Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
4. juuni 2013
Tere!
palun nõu kuidas toiduga kiirelt tõsta nii D kui ka B12 vitamiinide taset? Kui palju peaks koguseliselt midagi sööma? Võtsin mõnda aega D pärleid kuid tundub, et nendele allergia.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
D-vitamiini parimaks allikaks on rasvased kalad. Nädalas võiks süüa kala kahel-kolmel korral, korraga umbes 50-80 grammi, nii valget kui punast. Eelistama peaks värskest kalast valmistatud roogi soolatud, suitsutatud ja konserveeritud kalale. Kui kalasöömine ei aita, siis oleks ikkagi mõttekas võtta D-vitamiini toidulisandina, kuid apteegist tasub uurida erinevaid toidulisandeid. Võib-olla oli konkreetses tootes mõni selline komponent, mis tekitas allergiat, kuid seda mõnes teises analoogilises toidulisandis ei pruugi olla.
B12-vitamiini leidub vaid loomset päritolu toiduainetes – piima- ja lihatoodetes, kalas, munas. Kiireks vitamiinitaseme tõstmiseks veres võib osutuda samuti vajalikuks toidulisandi manustamine, kuid B-grupi vitamiinide puhul võetakse neid pigem kompleksina, et mitte ühe üksiku B-grupi vitamiini saamist tasakaalust välja viia.
30. mai 2013
Tere.
Kas on mõistlik piirata söömist vaimselt pigelisel perioodil, näiteks eksamisessioonidel? Aju vajab ju mõtlemiseks glükoosi. Mida on üldse soovitatav süüa sellistel perioodidel?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vaimse pingutuse perioodil ei ole kindlasti otstarbekas söömist väga piirata. Üks asi on see, et aju vajab glükoosi, kuid teine on ka see, et nii aju kui kogu organism tervikuna vajavad ka kõike muud – näiteks rasvhappeid, vitamiine, mineraalaineid jne. Kui söömist väga piirata (alla 1600-1700 kcal päevas), siis ei ole ka väga hoolika planeerimise juures võimalik neid kõiki piisavas koguses toidust kätte saada. Soovitan süüa võimalikult mitmekesiselt, et kõik vajalikud toitained oleks kätte saadud. Selleks tasub järgida toidupüramiidi õpetust – iga päev teraviljatooteid, puu- ja köögivilju, piimatooteid, midagi grupist liha-kana-kala-muna, lisatavaid toidurasvu. Maiustusi võiks tarbida tagasihoidlikumalt, kuid kiireks energiasaamiseks on nad mõnikord täiesti õigustatud. Toitu võiks valmistada võimalikult vähetöödeldud toorainest ning kõikvõimalikke valmistoite ja poolfabrikaate süüa harva. Vett tuleks juua piisavalt ning samuti ei tohiks ära unustada igapäevast füüsilist aktiivsust. Kindlasti on vajalik korralik uni ja välja puhkamine.
20. mai 2013
Tere ,
Olen 17 aastane meessoost ning 167 cm pikk ning kaalun 64 kg , ning tahaks teada mis oleks mu päevane kalori vajadus oleks . Teen trenni u
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sinuvanused antud mõõtudega noormehed võiksid keskmiselt tarbida päevas 2700-3200 kcal, olenevalt nende füüsilisest aktiivsusest ja individuaalsetest iseärasustest. Kõige parem on sobilikku energiakogust välja arvutada selliselt, et näiteks 10 päeva jooksul jälgida oma kehakaalu ning pidada toidupäevikut. Vastavalt eesmärgile – kaalu tõsta, hoida, langetada – tuleks siis vastavalt saadud andmetele edaspidi oma menüü energiasisaldust korrigeerida.
12. mai 2013
Tere!
Olen 16 aastane ( varsti 17 ), olen umbes 175CM pikk kaalun 58kg.
