistuste väljaselgitamisest ning lähtuvalt sellest antakse soovitusi toitumise muutmiseks.
Seega esimene soovitus oleks perearsti kaudu saada suunamine toidutalumatuse testidele ning esialgu ise analüüsida oma toitumist ning vajadusel seda ise korrigeerida. Kui võite süüa enamikke toite, siis lähtuge menüü kokkupanekul toidupüramiidi ja valgusfoori õpetusest ning lisaks igapäevasele energia saamisele pöörake tähelepanu ka sellele, et valkude-rasvade-süsivesikute saamine oleks tasakaalustatud ning saate toidust kätte piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.
17. veebruar 2013
Tahtsin küsida, et kui ma teen trenni (4 korda nädalas tund aega ja ühe trenniga kulutan 630-730 kcl pulsikella järgi. Kas peaksin siis neil päevadel ka rohkem sööma?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See sõltub eesmärgist ja päevasest energia tarbimisest. Kui päevane keskmine vajadus on näiteks 2000 kcal, siis suure tõenäosusega oleks vaja süüa trennipäevadel rohkem ehk umbes 400 kcal. Kui on soov kaalu alandada, siis energia tarbimist suurendama ei pea. Kõige parem on endale päevast keskmist vajalikku energiakogust välja arvutada, kui sisestate toitumisprogrammi umbes kahe nädala jooksul söödud toidud-joogid (võimalusel kaaludes) ning märgite igapäevaselt üles oma treeningkoormuse. Samuti tuleks kirjutada üles paari päeva keskmine kaal vaatlusperioodi alguses ning vaatlusperioodi lõpus. Edasi tuleks programmist võtta välja vaatlusperioodi keskmine energiatarbmine ning lähtuvalt oma treeningkoormusest ja kehakaalu muudatustest otsustada, kas peaksite energiatarbimist suurendama, vähendama või saitegi energiat piisavalt.
17. veebruar 2013
Tere!
Soovin küsida mida soovitatakse 12 aastasel tüdrukul süüa ja miks?
Tervitades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soovitused on samad, mis kõikide teistegi inimeste puhul. Esiteks tuleks lähtuda oma energiavajadusest, mis on individuaalne ning mida kõige enam mõjutab füüsiline aktiivsus. Kui oled normaalkaalus ning teed ka veidi trenni, siis Sinu päevane energiavajadus on umbes 2100 kcal. Päevase menüü kokkupanekul on abiks toidupüramiid ja valgusfooritabel. Esimesest saad teada, millistest toidugruppidest, kui palju midagi peaksid sööma ning teine õpetab, millised oleksid parimad valikud iga toidugrupi sees. Eelistama peaks puu- ja köögivilju, täisteratooteid ning võimalikult vähe töödeldud toite. Väga tagasihoidlik tuleks olla maiustuste, karastusjookide, kartulikrõpsude, saiakeste jms söömisega. Selliselt toitudes saad kätte just need ained, mida kasvav organism kõige enam vajab ning säilitad normaalse kehakaalu, jaksad õppida ning olla aktiivne.
Ise saad on toitumist analüüsida toitumisprogrammiga.
8. veebruar 2013
Tere olen 15 aastane tüdruk kaalun 55kg ja olen 179cm pikk mul on selline probleem et vahest tuleb hull magusaisu peale üritan seda hoida niimoodi et söön ainult nädalas korra siis midagi magusat aga siis ma söön ühe shokolaadi tahvli või komme ja ainult siis korra nädalas kas see on normaalne ?Käin 4 korda nädalas trennis ja toitun väga tervislikult.Oskate aidata ja kas see on mu kehakaalule halb kas võib juthuda et võtan juurde sellepärast ?Praegu veel juurde ei ole võtnud pigem alla kuna tellisin endale toitumiskava. Aitähh
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu Sinu kirjast, mis eesmärk on toitumiskaval. Sinu vanuse ja pikkuse põhjal arvutades oled praegu täpselt alakaalu piiri peal, rohkem alla ei tohiks kindlasti võtta, see võib osutuda juba tervisele ohtlikuks. Kui saad aasta vanemaks, siis peaksid juba kaaluma vähemalt 57 kg, et mitte olla alakaalus.
Magusaisu on täiesti loomulik. Suurem on see inimestel, kes üritavad oma toitumist kõvasti piirata ning ühel hetkel organism ise annab märku, et saab liiga vähe energiat ning “sunnib” seeläbi inimest õgima või magusat sööma hakkama. Väikene maiustamine on kindlasti lubatud. Päevas võiks süüa kuni neli portsjonit magusat.
2. veebruar 2013
Tere,
Milline on mitmekülgse toitumise puhul minimaalne kogus loomseid produkte, mida tervise huvides sööma peaks? Kas vastab tõele, et loomseid toiduained toidust välja jättes, jäävad osad kehale vajalikud ühendid saamata (nt osad aminohapped ja piisav hulk rauda)? Oad, herned, läätsed jms on mu menüüs valguallikana esindatud.
Lugupidamisega Katrin
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui eemaldada oma menüüst absoluutselt kõik loomse päritoluga toiduained (liha, kanaliha, kala, munad, piim), siis on tõesti osade toitainete saamine võimatu või oluliselt raskendatud. Näiteks D- ja B12-vitamiini taimse päritoluga toidus ei esine. Samuti võib jääda puudu ka paljusid teisi toitaineid, kui oma menüüd väga põhjalikult läbi ei mõelda ega erinevaid toiduaineid omavahel ei kombineerita. Seetõttu võiks menüüs võimalusel siiski olla kahel-kolmel korral nädalas kala ja igapäevaselt kas muna või veidi piimatooteid. Parimateks rauaallikateks on küll lihatooteid, kuid piisava koguse C-vitamiini olemasolul saab organism rauda kätte ka taimsetest allikatest. Kui oma menüüd analüüsida, siis on näha, millised on need toitained, millest vajaka võib jääda ning kui palju neid erinevaid loomse päritoluga toiduaineid sööma, et vastavaid toitaineid piisavalt saada.
2. veebruar 2013
Tere,
kas toidulisandit magneesium on soovitav tarbida hommikul või õhtul
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toidulisandi pakendil peab olema informatsioon selle kohta,kuidas seda sööma peab – millises koguses, kuidas (enne söömist, toiduga koos, pärast söömist), millal jne.
Ühtegi toidulisandit ei tohiks võtta niisama, vaid eelnevalt tuleks analüüsida oma toitumist ning kui on näha, et tõepoolest toitumise parandamisega ei ole võimalik ühe või teise toitaine defitsiiti vähendada, siis alles võtta seda toidulisandina. Kahjuks ei selgu kirjast, mis eesmärgil magneesiumi võtate. Arst näiteks võib kirjutada magneesiumi lihaskrampide puhul. Kui lihaskrambid esinevad öösiti, siis võib olla kasu magneesiumi võtmisest õhtusel ajal. Kuigi kirjandusest võib leiduda soovitusi magneesiumi võtmiseks pigem õhtusel ajal, et parandada magamist, siis põhjapanevaid teaduslikke uuringuid selles vallas tehtud ei ole.
30. jaanuar 2013
Tere, luban endale pidevalt, et hakkan “homsest” korralikult toituma. Alustan päeva korralikult- pudru ning puuviljaga, ka koolis söön tervislikku sooja sööki. Kõik on justkui korras, mul on olemas korralik toitumiskava. Luban ka, et lähen lisaks trenni õhtupoole. Kojujõudmise hetkest toimub aga muutus. Nimelt tulevad pähe mõtted stiilis: “vahet ju pole- jätan ainult TÄNA trenni ära” või “olgu, ma ostan TÄNA, ja ausõna viimast korda, seda šokolaadi.” Ja nii ma lubangi, pidevalt. Vahepeal isegi õnnestub keskmiselt 3 päeva tervislikult elada ja rõõmuga trennis käia, kuid siis ma murdun, nagu alati. Tean, et mul on halb komme arvuti või teleka taga automaatselt, ilma mõtlemata, süüa- selle lõpetasin teadlikult ära, kuid ikkagi tekivad need jubedad söömishood. See on nagu nõiaring, millest ma lihtsalt ei suuda end juba aastaid välja murda. Ma tõesti soovin muutuda, kuid midagi teen ma valesti, kas on see siis ikkagi tahtejõu puudus või laiskus. Ma ei oska end enam aidata. Kuidas ma peaksin edaspidi käituma, mida muutma- ehk siis kuidas end ISE aidata? (Ma tõesti ei kavatse minna kellegi juurde jutule oma murega. Seetõttu ka see tekst, mille ma siia kirjutasin. Liigsöömist ei peeta ikka veel “päris” söömishäireks, nagu ma näen seda väga paljudelt söömishäiretele pühendatud internetiartiklitelt. Ka vanem perearst, kellel on võim suunata probleemne isik psühholoogi poole, arvaks ilmselt sama ning sinna see inimene oma murega jääkski. Tasuline kliinik on kahjuks aga liiga kallis.)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie kirjelduse põhjal on raske panna diagnoosi, kas on tegemist liigsöömise toitumishäirega või mitte. Paljud inimesed maadlevad sellega, et tahavad süüa palju või asju, mis neile maitsevad, kuid mida ei peaks just väga sageli sööma. Kuna teadvustate endale, et Teil on probleem, siis usun, et saaksite siiski ise ka sellega hakkama. Et oma toitumist muuta, on vaja päris mitut asja – teadmisi, tahtejõudu, järjepidavust, korrapärasust jm. Teadmisi leiate siitsamast lehelt, kui lähete Toitumise põhitõed rubriiki. Sealt leiate õpetusi nii söömise kohta üldiselt, kui vajadusel ka selle kohta, mida silmas pidada, kui on soov kaalu alandada. Mida kõige enam vajate, on see, et suudate püstitatud eesmärkidest ka kinni pidada. Kas olete proovinud pidada toidupäevikut? See võib tunduda esmapilgul keeruline, kuid kui päevast päeva üles kirjutada kõik, mida sööte, siis oskate seda ka ise korrigeerida. Igapäevaselt tasub vaadata ainult energia saamist, teisi toitaineid tuleks vaadata nädala või isegi 10 päeva keskmisena. Kindlasti aga tuleb kõiki toitaineid toiduga saada, kuna muidu ainevahetus ei toimi korralikult ning võivad tekkida ka erinevad tervisehädad. Energia tarbimine ei tohi olla liiga madal. Esiteks tekitab see ühel hetkel järelejätmatu söögiisu ning teiseks arvan ka organism, et olete näljas ning pigem üritab allesjäänud varusid organismis kinni hoida. Toituma peab regulaarselt – 3 põhitoidukorda ning paar oodet päevas. Pikki söögiaegade vahesid jätta ei tohi. Kui on näljatunne (mitte segi ajada isuga, mille võib tekitada ainuüksi toidu nägemine, lõhn vm), siis tuleb ka midagi süüa – parimad näljapeletajad, kui söögiaajani on veel aega, on köögiviljad. 500 grammi köögivilju annab umbes sama palju energiat kui umbes 3-4 šokolaadikompvekki, kuid kumb täidab rohkem kõhtu? Seega, söömiseks tuleb valida õigeid asju. Neid, mis annavad vähe energiat, kuid palju teisi toitaineid ning täidavad kõhtu. Kui näljatunde tekkimisel ei sööda, siis süüaksegi järgmisel toidukorral liiga palju või on käegalöömise tunne kergem tulema, sest tundub, et normaalne söömine on liiga keeruline.
Kui aga siiski oma jõududega toime ei tule, siis on mõnikord abi, kui kaalu langetatakse grupis, nt Figuurisõpradega liitudes. Langetades kaalu koos grupiga, on motivatsioon suurem.
Söömishäirete raviga tegeleb Tartu Ülikooli kliinikumi Psühhiaatriakliinik, mis ei tohiks olla tasuline.
24. jaanuar 2013
Tere! Mina teen uurimistööd teemal “Rämpstoidu osakaal algklassiõpilaste toidus”. Sooviksin küsida Teilt, millised on kõige sagedasemad toitumisprobleemid lastel? Mis kuulub üldse rämpstoidu alla? Kas Eesti koolides on piisavalt tervislik toit? Millised on Teie arvates toiduained, mis peaksid igapäevaselt olema laste toidulaual ning milliseid soovitaksite igal juhul vältida?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõigepealt esimene märkus pealkirja kohta. Kindlasti ei tohiks kasutada seal sõna “rämpstoit”, sest sellist mõistet ei eksisteeri ja ükski toit ei ole rämps. Osasid toite lihtsalt peaks sööma rohkem ja/või sagedamini ning teisi vähem ja/või harvem.
Kahjuks ei ole juba üle kümne aasta uuritud inimeste faktilist toitumist, mis tähendab, et andmeid selle kohta, mis täpselt on laste suurimad probleemid, ei ole olemas. Mõningaid toitumisega seotud küsimusi esitatakse HBSC-uuringus, kuid seal uuritakse vaid 11-, 13- ja 15-aastaseid lapsi, mitte nooremaid. Selle uuringu põhjal võib öelda, et vanuse suurenemisega väheneb hommikusöögi söömine, soovitustele vastavalt ei söö paljud puu- ja köögivilju, leiba, kala. Ise leiate nende uuringute andmeid, kui lähete www.terviseinfo.ee Trükiste rubriiki ning sisestate sinna otsisõna “HBSC”.
Mõningaid andmeid toitumisest leiab ka eelmisel aastal läbiviidud koolitoidu uuringust, mille raport on kättesaadav siit.
Toidud, mida igas toidugrupis soovitatakse rohkem või vähem süüa, on leitavad valgusfooritabelist.
Toitu ei saa samuti nimetada tervislikuks/ebatervislikuks – tervislik või ebatervislik saab olla kogu toitumine tervikuna või kooli puhul seega näiteks pakutav nädalamenüü. Koolidele kehtivad ranged nõudmised, millele koolitoit peab vastama. Määrusele vastavust kontrollib Terviseamet. Kuna koolitoidule ettenähtud toetused ei kasva samas tempos toiduainete hindade tõusuga, siis kuigi on võimalik pakkuda energia ja põhitoitainete vaatevinklist soovitustele vastavat menüüd, on väga mitmekesise koolitoidu (eriti puuviljad, kala) pakkumine üldjuhul raskendatud.
Igapäevaselt peaksid lapsed sööma leiba, putru, puu- ja köögivilju, piimatooteid, midagi toidugrupist liha-kana-kala-muna ning veidi lisatavaid toidurasvu. Piirama peaks suhkru ja maiustuste, karastus- ja mahlajookide, saiakeste ja küpsiste, soolaste näkside, aga ka palju töödeldud valmistoitude kasutamist.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon