Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Tervislik toitumine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

20. aprill 2013

Tere,
olen baaritöötaja, ehk töö toimub öösiti. Kuidas peaksin toituma, et mitte kaalus juurde võtta? Kas peale tööd on mõistlik süüa kui kohe peale seda magama lähen?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Üldiselt on nii, et kui energia tarbimine vastab energia kulutamisele, siis ülekaalu tekkida ei tohiks. Küll aga tuleks öötöö korral lähtuda samast põhimõttest, mis päevatöögi korral. Viimane toidukord võiks olla vähemalt 2-3 tundi enne magamaminekut ning see ei tohiks olla väga tugev. Kui vahetult enne magamaminekut kõht siiski tühjaks läheb, tuleks nälga leevendada näiteks köögiviljade, mõne näkileiva või taimeteega.

Anonüümne

18. aprill 2013

Kas koolis pakutav kartulipuder tohib olla valmistatud kartulipudrupulbrist? Kust saab lugeda koolitoidule seatud norme või piire?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Otseselt see keelatud ei ole, küll aga ütleb koolitoidu nõudeid sisaldav määrus, et laste toit peaks olema valmistatud võimalikult töötlemata ja värsketest toiduainetest. Seega oleks parem valmistada kartulipuder päris kartulitest, mitte pulbrist.

Anonüümne

10. aprill 2013

Tere.

Piim ja piimatooted kaltsiumiallikana on kahtluse all.
Loomset proteiini tarbides muuutvat veri happeliseks ja organism tassakaalustab seda luudest fosfaadi väljaimemisega ja kaltsiumi urineerime välja. Samuti on piimas kasvuhormoone ja somaatilisi rakke (lubatud pipetitäis klaasi kohta)
Kuidas kommenteerite?

Tänan.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi Seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk: “Kaltsium on tähtis makroelement. Selle peamine roll seisneb luukoe moodustumises ning luude ja hammaste mineraliseerumisel. Kaltsiumi omastamine oleneb toidu koostisest ning piimatooteid on peetud üheks parimaks kaltsiumiallikaks (liitris piimas on kaltsiumi 1 gramm ja on teada, et inimene omastab 30-40% lehmapiimas esinevast kaltsiumist). Seetõttu on piima peetud positiivseks luude tervise seisukohalt.
Seosed luude tervise ja (loomset päritolu) valgu tarbimise vahel on osutunud aga keerukamaks kui varem arvatud. Valkude võimalik negatiivne mõju kaltsiumi tasakaalule avaldub toitumise üldise happe-aluse tasakaalu taustal. Probleemiks võib olla pigem ebapiisav puu- ja köögiviljade tarbimine, mis puhverdaks valkudega saadud happelise toidu koormust, avaldades seetõttu negatiivset mõju luude tervisele. Lisaks tasakaalustamisele on kaunviljad ja teised rohelised köögiviljad ise head kaltsiumiallikad.
Kehtivate toitumissoovituste järgi peaks valkude osakaal katma vähemalt 10% päevasest energia vajadusest. Mitmekesist toitumist silmas pidades võib ka valkude osakaal suuremaks kujuneda, ilma et mingeid probleeme tekiks. Piimavalkude puhul on oluline nendes leiduvate asendamatute aminohapete olemasolu. Taimsete toitudega on samuti võimalik katta asendamatute aminohapete vajadus, kuid piima või piimatoodetega (jogurt, hapupiimad, kohupiim, juust) saab vajalikke aminohappeid väga lihtsalt.
Mis puudutab sünteetilist kasvuhormooni, siis see on pikalt kasutusel olnud USA-s eesmärgiga tõsta lehmade tootlikkust. Pahupooleks on olnud eelkõige loomade suurem haigestumine, kuid ohtu inimese tervisele ei ole siiani suudetud tuvastada. Euroopa Liidus on kasvuhormooni kasutamine keelatud, mistõttu eestimaise ja Euroopa Liidust pärineva piima tarbimisel seda küsimust ei ole.
Piimas esinevad somaatilised rakud on valdavas enamuses vererakud – leukotsüüdid (valged verelibled), mis osalevad põletikutekitajate vastases immuunreaktsioonis. Kui loom haigestub, siis somaatiliste rakkude arv suureneb ja see aitab loomal terveneda. Somaatiliste rakkude arv on normaalsest suurem ka laktatsiooni alguses ja lõpus, eriti suur on see aga ternespiimas. Piimas sisalduvad somaatilised rakud mõjutavad piima kvaliteeti, kuid ei ole ohtlikud inimese tervisele. Sellegipoolest on toiduohutuse tagamiseks toorpiimale kehtestatud lubatud maksimaalne somaatiliste rakkude arv, lisaks muudele näitajatele, mida tootjad päevad järgima.
Kokkuvõtvalt võib nentida, et mõõdukas piimatoodete tarbimine on kaltsiumiallikana arvestatav, kuid täiendavalt peaks inimene tarbima ka piisaval hulgal erinevaid taimse päritoluga toiduaineid. Luude tervise seisukohalt on väga oluline ka füüsiline aktiivsus ning liigsest soola ja alkoholi tarbimisest hoidumine. Kasvueas lastele ja noorukitele võiks olla soovituslik piimatoodete tarbimine koguses, mis vastab 3-4 serveeringule (klaasitäiele) piimale ning täiskasvanutele 1-2 serveeringut.”