IGAPÄEV käin kell: 17.00-18.00 jooskmas värske õhu käes ja ka jõu/venitus harjutusi tegemas.
praegu söön igasugust toitu ja ei püüa tähelepanu toidu sisaldusele jne.
joon ka Coca-Colat päevas 500ml vähemalt.
kohe kindlasti pole ma ülekaalus, sellest ka küsimus mida ma peaksin päevas sööma?
kuna ma teen sporti jne. ei ole ma kindel kas peaksin hakkama vaid kala, salatit ja vett jooma.
sooviksin teada millest peaksin toituma, et arendada lihaskasvu ja vastupidvust/sitkust. ja millest peaksin hoiduma.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soovitan Sul kõigepealt umbes nädala või 10 päeva jooksul sisestada toitumisprogrammi kõik see, mida sööd ja siis võrrelda keskmisi tulemusi soovitustega. Sinu vanuses peaks saama päevas toiduga energiat umbes 3000 kcal, see sõltub suuresti füüsilisest aktiivsusest. Toit peaks olema võimalikult mitmekesine. Toitumisel tuleks lähtuda toidupüramiidi ja valgusfooritabeli õpetustest. Iga päev peaksid sööma vähemalt 300 grammi köögivilju ja 200 grammi puuvilju, umbes 150 grammi leiba (soovitatavlt teraleib), putru (näiteks kaerahelbe-, mitmevillja- või tatrapuder), umbes 2-3 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks veidi juustu-kohupiima-kodujuustu, midagi toidugrupist muna-kana-kala-liha ning veidi lisatavaid toidurasvu (eelistada võiks pähkleid ja seemneid). Karastusjoogid, maiustused, kartulikrõpsud jm ei ole soovitatavad, sest need annavad palju energiat, aga neis ei sisaldu praktiliselt üldse vitamiine-mineraalaineid, mis aitavad organismil kasvada, areneda ja terve olla. Kui on soov lihasmassi kasvatada, siis peaks pöörama tähelepanu valkude saamisele (nt muna, linnuliha, kodujuust), kuid samas tuleks jälgida, et valkudest saadav energia ei moodustaks üle 20% kogu saadud energiast. Kogu toitumine peab olema tasakaalustatud ning toidust saadud piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.
5. mai 2013
Tere,
olen Teie toitumisprogrammi uus kasutaja. Iseeneset väga meeldib ennast kontrollida, mida päeva jooksul tarbinud olen (valgud, rasvad jne).
Minu kaal on 50 kg ja pikkus 165 cm ning vanus 30. Natuke arusaamatuks jääb päevase kcal tarbimise norm, hetkel on programm välja arvutanud, et normaalne oleks tarbida üle 2000 kcal. samas arvutada valemi järgi,siis tuleks 1290 kcal (PAV, NAISED
655,1 + (9,563 x kehakaal, kg) + (1,850 x pikkus, cm) – (4,676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas).
Kuidas tekib nii suur vahe? kas mul oleks vaja andmeid muuta?
Parimat,
Maria
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Esitatud valemi järgi leitakse inimese põhienergiavajadust (PAV), st energiavajadust olekus, kus te mitte midagi ei tee, vaid lihtsalt lamate. Sinna alla kuuluvad kulutused hingamisele, südame tööle, lihaste toonuse ja kehatemperatuuri hoidmiseks jne. Nii, kui te juba raamatut lugema hakkate, püsti tõusete või liikuma hakkate, lisandub sinna kohe ka kulu vaimseks ja füüsiliseks tegevuseks. Sellepärast ongi toodud valemi järgi arvutatud energiavajadus oluliselt väiksem kogu energiavajadusest, mida arvutasite välja programmi kalkulaatoriga.
5. mai 2013
Tere!
Poiss on 10 aastane ja käib jalgpalli trennis kolm korda nädalas 1,5 tundi kord.Ta on 140 cm pikk ja 32kg raske.Õpib hästi.Toitu väga valib,kõike ei söö.Peale trenni jalad valutavad ja nüüd kevadel kimbutab väsimus ka.Mida soovitaksite jälgida toitumisel?Kas peaksin andma juurde vitamiine ja milliseid ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Esitatud numbrite järgi on ta täiesti normaalkaaluline, kuid üsna alakaalu piiri peal (alakaaluline oleks ta, kui kaaluks alla 29 kg). Kuna osad lapsed on toidu suhtes väga valivad, siis tuleb nende soovidele vastu tulla, samas vaadata, et nad selliste toitudega nagu maiustused-karastusjoogid väga üle ei pingutaks, sest need täidavad neil väga hästi kõhtu, võtavad ära isu normaalsema toidu vastu, samas ei saa neist praktiliselt üldse mingeid vitamiine-mineraalaineid. Proovige teda meelidata sööma puu- ja köögivilju. Kindlasti on paar-kolm köögivilja, mida ta sööks, pakkuge talle neid. Lapsed söövad köögivilju hea meelega, kui need on lihtsalt pulkadeks tükeldatud. Samuti on mõne lapse puhul võimalik köögivilju peita erinevate toitude sisse. Kevadist väsimust seostatakse ennekõike C-vitamiini vähesusega, mille parimateks allikateks puu- ja köögiviljad just ongi. Kasvamise ajal on väga oluline piisav kaltsiumi saamine (piimatooted) ning D-vitamiin, mis aitab kaltsiumil imenduda (peamiselt leidub kalades). Kui lapse piimatooteid mingil põhjusel ei tarbi, tuleks ehk mõelda kaltsiumitablettide peale, kuid siinkohal tasub nõu pidada apteekriga, kes soovitaks preparaati, milles oleks lisaks ka kindlasti D-vitamiini ja magneesiumi. Kala mittesöömise korral võib osutuda vajalikuks D-vitamiini võtmine toidulisandina. Väsimus võib olla seotud ka raua vähesusega (hästi omastuvat vormi leidub peamiselt lihades). Toitumisel on alati abiks toidupüramiidi ja valgusfoori tabeli õpetustest. Kui tunnete, et lapsel võib mingit ainet puudu jääda, oleks soovitatav pidada paari nädala jooksul toidupäevikut ja selgitada keskmiste tulemuste põhjal välja, mis need ained olla võiksid. Samuti oleks hea teostada perearsti juures vereanalüüsid, selgitamaks sealtkaudu välja võimalikke defitsiidis olevaid toitaineid.
28. aprill 2013
Tere
Teen oma 9-kuusele lapsele ise toitu ning sooviksin teada, millised juurviljad sobivad omavahel kokku? Hetkel menüüs sellised juurviljad: kartul, porgand, bataat, kõrvits, lillkapsas, suvikõrvits, brokkoli.
Kui mitmest juurviljast korraga on soovitatav teha sellises vanuses lapsele püreed? Mis liha ja kala on sobiv? Hetkel saab kana, veis, siga ja on saanud ka juba natuke lesta fileed ( püreestatult). Kuna kaalu ei taha hästi juurde tulla, soovitas arst lisada ka 4-nda söögikorra menüüsse,mis võiks olla maits.jogurt beebiküpsistega. Kas need küpsised on ikka hea variant? Kumb on lapsele parem kas toiduõli või taluvõi? Meile soovitati võid kuid panen putrude sisse ka vahel õli ( holle beebi toiduõli).
Senini pole aru saanud kui palju liha ja/või kala peab saama 9 kuune päevas või siis nädalas ja kas samal päeval võib anda nii liha kui ka muna või on siis oht liigsele valgule?
Veel huvitab selline asi kas tõesti võib lapsele anda korraga süüa tahket toitu kui palju ta tahab? Olen vaadanud tabeleid kus kirjas milline peaks olema toidukogus, siis seal ikka mingid kogused grammides välja toodud!
Ette tänades,
Margot
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Imikute toitumise osas peaks tegelikult nõu andma lastearst, kes on kursis konkreetse lapse kasvamise ja arenemisega.
Imikute toitumisel lähtutakse põhimõttest, et uusi toiduaineid tutvustatakse ükshaaval ning väikestes kogustes. Seetõttu, kui teete ise köögiviljapüreesid, võiks vähemalt alustuseks pakkuda neid alati ükshaaval. Kui laps hakkas lisatoitu saama 6-kuuselt, siis 9-kuuseks saamiseks võib ta juba süüa puu- ja köögiviljapüreesid, putru, (linnu)liha, muna ning väheses koguses ka kala. Imiku toiduks sobib kalafilee, eelistama peaks kalakasvatusest ja saastamata siseveekogudest püütud valge lihaga kala. Toidurasvade osas soovitatakse imiku toitmisjuhistes järgmist: “Laps võiks saada erinevaid toidurasvu. Nii võiks toidule lisada vaheldumisi nii loomsest kui ka taimsest allikast pärit rasvu: võid ja toiduõli. Ühele, umbes 100–150-grammisele teraviljapudru- või köögiviljapüreeportsjonile võib lisada vahetult enne lapsele pakkumist umbes ühe teelusikatäie võid või toiduõli.” Hapendatud piimatooteid ning kohupiima-kodujuustu võib hakata imikutele pakkuma umbes 10-11 kuu vanuses, tavalist lehmapiima alla aastastele lastele ei soovitata.
