Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
25. aprill 2013
Tere, viimase poole aasta jooksul on mul tekkinud vastikustunne liha söömise vastu. Olen 21 pikkus 160 ja kaal 65, istuva eluviisiga üliõpilane. Ma söön liha/kala/kana vähemalt kord nädalas, igapäevaselt piimatooteid(juust, hapukoor, kohupiim, jogurt. Mitte piima) Paar korda kuus söön muna. iga päev võtan kalaõlikapsleid.
Ema on minu pärast mures ja seetöttu ta sunnib mind kord nädalas liha sööma. Ma ise ei tahaks seda teha, see on alati suur eneseületus, vastikustunne ning sellega kaasneb alati tüli emaga.
Minu küsimus on, et kas see on vajalik? Kas ma pean sööma liha, kala ja kana ja palju on minumaalne kogus?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Liha söömist soovitatakse ennekõike selleks, et saada rauda ning asendamatuid aminohappeid. Kui sööte mitmekesiselt ning menüüs on piimatooted ja muna, siis isegi lihast loobumise puhul ei tohiks asendamatute aminohapete saamisega probleeme tekkida. Rauda saab ka taimsetest allikatest, kuid imendumiseks on vajalik saada C-vitamiini (parimad allikad on puu- ja köögiviljad). Raua piisava saamise kinnituseks tasub aeg-ajalt teha vereanalüüse ning vajadusel võtta rauda toidulisandina.
Kindlasti ei soovita kalast loobumist, sest kala on heaks oomega-3-rasvhapete ning D-vitamiini allikaks. Kes kala ei söö, see toidust D-vitamiini kindlasti piisavalt ei saa. Kui valite kala asemel siiski kalaõlikapslid, siis võiks need olla sellised, kus D-vitamiin ka lisaks.
Soovitan oma toitumist ka analüüsida ning võimalusel lisada menüüsse toite, mis on defitsiidis olevate toitainete headeks allikateks. Samuti ei tee paha kord paari aasta jooksul perearstil vereanalüüse teha, et võimalikke defitsiite varakult avastada.
25. aprill 2013
Tere
Olne 14-aastane noor tüdruk, kaalun 54 kg ja pikkust on 156,5 cm. Olen oma toitumist jälginud juba üsna pikka aega. Vahepeal kilod kaovad, vahpeal tulevad juurde. End hinnangu järgi olen füüsiliselt aktiivne inimene (kolm korda nädalas kergejõustiku trenn ja rattaga kooli ning tagasi, 10 km päevas)
Minu üks küsimus: kas on võimalk, et minu kõht ei kannata ühtegi piimatoodet? Jogurt, keefir, kohupiim, kohupiimapasta, kohupiimakreem, hapupiimajook jt piimatooted, need panevad mu kõhu kinni. Seda, kas juustuga on ka nii ma ei oska öelda, olen juustu söömise umbes aasta tagasi juba jätnud, et parandada oma kehakaalu.
Teine mure: kopeerin siia oma eilse menüü, ehk oskate öelda, jäi mul millestki puudu, sõin liiga palju või liiga vähe.
PS! toiduainete kalorsuse lisan 100 grammi kohta.
Hommikusöök
Rassolnik (125 kcl) 290 grammi
Õun kooritud 25 grammi
Lõunasöök
Õun kooritud 105 grammi
Makaronid (255g) ketšupi (30 g) ja viineritega (10 g), kokku 295 grammi
Vahepala
Redis 146 grammi
Õhtusöök
Lõhe ahjus küpsetatud ( vähese õliga) 180 grammi
Ahjukartulid (vähese üliga) 158 grammi
Lugupidamisega ja ilusat kevadet soovides! :)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalu- ja pikkusenumbrid näitavad, et oled normaalkaalus. Kuna oled teismeeas, siis peadki veel nii kasvama ning võib-olla ka kaalus veidi juurde võtma. Selles mõttes ei ole hullu, kui kehakaal pisut kõigub.
Selleks, et teada saada, kas Sa piimatooteid talud või mitte, tuleks pöörduda perearsti poole, kes analüüside teel selle kindlaks teeb. Laktoositalumatuse nähuks on tavaliselt pigem kõhuvalud ja kõhulahtisus. Kõhukinnisuse vältimiseks tuleb saada toidust piisavalt kiudaineid (täisteratooted, puu- ja köögiviljad), vett ning liikuda.
Ühe päeva toitumise järgi ei ole võimalik öelda, millistest toitainetest puudu jääb. Selleks peaksid ise vähemalt 10 päeva jooksul oma menüü sisestama toitumisprogrammi ning vaatama siis keskmist tulemust.
Mõned kommentaarid menüüle:
1) päevas peaks sööma vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju, Sina saad heal juhul 1,5 portsjonit puuvilju ja 1,5 portsjonit köögivilju
2) iga päev peaks sööma leiba, soovituslikult lisaks ka putru (kaerahelbe-, tatrapuder vm), Sina pole söönud leiba üldse ning sööd makarone, mille toitainete sisaldus on näiteks tatrapudru omast oluliselt kesisem
3) Kala on väga hea, lisaks oleks võinud õhtusöögil olla ka salatit või keedetud-hautatud köögivilju
4) Kuna Sa piimatooteid ei söö, siis tuleks vaadata, mis on need teised allikad (kala, kaunviljad, rohelised köögiviljad), kust kaltsiumi saada
20. aprill 2013
Tere,
tahaksin loobuda piimatoodetest. Põhjuseks tõsine tsüstiline akne – olen proovinud kõikvõimalikke ravimeid, nii välis- kui seespidiseid, millest vaid üksikud on aknet kergelt leevendanud. Juba pikka aega olen uurinud seost akne ja toitumise vahel ning olen otsustanud proovida piimatoodetest loobumist. Küsimus seisneb mul siis selles, et kuidas saaksin ilma piimatoodeteta kätte kõik nendes leiduvad vajalikud ained, nt kaltsium? Kuidas säilitada tasakaalustatud täisväärtuslik toitumine? Millega asendada piimatooted ja kas peaks hakkama võtma mingeid toidulisandeid?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Piimatooted on meile peamisteks kaltsiumiallikateks, samuti saame nendest loomset päritolu valke ja veidi teisi mineraalaineid ning vitamiine. Loomset päritolu valke saab ka munadest, kalast, (linnu)lihast. Kaltsiumi on võimalik saada kaladest, kaunviljadest, rohelistest köögiviljadest ja paljudest teistest allikatest. Kaltsiumi imendumiseks on vaja ka piisavalt D-vitamiini, magneesiumi ja rasvu. Selleks, et olla kindel, et kaltsiumi jt toitaineid piisavalt saate ka pärast piimatoodetest loobumist, soovitan umbes 10 päeva jooksul oma toitumist jälgida. Kui selgub, et toidust ei ole võimalik kaltsiumi vm aineid piisavalt saada, siis tasub tõesti mõelda toidulisanditele, mille parimad soovitused saate apteekritelt.
20. aprill 2013
Tere,
olen baaritöötaja, ehk töö toimub öösiti. Kuidas peaksin toituma, et mitte kaalus juurde võtta? Kas peale tööd on mõistlik süüa kui kohe peale seda magama lähen?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Üldiselt on nii, et kui energia tarbimine vastab energia kulutamisele, siis ülekaalu tekkida ei tohiks. Küll aga tuleks öötöö korral lähtuda samast põhimõttest, mis päevatöögi korral. Viimane toidukord võiks olla vähemalt 2-3 tundi enne magamaminekut ning see ei tohiks olla väga tugev. Kui vahetult enne magamaminekut kõht siiski tühjaks läheb, tuleks nälga leevendada näiteks köögiviljade, mõne näkileiva või taimeteega.
18. aprill 2013
Kas koolis pakutav kartulipuder tohib olla valmistatud kartulipudrupulbrist? Kust saab lugeda koolitoidule seatud norme või piire?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Otseselt see keelatud ei ole, küll aga ütleb koolitoidu nõudeid sisaldav määrus, et laste toit peaks olema valmistatud võimalikult töötlemata ja värsketest toiduainetest. Seega oleks parem valmistada kartulipuder päris kartulitest, mitte pulbrist.
10. aprill 2013
Tere.
Piim ja piimatooted kaltsiumiallikana on kahtluse all.
Loomset proteiini tarbides muuutvat veri happeliseks ja organism tassakaalustab seda luudest fosfaadi väljaimemisega ja kaltsiumi urineerime välja. Samuti on piimas kasvuhormoone ja somaatilisi rakke (lubatud pipetitäis klaasi kohta)
Kuidas kommenteerite?
Tänan.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi Seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk: “Kaltsium on tähtis makroelement. Selle peamine roll seisneb luukoe moodustumises ning luude ja hammaste mineraliseerumisel. Kaltsiumi omastamine oleneb toidu koostisest ning piimatooteid on peetud üheks parimaks kaltsiumiallikaks (liitris piimas on kaltsiumi 1 gramm ja on teada, et inimene omastab 30-40% lehmapiimas esinevast kaltsiumist). Seetõttu on piima peetud positiivseks luude tervise seisukohalt.
Seosed luude tervise ja (loomset päritolu) valgu tarbimise vahel on osutunud aga keerukamaks kui varem arvatud. Valkude võimalik negatiivne mõju kaltsiumi tasakaalule avaldub toitumise üldise happe-aluse tasakaalu taustal. Probleemiks võib olla pigem ebapiisav puu- ja köögiviljade tarbimine, mis puhverdaks valkudega saadud happelise toidu koormust, avaldades seetõttu negatiivset mõju luude tervisele. Lisaks tasakaalustamisele on kaunviljad ja teised rohelised köögiviljad ise head kaltsiumiallikad.
Kehtivate toitumissoovituste järgi peaks valkude osakaal katma vähemalt 10% päevasest energia vajadusest. Mitmekesist toitumist silmas pidades võib ka valkude osakaal suuremaks kujuneda, ilma et mingeid probleeme tekiks. Piimavalkude puhul on oluline nendes leiduvate asendamatute aminohapete olemasolu. Taimsete toitudega on samuti võimalik katta asendamatute aminohapete vajadus, kuid piima või piimatoodetega (jogurt, hapupiimad, kohupiim, juust) saab vajalikke aminohappeid väga lihtsalt.
Mis puudutab sünteetilist kasvuhormooni, siis see on pikalt kasutusel olnud USA-s eesmärgiga tõsta lehmade tootlikkust. Pahupooleks on olnud eelkõige loomade suurem haigestumine, kuid ohtu inimese tervisele ei ole siiani suudetud tuvastada. Euroopa Liidus on kasvuhormooni kasutamine keelatud, mistõttu eestimaise ja Euroopa Liidust pärineva piima tarbimisel seda küsimust ei ole.
Piimas esinevad somaatilised rakud on valdavas enamuses vererakud – leukotsüüdid (valged verelibled), mis osalevad põletikutekitajate vastases immuunreaktsioonis. Kui loom haigestub, siis somaatiliste rakkude arv suureneb ja see aitab loomal terveneda. Somaatiliste rakkude arv on normaalsest suurem ka laktatsiooni alguses ja lõpus, eriti suur on see aga ternespiimas. Piimas sisalduvad somaatilised rakud mõjutavad piima kvaliteeti, kuid ei ole ohtlikud inimese tervisele. Sellegipoolest on toiduohutuse tagamiseks toorpiimale kehtestatud lubatud maksimaalne somaatiliste rakkude arv, lisaks muudele näitajatele, mida tootjad päevad järgima.
Kokkuvõtvalt võib nentida, et mõõdukas piimatoodete tarbimine on kaltsiumiallikana arvestatav, kuid täiendavalt peaks inimene tarbima ka piisaval hulgal erinevaid taimse päritoluga toiduaineid. Luude tervise seisukohalt on väga oluline ka füüsiline aktiivsus ning liigsest soola ja alkoholi tarbimisest hoidumine. Kasvueas lastele ja noorukitele võiks olla soovituslik piimatoodete tarbimine koguses, mis vastab 3-4 serveeringule (klaasitäiele) piimale ning täiskasvanutele 1-2 serveeringut.”
21. märts 2013
Tere!
Üritan jõudumööda järgida tervisliku toitumise põhimõtteid, sh puu ja köögiviljade tarbimist. Kahjuks veedan suurema osa päevast kodust eemal ja tervislik toitumine on seetõttu palju keerulisem, sest ma ei saa korralikult endale ise süüa teha (igapäevaselt ei ole ka nii palju aega, et valmistada endale tööle kaasavõtmiseks muud toitu peale võileibade). Poes müüdav valmistoit on aga sageli niivõrd soola ja rasva täis, isegi toorsalatid. Mida soovitate neile, kel pole võimalik endale ise korralikult süüa teha ja mida võiks poes müüdavast eelistada?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ega siin ühtegi väga head nõuannet polegi, kui Te välistate selle, et ei saa toitu kodust kaasa võtta. Kas tõepoolest ei jää õhtusest söögikorrast midagi üle, mida järgmisel päeval kaasa võtta? Kui muidugi on toidu soojakstegemise võimalus olemas. Kõige parem oleks, kui töökoha lähedal oleks mõni söögikoht, kust oleks võimalik endale lõunatoit osta, sest poe valmistoidud tõepoolest kipuvad olema väga rasvased ja/või soolased. Seetõttu parim valik on ikkagi oma koduse toidu kaasavõtmine, sest ainult võileibade või puu- ja köögiviljade või nendest valmistatud salatite peal päev läbi elada jääb ka väheks. Võite osta poest ka nt jogurtit ja süüa seda müsliga, kuid lõpuks muutub seegi üksluiseks ning lõunasöögiks vajalikku ca 600-700 kcal kätte saada ei ole ainult jogurtist ilmselt võimalik. Ehk on muidugi võimalik mõnikord ka poest leida tooteid, mida lõunasöögiks kasutada, kuid vaatamata valiku rohkusele sealt väga kahjuks midagi korraliku lõunasöögi jaoks soovitada ei ole.
9. märts 2013
Tere! Olen 52a.naine.Täna selgus arsti juures et mul kõik näidud kõrgemad.Suhkur,kolesterool,kusihape,vererõhk,kaal.Pean enda toitumisharjumusi muutma.Aga kui hakkan uurima mida ma süüa ei või jääb selline mulje et midagi ei või.Kas tõesti jäävad ainult juurikad?Tahaks küll uut elu alustada aga olen segaduses…
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Süüa võib paljusid asju peale “juurikate” ka siis, kui näidud on paigast ära, kuid tuleb vaadata täpsemalt, mida iga toidugrupi sees eelistada. Kaalu alandamiseks tuleks vähendada toiduga saadavat energiat, kuid mitte hakata nälgima. Samuti tuleks veidi tõsta füüsilist aktiivsust. Kõrge vererõhu riskiteguriteks on näiteks liigne kehakaal, liigne rasvade ja vähene puu- ja köögiviljade tarbimine, liigne naatriumi (st soola) tarbimine.
Suhkruga on asi keerulisem. See vajaks täiendavat uuringut, et kas Teie puhul on tegemist II tüübi diabeediga või mitte veel. Olenevalt sellest tuleks ka oma toitumist kohendada.
Tundub, et alustada tuleks ennekõike kaalu alandamisest. Toitumise seisukohast oleks kõige õigem lähtuda toidupüramiidi õpetusest ning valgusfooritabelist vaadata lisaks, milliseid toite iga toidugrupi sees eelistada ja milliseid vähem süüa. Põhirõhk peaks kindlasti olema köögiviljadel, kuid ei tohiks unustada ka teisi toidugruppe – täisteraviljatooted, puuviljad, lahjad piimatooted, kala, veidi (linnu)liha ja lisatavaid toidurasvu (eelistatult pähklid ja seemned). Toitumise jälgimiseks on abiks toitumisprogramm.