Anonüümne

21. märts 2013

Tere!
Üritan jõudumööda järgida tervisliku toitumise põhimõtteid, sh puu ja köögiviljade tarbimist. Kahjuks veedan suurema osa päevast kodust eemal ja tervislik toitumine on seetõttu palju keerulisem, sest ma ei saa korralikult endale ise süüa teha (igapäevaselt ei ole ka nii palju aega, et valmistada endale tööle kaasavõtmiseks muud toitu peale võileibade). Poes müüdav valmistoit on aga sageli niivõrd soola ja rasva täis, isegi toorsalatid. Mida soovitate neile, kel pole võimalik endale ise korralikult süüa teha ja mida võiks poes müüdavast eelistada?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Ega siin ühtegi väga head nõuannet polegi, kui Te välistate selle, et ei saa toitu kodust kaasa võtta. Kas tõepoolest ei jää õhtusest söögikorrast midagi üle, mida järgmisel päeval kaasa võtta? Kui muidugi on toidu soojakstegemise võimalus olemas. Kõige parem oleks, kui töökoha lähedal oleks mõni söögikoht, kust oleks võimalik endale lõunatoit osta, sest poe valmistoidud tõepoolest kipuvad olema väga rasvased ja/või soolased. Seetõttu parim valik on ikkagi oma koduse toidu kaasavõtmine, sest ainult võileibade või puu- ja köögiviljade või nendest valmistatud salatite peal päev läbi elada jääb ka väheks. Võite osta poest ka nt jogurtit ja süüa seda müsliga, kuid lõpuks muutub seegi üksluiseks ning lõunasöögiks vajalikku ca 600-700 kcal kätte saada ei ole ainult jogurtist ilmselt võimalik. Ehk on muidugi võimalik mõnikord ka poest leida tooteid, mida lõunasöögiks kasutada, kuid vaatamata valiku rohkusele sealt väga kahjuks midagi korraliku lõunasöögi jaoks soovitada ei ole. 

Anonüümne

9. märts 2013

Tere! Olen 52a.naine.Täna selgus arsti juures et mul kõik näidud kõrgemad.Suhkur,kolesterool,kusihape,vererõhk,kaal.Pean enda toitumisharjumusi muutma.Aga kui hakkan uurima mida ma süüa ei või jääb selline mulje et midagi ei või.Kas tõesti jäävad ainult juurikad?Tahaks küll uut elu alustada aga olen segaduses…

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Süüa võib paljusid asju peale “juurikate” ka siis, kui näidud on paigast ära, kuid tuleb vaadata täpsemalt, mida iga toidugrupi sees eelistada. Kaalu alandamiseks tuleks vähendada toiduga saadavat energiat, kuid mitte hakata nälgima. Samuti tuleks veidi tõsta füüsilist aktiivsust. Kõrge vererõhu riskiteguriteks on näiteks liigne kehakaal, liigne rasvade ja vähene puu- ja köögiviljade tarbimine, liigne naatriumi (st soola) tarbimine. 
Suhkruga on asi keerulisem. See vajaks täiendavat uuringut, et kas Teie puhul on tegemist II tüübi diabeediga või mitte veel. Olenevalt sellest tuleks ka oma toitumist kohendada. 
Tundub, et alustada tuleks ennekõike kaalu alandamisest. Toitumise seisukohast oleks kõige õigem lähtuda toidupüramiidi õpetusest ning valgusfooritabelist vaadata lisaks, milliseid toite iga toidugrupi sees eelistada ja milliseid vähem süüa. Põhirõhk peaks kindlasti olema köögiviljadel, kuid ei tohiks unustada ka teisi toidugruppe – täisteraviljatooted, puuviljad, lahjad piimatooted, kala, veidi (linnu)liha ja lisatavaid toidurasvu (eelistatult pähklid ja seemned). Toitumise jälgimiseks on abiks toitumisprogramm.

Anonüümne

9. märts 2013

Tere!

Kui tarbin hommikuti ja õhtuti kookos- ja kalaõli (mõlemat teelusikatäie), siis kas neid tohib võtta koos veega? Kui ei, siis millal enne ja pärast õlide sissevõtmist tohib vedelikku (vesi, kohv, tee) tarbida? Ja olen lugenud, et õlisid soovitatakse tarbida tund enne söömist, vastab see tõele?
Kui vedelikuga ei tohi õlisid koos tarbida, siis mis oleks alternatiiviks nende võtmisel, kui paljalt ei suuda ja vastu hakkab?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kõigepealt jääb arusaamatuks, mis on põhjus, miks neid üldse tarbima peaks. Kui kookosrasva tarbimise põhjus on kaalust alla võtmine, siis tegelikult ei ole sellel teaduslikku tõestust, vaid kaalu langetamiseks tuleks siiski ennekõike muuta toitumis- ja liikumisharjumusi. Kalaõli on enamaltjaolt kapslitena, mida võib vabalt alla neelata veega. Ka kalaõli võib võtta kahel eesmärgil – saada oomega-3-rasvhappeid ja/või D-vitamiini. See, kuivõrd hästi oomega-3-rasvhapped kalaõlikapslitest omastuvad, ei ole veel hästi selge, aga arvata võib, et paremini omastuvad need siiski tavalisest kalast. D-vitamiini saamise suurendamiseks on D-vitamiini sisaldava kalaõli võtmine kindlasti õigustatud, kui inimene ei söö nii palju kala, et tagada päevane vajalik kogus.
Imendumise seisukohast ei tohiks olla vahet, kas võetakse neid veega või mitte, kuid endale võib jääda rasvast paha maitse suhu, kui seda ainult veega alla loputatakse.
Üldiselt on teada, et kõik toitained imenduvad kõige paremini toidust, seega sellest vaatevinklist lähtuvalt peaks neid võtma koos söögiga. Kohv ja tee suurtes kogustes võivad hakata mõjutama erinevate toitainete (nt vitamiinide) omastumist. 

Anonüümne

1. märts 2013

Tere.
Küsiks sellist asja, kas on õige, et hommikul tuleb vältida valku ja rasva sisaldavaid toiduaineid(piimatooted, võileivad, muna, lihatooted)?
Ja, et sobivad ainult puuviljad, veega keedetud teraviljapudrud?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Enamik toiduained koosnevad siiski nii valkudest, rasvadest kui ka süsivesikutest, lihtsalt ühes on üht rohkem, teises teist. Ainult suhkur on puhas süsivesik ning õli rasv. Piimatooted on valgurikkad, kuid võivad olla ka rasvarikkad. Kui on tegemist magusa kohupiimakreemiga, sisaldab ta endas ka arvestatavas koguses süsivesikuid (peamisel suhkru näol).
Teaduslikult ei ole senini suudetud üheselt välja selgitada, kas erinevatel toidukordadel valgu-, rasva- või süsivesikuterikaste toitude söömine või vastupidi vältimine on põhjendatud või mitte.
Pigem arvatakse, et hommikuti on just soovituslik süüa süsivesikuterikast toitu väikese valgulisandiga (nt puder ja kõrvale piim, võileib juustuga vm). Selline teguviis varustab organismi energiaga ning tagab täiskõhutunde pikemaks ajaks. Arvatakse ka, et süsivesikuterikas toit päeva teisel poolel võib suurendada ülekaalu riski. Kindlasti on see kõik väga individuaalne ning oleneb kogu inimese toitumis- ja liikumisharjumustest. Samuti on vahe süsivesikul ja süsivesikul – eelistama peaks täisteraviljatoodetes (leib, puder), puu- ja köögiviljades sisalduvaid süsivesikuid ning võimalikult vähe sööma suhkrut, maiustusi, saiakesi, küpsiseid, karastus- ja mahlajooke.
Inimese organismi toimimise jaoks on oluline saada toiduga kõiki toitaineid – tasakaalustatult ning õigetes kogustes.

Anonüümne

1. märts 2013

Tere
Olen mures oma 12-aastase poja pärast, kes sööb väga väheseid toite. See algas umbes 4 astaselt, kui ta loobus paljudest toitudest, mida seni oli harjunud sööma. Hetkel sööb ta vaid järgmisi toite kodus: makaronid munaga või hakklihaga või viineritega plus majonees; friikartulid; valmismarinaadis grillkana; keedumuna; omlett; pelmeenid ahjus; v. kurk; vahel ka v.kapsas ja porgand; õun ja granaatõun puuviljadest, viinamarjad. Loomulikult magusa osas sööb ta kõike, mis puudutab komme, krõpse, küpsiseid jms. Koduseid magustoite aga ei söö (kohupiimakreem kisselliga, mannavaht vms) Kui veel aasta tagasi sõi kodus ühepajatoitu, mõningaid suppe siis nüüd ei söö neid ka enam. Koolis ta väidetavalt aga sööb. Kui küsime, et mida seal siis pakutakse, et me teeme kodus siis ka neid toite, vastab ta, et seal on kokad ja nemad oskavad paremini…Kusjuures mu mees on endine restoranipidaja ja hobikokk ja tema toidud on alati imemaitsvad ja me sööme pigem tervislikult, aga alati peamegi tegema eraldi toitu endale ja pojale. Aastane laps kõrval sööb ka kõike, mida meiegi mehega. Kui kuskil reisil oleme, siis poeg sööb ka ainult friikaid kuskil kohvikus, viimane kord sõin mina pastarooga, mis oli väga maitsev ja poeg avaldas ise soovi proovida, maitses mitu korda isegi ja ma olin väga positiivselt üllatunud. Aga see jäi viimaseks korraks ka, kodus ta ei taha kunagi. Ei kala, ei muud liha peale kana, ei juurvilju…Tihti kurdab ta kõhuvalu üle ja tal on tihti ka gaasid. Oleme käinud uuringutel kuid ei leitud midagi, analüüsid olid kõik korras, isegi veri, kuigi ma imestan, kust ta siis saab oma vajalikut ained, kui ta nii kehvalt sööb. St isu on tal hea, kuna ta on hästi liikuv laps aga valik on kesine. Pikkust on tal 152 cm ja kaalub 37 kg. Viimati ütles perearst, et ta jääb kasvu- ja kaalukõverasse ja pole põhjust muretsemiseks. Ma kaalu pärast ei muretsegi kuivõrd tema toitumise pärast, mis on nii ebatervislik. Kui vaid saaks, sööks ta ainult McDonaldsi toite (me oleme lubanud seal käia 2 korda kuus aga tundub, et sedagi on palju), magusat (kommi, shokolaadi, krõpsu, gaasilisi jooke). Kui käime tema vanavanemate juures, siis seal tehakse ka alati seda, mida tema tahab. Mehe vanemad on kuidagi eriti stressis sellepärast. Samas minu ema juures ta sööb puuahjus tehtud kartulit ja liha…aga kodus ei ole see sama mis seal, ütleb ta…Ma saan aru, et see on psühholoogiline probleem paljuski, oleme kunagi ammu ka käinud psühholoogi juures, siis soovitati a la valida lasta kindlate asjade vahel jne. Aga kui ta ei söö siis ka? Ja vahel on nii, et laseb valmis teha, ütleb et sööb ja siis enam ei taha, ei proovi ka. Ja läheb külmiku juurde ja teeb endale võileiba…Ma ei saa ju teda nälga ka jätta aga see hakkab juba muutuma ikkagi ebanormaalseks, et peamegi tegema talle koguaeg eraldi toitu, kuigi ta võiks süüa seda, mida meiegi. Salateid, kala, veiseliha, pastaroogasid, ahjupraadi vms. Mitte midagi sellist. Mida teha? Kas üldse annab midagi teha või tulebki leppida sellega? Iga päev siis teha pm sama toitu? Aga kõhuvalud? Peavalud? Samuti on käitumine väga närviline ja ma arvan, et ka see on paljuski vales toitumises kinni….ehk saate natuke nõu anda. Tänan ette!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Ega siin ausalt öeldes väga hea nõu anda ei ole. On ennegi olnud lapsi, kes aastaid peamiselt makaronidest toitunud. Teie poja toiduvalik on sellega võrreldes oluliselt mitmekesisem. Last vägisi sööma ei sunni. Hetkel on ta normaalkaaluline, kuid üsna alakaalu lähedal. Kui tal kasvuspurt tuleb ja piisavalt energiat-toitaineid ei saa, siis ta väsib väga ära. Samas on loota, et kasvuspurt paneb teda ka rohkem sööma. Võite huvi pärast umbes 10 päeva keskmisena analüüsida võimalikult täpselt, mida ta sööb. Võib-olla ei olegi tulemus nii hull, kui see esialgu tundub. Kui on näha, et mingeid toitaineid jääb väga puudu, siis võib proovida neid vastavaid toitaineid sisaldavaid toite soovitada, aga kui ta toiduga kuidagi neid ei saa, siis võib kaaluda vastavate toidulisandite võtmist. Seni, kuni analüüsid on korras ja lapse kaal normaalkaalu vahemikus, ei pea väga muretsema. Enamik toidu suhtes valivaid lapsi hakkavad suuremaks saades ikkagi peaaegu kõiki toite sööma. Peavalud, närvilisus jm nähud võivad, kuid ei pruugi olla seotud tema toiduvalikuga. Mida vanemaks ta saab, seda enam peaks ta saama aru selgitustest toidu ja tervise vaheliste seoste kohta ning ehk muudab siis ka oma toitumiseelistusi. Praegu ei ole ilmselt tõesti paremat soovitust, kui jääda rahulikuks ja vaikselt üritada teda suunata parema toiduvaliku suunas. Peaasi, et ta midagigi sööks, et enda järjest kasvavat energia- ja toitainete vajadust katta.

Anonüümne

25. veebruar 2013

Tere, olen 29-aastat vana ja kannatan öise söömise all juba nii kaua, kui ennast mäletan. Absoluutselt igal öösel mingi kella paiku liigun külmiku või köögi poole, kus pistan suhu midagi umbes kolm korda ja lähen magama tagasi. Sellega seonduvalt on aga hakanud mu enesetunne halvenema….kaal on tõusnud ja ma tõesti tahan sellest vabaneda. Tahaksin teada, millised võimalused mul on? Kõike head Teile, Katrin Tallinnast

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kui öise söömise harjumusest kuidagi vabaneda ei suuda, siis tuleks kindlasti vaadata, mida öösel suhu pista. Koorige ja tükeldage õhtuti valmis porgandit, kurki vm köögivilja ja näksige seda. Võib-olla saate hakkama ka ainult klaasi veega. Soovitan siiski pöörduda ka psühhiaatri poole, et selle sõltuvuskäitumise vastu abi saada.

Anonüümne

17. veebruar 2013

Tere! Kas Tartus on olemas spetsialist, kes paneb personaalselt inimesele paika toitumiskava. Mõtlen näiteks veregrupi järgi, et toidukorrad oleksid tervislikud ja samas ei mõjuks kaalutõusule. Olen kuulnud, et mõnele ei tee saialised üldse paha, aga teine ei tohiks neid üldse süüa ja sama ka mõne teise toiduainega.

Tänud!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kahjuks tuleb tõdeda, et 100%liselt ei ole seni suudetud teaduslikult tõestada veregrupidieetide paikapidavust. Teatud testidega on võimalik välja selgitada, kas on toite, mis on Teile täiesti vastunäidustatud. Sellistele toidutalumatuse testidele peaks olema võimalik saada ka perearsti suunamist. Lihtsalt niisama teatud toite oma menüüst välja jättes võite hoopis organismi kahjustada. Kui välistada teatud toite, siis pea alati mõjub see kaalu langetavalt, kuid teiselt poolt võib tuua kaasa ka osade toitainete defitsiidi. Näiteks piimatoodete välistamisel peab otsima alternatiivseid kaltsiumiallikaid. Kala mittesööjad peaksid D-vitamiini saamiseks võtma toidulisandeid. Saiakeste söömist ei soovitata mitte kellelegi, ka tavalisele nisujahust saiale võiksid inimesed eelistada rukki- või täisterajahust valmistatud tooteid. Teraviljatooteid on vaja, et tagada kiudainete saamist. Kuigi puu- ja köögiviljad sisaldavad samuti kiudaineid, siis ainult nende söömisega piisavalt kiudaineid saada on üpris keeruline. 
Personaalse toitumiskava tegemiseks on vaja alustada Teie enda toitumisharjumuste ja toidueelistuste väljaselgitamisest ning lähtuvalt sellest antakse soovitusi toitumise muutmiseks.
Seega esimene soovitus oleks perearsti kaudu saada suunamine toidutalumatuse testidele ning esialgu ise analüüsida oma toitumist ning vajadusel seda ise korrigeerida. Kui võite süüa enamikke toite, siis lähtuge menüü kokkupanekul toidupüramiidi ja valgusfoori õpetusest ning lisaks igapäevasele energia saamisele pöörake tähelepanu ka sellele, et valkude-rasvade-süsivesikute saamine oleks tasakaalustatud ning saate toidust kätte piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.