Isegi, kui beebiküpsised on tehtud kõiki laste toitumissoovitusi silmas pidades, siis peaks laste toitmisel lähtuma mitte ainult toiteväärtusest, vaid ka toitumisharjumuste kujundamisest. Ei ole vaja väikesi lapsi harjutada küpsistega (mida tihtipeale pakutakse lastele ka pigem lohutuseks või igavuse peletamiseks), et neid siis hiljem ümber harjutada, kuna küpsiseid kui selliseid tuleks tarbida tegelikult võimalikult harva.
Loomset päritolu valgud peaks väikestel lastel moodustama umbes 50% kogu saadavatest valkudest. Kokku peaks 6-kuu kuni aastane laps saama valke 17-25 grammi saadud 1000 kcal toiduenergia kohta, päevane energiavajadus 6-kuu kuni 1-aasta vanuses on umbes 105 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. Seega, kui laps kaalub näiteks 8 kilogrammi, siis peaks ta päevas saama energiat umbes 850 kcal ja valke 14-21 grammi ehk siis lihast-kalast-munast-piimatoodetest pärit valke umbes 7-10 grammi. Näiteks üks keedetud muna sisaldab umbes 7 grammi valke, väike tükike (tikutoosi suurune) keedetud lihatükk või lõhetükk umbes 6 grammi ning 50 grammi kodujuustu 7 grammi.
Laps peab sööma niipalju, et saadud energia kataks tema vajaduse. Seda näitab see, et laps võtab kaalus normaalselt juurde, ei ole oma vanuse ja pikkuse juures ei ala- ega ülekaalus. Mõlemad ei ole lapse tervise seisukohast head. Seda, kas tuleks last toita rohkem või vähem, peakski ütlema lastearst, tuginedes igakuistele mõõtmistulemustele.
25. aprill 2013
Tere, viimase poole aasta jooksul on mul tekkinud vastikustunne liha söömise vastu. Olen 21 pikkus 160 ja kaal 65, istuva eluviisiga üliõpilane. Ma söön liha/kala/kana vähemalt kord nädalas, igapäevaselt piimatooteid(juust, hapukoor, kohupiim, jogurt. Mitte piima) Paar korda kuus söön muna. iga päev võtan kalaõlikapsleid.
Ema on minu pärast mures ja seetöttu ta sunnib mind kord nädalas liha sööma. Ma ise ei tahaks seda teha, see on alati suur eneseületus, vastikustunne ning sellega kaasneb alati tüli emaga.
Minu küsimus on, et kas see on vajalik? Kas ma pean sööma liha, kala ja kana ja palju on minumaalne kogus?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Liha söömist soovitatakse ennekõike selleks, et saada rauda ning asendamatuid aminohappeid. Kui sööte mitmekesiselt ning menüüs on piimatooted ja muna, siis isegi lihast loobumise puhul ei tohiks asendamatute aminohapete saamisega probleeme tekkida. Rauda saab ka taimsetest allikatest, kuid imendumiseks on vajalik saada C-vitamiini (parimad allikad on puu- ja köögiviljad). Raua piisava saamise kinnituseks tasub aeg-ajalt teha vereanalüüse ning vajadusel võtta rauda toidulisandina.
Kindlasti ei soovita kalast loobumist, sest kala on heaks oomega-3-rasvhapete ning D-vitamiini allikaks. Kes kala ei söö, see toidust D-vitamiini kindlasti piisavalt ei saa. Kui valite kala asemel siiski kalaõlikapslid, siis võiks need olla sellised, kus D-vitamiin ka lisaks.
Soovitan oma toitumist ka analüüsida ning võimalusel lisada menüüsse toite, mis on defitsiidis olevate toitainete headeks allikateks. Samuti ei tee paha kord paari aasta jooksul perearstil vereanalüüse teha, et võimalikke defitsiite varakult avastada.
25. aprill 2013
Tere
Olne 14-aastane noor tüdruk, kaalun 54 kg ja pikkust on 156,5 cm. Olen oma toitumist jälginud juba üsna pikka aega. Vahepeal kilod kaovad, vahpeal tulevad juurde. End hinnangu järgi olen füüsiliselt aktiivne inimene (kolm korda nädalas kergejõustiku trenn ja rattaga kooli ning tagasi, 10 km päevas)
Minu üks küsimus: kas on võimalk, et minu kõht ei kannata ühtegi piimatoodet? Jogurt, keefir, kohupiim, kohupiimapasta, kohupiimakreem, hapupiimajook jt piimatooted, need panevad mu kõhu kinni. Seda, kas juustuga on ka nii ma ei oska öelda, olen juustu söömise umbes aasta tagasi juba jätnud, et parandada oma kehakaalu.
Teine mure: kopeerin siia oma eilse menüü, ehk oskate öelda, jäi mul millestki puudu, sõin liiga palju või liiga vähe.
PS! toiduainete kalorsuse lisan 100 grammi kohta.
Hommikusöök
Rassolnik (125 kcl) 290 grammi
Õun kooritud 25 grammi
Lõunasöök
Õun kooritud 105 grammi
Makaronid (255g) ketšupi (30 g) ja viineritega (10 g), kokku 295 grammi
Vahepala
Redis 146 grammi
Õhtusöök
Lõhe ahjus küpsetatud ( vähese õliga) 180 grammi
Ahjukartulid (vähese üliga) 158 grammi
Lugupidamisega ja ilusat kevadet soovides! :)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalu- ja pikkusenumbrid näitavad, et oled normaalkaalus. Kuna oled teismeeas, siis peadki veel nii kasvama ning võib-olla ka kaalus veidi juurde võtma. Selles mõttes ei ole hullu, kui kehakaal pisut kõigub.
Selleks, et teada saada, kas Sa piimatooteid talud või mitte, tuleks pöörduda perearsti poole, kes analüüside teel selle kindlaks teeb. Laktoositalumatuse nähuks on tavaliselt pigem kõhuvalud ja kõhulahtisus. Kõhukinnisuse vältimiseks tuleb saada toidust piisavalt kiudaineid (täisteratooted, puu- ja köögiviljad), vett ning liikuda.
Ühe päeva toitumise järgi ei ole võimalik öelda, millistest toitainetest puudu jääb. Selleks peaksid ise vähemalt 10 päeva jooksul oma menüü sisestama toitumisprogrammi ning vaatama siis keskmist tulemust.
Mõned kommentaarid menüüle:
1) päevas peaks sööma vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju, Sina saad heal juhul 1,5 portsjonit puuvilju ja 1,5 portsjonit köögivilju
2) iga päev peaks sööma leiba, soovituslikult lisaks ka putru (kaerahelbe-, tatrapuder vm), Sina pole söönud leiba üldse ning sööd makarone, mille toitainete sisaldus on näiteks tatrapudru omast oluliselt kesisem
3) Kala on väga hea, lisaks oleks võinud õhtusöögil olla ka salatit või keedetud-hautatud köögivilju
4) Kuna Sa piimatooteid ei söö, siis tuleks vaadata, mis on need teised allikad (kala, kaunviljad, rohelised köögiviljad), kust kaltsiumi saada
20. aprill 2013
Tere,
tahaksin loobuda piimatoodetest. Põhjuseks tõsine tsüstiline akne – olen proovinud kõikvõimalikke ravimeid, nii välis- kui seespidiseid, millest vaid üksikud on aknet kergelt leevendanud. Juba pikka aega olen uurinud seost akne ja toitumise vahel ning olen otsustanud proovida piimatoodetest loobumist. Küsimus seisneb mul siis selles, et kuidas saaksin ilma piimatoodeteta kätte kõik nendes leiduvad vajalikud ained, nt kaltsium? Kuidas säilitada tasakaalustatud täisväärtuslik toitumine? Millega asendada piimatooted ja kas peaks hakkama võtma mingeid toidulisandeid?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Piimatooted on meile peamisteks kaltsiumiallikateks, samuti saame nendest loomset päritolu valke ja veidi teisi mineraalaineid ning vitamiine. Loomset päritolu valke saab ka munadest, kalast, (linnu)lihast. Kaltsiumi on võimalik saada kaladest, kaunviljadest, rohelistest köögiviljadest ja paljudest teistest allikatest. Kaltsiumi imendumiseks on vaja ka piisavalt D-vitamiini, magneesiumi ja rasvu. Selleks, et olla kindel, et kaltsiumi jt toitaineid piisavalt saate ka pärast piimatoodetest loobumist, soovitan umbes 10 päeva jooksul oma toitumist jälgida. Kui selgub, et toidust ei ole võimalik kaltsiumi vm aineid piisavalt saada, siis tasub tõesti mõelda toidulisanditele, mille parimad soovitused saate apteekritelt.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon