Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Söömishäired

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

21. aprill 2024

Tere!

Olen praegu parananemas anoreksiast. Olen aru saanud, et see oli väga kohutav haigus ning mitte mingil juhul ei taha ma seda tagasi. Küll, aga tekkis mul küsimus, et kaua minu kaal veel tõuseb. Kas on see võimalik, et kui olen normaalkaalus ja jätkan ikka samamoodi söömist 3000 kcal päevas, mu kaal ei tõuse enam?

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Hetkel on oluline keskenduda olevikule ja püüda saavutada ning hoida tervist ning kaalu toetavat elurütmi ning söömiskäitumist. Praegu tuleb järgida määratud toitumiskava ning  tulevikus paistab, kas seda on vaja muuta, sh energiasisalduse osas. Kuna ma ei tea teie pikkust ega praegust kaalu, siis ei saa ka tulevikku prognoosida.

Anonüümne

2. mai 2023

Tere! Olen 16 aastane tüdruk, 173 cm pikk ja kaalun 61-62 kg. Kuigi see peaks olema normaalkaal, siis ma ei tunne ennast hästi. Käin aktiivselt trennis (rühmatrenn st pilates, seljatrenn vms või jõusaal) 2-3 korda nädalas, lisaks liigun, kõnnin värskes õhus. Kas selle pikkuse ja vanuse juures võiks olla kaal natuke madalam? Näiteks 59 /58 kg? Sest ma olen juba üsna ülekaalu lähedal? Ma muidugi söön ka palju magusat, kuid üritan ka puu- ja köögivilju süüa. Vahest võin olla ka pool päeva söömata ja teine päev kogu aeg süüa. Mul on selline tunne vahest nagu näeksin enda peegelpilti moonutatuna, kuid söömishäiret mul pole kujunenud, söön kõike. Kaalun ennast ka vähemalt korra päevas. Mida ma peaksin tegema?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Hetkel oled täpselt normaalkaaluvahemiku keskel. Täiskasvanuna oleks see isegi pigem normaalkaaluvahemiku keskmisest veidi alakaalu poole. 
See, et kaalud end kord päevas ning muretsed, et tajud oma keha valesti, on vihjed sellele, et isegi, kui sul hetkel ei ole söömishäiret, siis võib see mingil hetkel tekkida. Kuna söömishäired on suuresti seotud psüühikaga, väga paljuski ka enesekindlusega, siis soovitan sul alustada sellest, et saaksid endaga rohkem n-ö sõbraks. Kindlasti tasub lugeda peaasi.ee lehekülge. 
Kaalu pärast muretsema ei pea, söömisharjumusi tasuks veidi tervislikuma poole nihutada. Füüsiline aktiivsus on väga hea, kuid trennidega üle pingutada ei maksa samuti.

Anonüümne

27. aprill 2023

Tere

Mul on buliimia ning olen aastaid võtnud fluxetini, viimne poolteist aastat juba 4tb hommikul (alates detsembrist enam ei võta) . Loobusin tablettidest, sest nii kaua võtnud ja miski pole muutunud. Kaalu kõikumine on +- 15kg aastas(kõigub 68 ja 83 vahel). Hetkel on kaal 80 ja olen 166cm pikk. Olen tugevas ülekaalus, iga päev oksendan. Paar aastat tagasi lõpetasin keelatud ja seedimist kiirendavate ravimite tarbimise, muutus liiga kulukaks ning juba kaalun uuesti tarbima hakata, sest kui kaoks söögisu, siis kaob kaal, oksendamine, pidev ebamugavus oma üle kaalu osas, tuleks tagasi energia, jõud ja tahe midagi teha.
Käisin regulaarselt psühhiaatri juures ning ta kirjutas jälle uue koguse rohtu. Väitis, et buliimiaga miski muu ravim ei aita.
Olen ahastuses ja otsin jälle sibutramiini (see on aastaid keelatud, tean), sest see reaalselt aitas.
Tean, et on ambulatoorneravi, aga olen üksik ema ning 2 last (9 ja 15). Ei saa töölt haiguslehel võtta kuna arved vaja maksta üksi.

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Soovitaksin pöörduda toitumishäiretega tegelevasse keskusesse. Ilmselt ei jõua sinna ruttu, aga probleem ka ei kao iseenesest. Tallinnas näiteks Sensuse või Marienthali keskus. Võib küsida, kas perearstil olemas vakantsi teraapiafondis, et selle läbi vastuvõtule saata. Kindlasti vajab see süsteemset lähenemist ja tablettidest siin üksi kasu ei ole. Peaasi lehelt leiab samuti soovitusi ja kontakte kuhu söömishäire korral pöörduda.

Diana

3. veebruar 2023

Здравствуйте! У меня булимия 17 лет,мне 52 года! Я очень устала от этого! Пью флукоситин,больше ничего не помогает! Подскажите доктора ,кто сможет помочь мне в Таллинне!!Пожалуйсто!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Расстройства пищевого поведения лечат в психиатрической клинике Северо-Эстонской региональной больницы, Sensus OÜ или в клинике Ambromed. Тем не менее, я рекомендую начать с семейного врача, а также прочитать страницу peaasi.ee

Anonüümne

25. aprill 2022

Tere!

Kuidas toime tulla ARFID söömishäirega? (Avoidant/restrictive food intake disorder). Mul ei ole küll seda diagnoositud, kuid sümptomid vastavad küll sellele. See ei ole nii tõsine, et ma oma eluga hakkama ei saaks, aga elu oleks palju kergem, kui ma julgeksin kasvõi uusi toite proovida. Kas on mingeid häid nippe, millega elu kergemaks teha ning kas Eestis on ka spetsialiste, kes selle toitumishäire juures aidata võiks?

Aitäh!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Avoidant/restrictive food intake disorder (lühendatult ARFID) on häire, mida Eestis veel ametliku diagnoosina ei kasutata. Tõsi, peagi tuleb see kasutusele ka meie meditsiinisüsteemi. Eesti keeles tõlgitakse seda  vältiv-piirav toidu tarbimise häire või toitumishäire, täpne termin on alles selgumisel. Tegemist on laia mõistega, millel võib olla palju erinevaid põhjuseid ja väljendusi. Tihti kaasneb “ARFID-ga” kõrge ärevuse tase ning hirm erinevate toiduainete söömisel. Ravi nurgakiviks on sellisel juhul ärevuse ravi. Oluline on välistada muud psüühilised ja kehalised haigused, mis raskusi söömisel võiks põhjustada. Soovitatav on pöörduda esmalt perearsti poole, kes seisundit täpsustab ja vajadusel eriarsti juurde edasi suunab

M

13. aprill 2022

Tere! Olen 15 aastane tüdruk, 172.3 cm pikk ja kaalun 55-56 kg. Ma olen täiesti teadlik, et see on normaalkaal aga mulle ei tundu nii. Ma pööran iga päev enda kaalule ja keha kujule palju tähele panu. Kaalun ennast mitu korda päevas. Söömist pole see mõtlemine veel mõjutanud. Söön hommikul, lõunal ja õhtul. Samuti ka söön näkse ja teen trenni 2-3 korda nädalas. Millest selline mõtlemine võib tulla?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Selline käitumine võib viidata algavale söömishäirele. Soovitan lugeda peaasi.ee lehekülge ning kui asi läheb pigem hullemaks, võtta kindlasti ühendust söömishäiretega tegeleva spetsialistiga, sest ise sellega hakkama saada on väga keeruline kui mitte võimatu.

Anonüümne

9. jaanuar 2022

Tere!
Olen 18-aastane tüdruk ning sooviks nõu küsida.
2020. aasta sügisel otsustasin kaalust alla võtma ning trenni tegema hakata. Treenisin 6 korda nädalas (umbes 1h 30min) ning kõik “rämpstoidu” ja magusa keelasin endale. Arvan, et sõin umbes 1500 kalorit. Tehes seda rutiini kaotasin 2021. aprilliks 13 kilo ning kaalusin umbes 51-52kg. Füüsiliselt tundsin ennast paremini kui kunagi varem, aga vaimselt olin stressis. Enam ei julgenud süüa midagi, mis minu arvates oli “ebatervislik” ning alati midagi süües lugesin kaloreid oma mõttes. Lisaks kadus mul menstruatsioon.
2020 suvi otsustasin vähem trenni teha ning proovida oma keelatud toite süüa. Sellega kaasnes veel suurem ärevus, mis üsna varsti muutus paanikahooks. Samuti suurendas minu ärevust kaalunumbri tõusmine. Minu keha oli nii füüsiliselt kui ka vaimselt koormatud.
Õnneks 2020 septembriks tundsin ennast jälle paremini ning kustutades kalorikalkulaatorid ei olnud nii kontrollitud. Samuti otsustasin uuesti 4-5 korda nädalas trenni tegema. Kuni novembrini oli kõik suurepärane ning tundsin ennast hästi, kui üsna varsti sain aru, et mu probleem ei ole üldse tegelikult paremaks läinud.
Siiani olen kinni kalorite lugemises ning teatud toitude söömine tekitab ärevust. Samuti tunnen, kuidas keha on nõrk ning une kvaliteet halb. Ma olen hakanud veidi rohkem sööma (hetkel umbes 1800 kalorit päevas), aga igal söögikorral tunnen, kuidas kehal jääb millestki puudu ning tahaks veel süüa. Ma ei oska öelda milline oleks mu tegelik energia vajadus ning kardan rohkem süüa. (Teen trenni 3-4 korda nädalas ja umbes 45min max)Lisaks tekitab mul hetkel stressi asjaolu, et mu menstruatsioon pole tagasi tulnud. Olen suures tupikus.
Kui ma olen 176cm pikk ja kaalun umbes 54kg, siis kas olen normaalkaalus? Milline on minu energia vajadus? Kas mul on söömishäire? Kelle juurde oleks kõige sobivam minna oma probleemidega?

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Hea, et teadvustate probleemi ning soovitatav on konsulteerida paralleelselt nii vaimse tervise spetsialisti kui toitumisala inimesega. Olete alakaalus (KMI 17,4), mis suure tõenäosusega on viinud menstruatsiooni lakkamiseni. Ainult kirja põhjal probleemi olemuse ja tõsiduse üle otsustada ei saa ning selleks tulebki pöörduda konsultatsioonile. 
Söömishäiretega tegelevatakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs või Ambromed Kliinikus. Soovitan lugeda ka peaasi.ee lehekülge.

Anonüümne

6. jaanuar 2022

Tere! Ma olen viimasel ajal hakanud mõtlema palju enda kehakaalu peale. Kuigi ma olen täiesti normaalkaalus, tunnen et ikka ei ole piisav ja peaks ikkagi kaalu langetama. Ma kaalun ennast igapäev, mitu korda päevas. Ma ise hakkan juba vaikselt muretsema, et miks ma nii palju selle peale mõtlen, kui teised ütlevad et kõik on okei. Kas see on normaalne?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Selline käitumine võib viidata algavale söömishäirele. Soovitan lugeda peaasi.ee lehekülge ning konsulteerida esialgu kas perearsti või psühholoogi poole.

Anonüümne

1. november 2021

Tere! Olen 13-aastane tüdruk, kaalun 44 kg ja olen 166 cm pikk ning näen enda arvates paks välja.
Ema arvab küll, et olen kõhna, aga ma ei taha teda eriti uskuda.
Kas olen normaalne?
Pealegi loen ma kaloreid.
Suured tänud ette!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Oled küll normaalkaalus, kuid pigem alakaalule lähenev. 41 kg korral oleks tegemist juba alakaaluga. Võiksid konsulteerida perearstiga, kuna sul on olemas kaks tunnust, mis viitavad võimalikule söömishäire tekke riskile – arvamus, et oled paks ning kilokalorite lugemine. Hea oleks tuvastada võimlik söömishäire võimalikult varakult. Teismeeas on äärmiselt oluline varustada organismi kõikide vajalike toitainetega, et organism saaks areneda ja kasvada normaalse.t

Anonüümne

3. september 2021

Tere.
Olen 15-aastane tüdruk (varsti 16), olen 169 cm pikk ja kaalun 52-53 kg. Eelmine aasta koduõppe ajal hakkas kujunema mul söömishäire. Tekkis hirm teatud toitude ees. Kaotasin kaalu, kuigi ei teinud liigselt trenni, ilmselt ei söönud piisavalt, sest see tekitas minus hirmu, süüd ja kahetsust. Sel ajal kaalusin 43-45 kg kanti. Mul oli raskuseid söömisega, aga olin oma kehaga esimest korda rahul, sest olin kõhn ja kondine ning sain teistelt komplimente. Selle aasta alguses muutsin oma mõtteviisi ning parandasin oma suhet toiduga. Suve jooksul märkasin, et hakkasin kaalus juurde võtma. See põhjustas mulle palju muret ja ärevust, sest ma tundsin end paksult ning kartsin, et keegi võib minu kaalutõusu märgata. Alustasin see aasta gümnaasiumit, aga ma oleks tahtnud kõhnana kooli minna ja uute õpilastega tutvuda. Mure, millega teie poole pöördun, on see, et kardan, et nüüd on mul hoopis liigsöömishäire. Vahepeal on mul suured isud mingi toidu järele, mis mind kohutavalt segavad ning need mõtted ei kao enne, kui ma neid söömisega ei rahulda. Olen proovinud neid eirata, aga see on nagu sõltuvus, need mõtted ei kao mu peast, kui ma neid ei rahulda. Kardan üle süüa, sest ma ei taha rohkem kaalus juurde võtta. Mul on raske ennast peeglist vaadata ning olen hakanud teiste keha enda kehaga võrdlema. Ma ei taha üle süüa, aga ma ei saa neid mõtteid ja isusid, mis sööma sunnivad, eirata. Ma ei oska enam mitte midagi teha, et ma nii palju ei sööks. Ma ei oska end aidata. Mu pere ei tea, et selline asi mind üle aasta piinanud on ning nende meelest olen ma ikka kõhn, kuigi ma ise ei kannata oma keha välja. Lisan veel, et olen 2 korda ka Peaasi.ee nõustajatele kirjutanud, aga erilist abi ei ole ma saanud. Kuidas saaksin ma oma isusid ning üle söömist piirata? Kuidas saaksin ma kaalu kaotada ning kuhu ma saaksin oma muredega pöörduda?
Ette tänades.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Söömishäirete (või ka alles kujunevate) puhul oskavad adekvaatselt aidata vaid vastava väljaõppe saanud psühhiaatrid. Sellisei spetsialiste võib leida Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst või Ambromed Kliinikust.