9. märts 2013
Tere!
Kui tarbin hommikuti ja õhtuti kookos- ja kalaõli (mõlemat teelusikatäie), siis kas neid tohib võtta koos veega? Kui ei, siis millal enne ja pärast õlide sissevõtmist tohib vedelikku (vesi, kohv, tee) tarbida? Ja olen lugenud, et õlisid soovitatakse tarbida tund enne söömist, vastab see tõele?
Kui vedelikuga ei tohi õlisid koos tarbida, siis mis oleks alternatiiviks nende võtmisel, kui paljalt ei suuda ja vastu hakkab?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõigepealt jääb arusaamatuks, mis on põhjus, miks neid üldse tarbima peaks. Kui kookosrasva tarbimise põhjus on kaalust alla võtmine, siis tegelikult ei ole sellel teaduslikku tõestust, vaid kaalu langetamiseks tuleks siiski ennekõike muuta toitumis- ja liikumisharjumusi. Kalaõli on enamaltjaolt kapslitena, mida võib vabalt alla neelata veega. Ka kalaõli võib võtta kahel eesmärgil – saada oomega-3-rasvhappeid ja/või D-vitamiini. See, kuivõrd hästi oomega-3-rasvhapped kalaõlikapslitest omastuvad, ei ole veel hästi selge, aga arvata võib, et paremini omastuvad need siiski tavalisest kalast. D-vitamiini saamise suurendamiseks on D-vitamiini sisaldava kalaõli võtmine kindlasti õigustatud, kui inimene ei söö nii palju kala, et tagada päevane vajalik kogus.
Imendumise seisukohast ei tohiks olla vahet, kas võetakse neid veega või mitte, kuid endale võib jääda rasvast paha maitse suhu, kui seda ainult veega alla loputatakse.
Üldiselt on teada, et kõik toitained imenduvad kõige paremini toidust, seega sellest vaatevinklist lähtuvalt peaks neid võtma koos söögiga. Kohv ja tee suurtes kogustes võivad hakata mõjutama erinevate toitainete (nt vitamiinide) omastumist.
1. märts 2013
Tere.
Küsiks sellist asja, kas on õige, et hommikul tuleb vältida valku ja rasva sisaldavaid toiduaineid(piimatooted, võileivad, muna, lihatooted)?
Ja, et sobivad ainult puuviljad, veega keedetud teraviljapudrud?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Enamik toiduained koosnevad siiski nii valkudest, rasvadest kui ka süsivesikutest, lihtsalt ühes on üht rohkem, teises teist. Ainult suhkur on puhas süsivesik ning õli rasv. Piimatooted on valgurikkad, kuid võivad olla ka rasvarikkad. Kui on tegemist magusa kohupiimakreemiga, sisaldab ta endas ka arvestatavas koguses süsivesikuid (peamisel suhkru näol).
Teaduslikult ei ole senini suudetud üheselt välja selgitada, kas erinevatel toidukordadel valgu-, rasva- või süsivesikuterikaste toitude söömine või vastupidi vältimine on põhjendatud või mitte.
Pigem arvatakse, et hommikuti on just soovituslik süüa süsivesikuterikast toitu väikese valgulisandiga (nt puder ja kõrvale piim, võileib juustuga vm). Selline teguviis varustab organismi energiaga ning tagab täiskõhutunde pikemaks ajaks. Arvatakse ka, et süsivesikuterikas toit päeva teisel poolel võib suurendada ülekaalu riski. Kindlasti on see kõik väga individuaalne ning oleneb kogu inimese toitumis- ja liikumisharjumustest. Samuti on vahe süsivesikul ja süsivesikul – eelistama peaks täisteraviljatoodetes (leib, puder), puu- ja köögiviljades sisalduvaid süsivesikuid ning võimalikult vähe sööma suhkrut, maiustusi, saiakesi, küpsiseid, karastus- ja mahlajooke.
Inimese organismi toimimise jaoks on oluline saada toiduga kõiki toitaineid – tasakaalustatult ning õigetes kogustes.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon