Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Söömishäired

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

3. september 2021

Tere.
Olen 15-aastane tüdruk (varsti 16), olen 169 cm pikk ja kaalun 52-53 kg. Eelmine aasta koduõppe ajal hakkas kujunema mul söömishäire. Tekkis hirm teatud toitude ees. Kaotasin kaalu, kuigi ei teinud liigselt trenni, ilmselt ei söönud piisavalt, sest see tekitas minus hirmu, süüd ja kahetsust. Sel ajal kaalusin 43-45 kg kanti. Mul oli raskuseid söömisega, aga olin oma kehaga esimest korda rahul, sest olin kõhn ja kondine ning sain teistelt komplimente. Selle aasta alguses muutsin oma mõtteviisi ning parandasin oma suhet toiduga. Suve jooksul märkasin, et hakkasin kaalus juurde võtma. See põhjustas mulle palju muret ja ärevust, sest ma tundsin end paksult ning kartsin, et keegi võib minu kaalutõusu märgata. Alustasin see aasta gümnaasiumit, aga ma oleks tahtnud kõhnana kooli minna ja uute õpilastega tutvuda. Mure, millega teie poole pöördun, on see, et kardan, et nüüd on mul hoopis liigsöömishäire. Vahepeal on mul suured isud mingi toidu järele, mis mind kohutavalt segavad ning need mõtted ei kao enne, kui ma neid söömisega ei rahulda. Olen proovinud neid eirata, aga see on nagu sõltuvus, need mõtted ei kao mu peast, kui ma neid ei rahulda. Kardan üle süüa, sest ma ei taha rohkem kaalus juurde võtta. Mul on raske ennast peeglist vaadata ning olen hakanud teiste keha enda kehaga võrdlema. Ma ei taha üle süüa, aga ma ei saa neid mõtteid ja isusid, mis sööma sunnivad, eirata. Ma ei oska enam mitte midagi teha, et ma nii palju ei sööks. Ma ei oska end aidata. Mu pere ei tea, et selline asi mind üle aasta piinanud on ning nende meelest olen ma ikka kõhn, kuigi ma ise ei kannata oma keha välja. Lisan veel, et olen 2 korda ka Peaasi.ee nõustajatele kirjutanud, aga erilist abi ei ole ma saanud. Kuidas saaksin ma oma isusid ning üle söömist piirata? Kuidas saaksin ma kaalu kaotada ning kuhu ma saaksin oma muredega pöörduda?
Ette tänades.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Söömishäirete (või ka alles kujunevate) puhul oskavad adekvaatselt aidata vaid vastava väljaõppe saanud psühhiaatrid. Sellisei spetsialiste võib leida Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst või Ambromed Kliinikust.

Anonüümne

22. august 2021

Tere!
Olen 16-aastane tüdruk, kes on 159cm pikk ja kaalun 43,7kg. Teen ka umbes 4-6 korda nädalas intensiivsemat trenni. Jälgin ka pidevalt oma päevast kalorikogust. Kuigi see tekitab mulle alati suurt stressi ja ärevust, aga ilma selleta ma ei saa. Ma ei söö ka nö ebatervislikke toite. Näiteks ei luba ma endale ühtegi korda magusaid või suurema rasvasisaldusega toite. Olen ka viimase kuu jooksul suurendanud oma päevast kalorikogust, mis tekitab minus pidevalt mõtte, kas söön liiga palju või vähe. Samuti on mul kadunud ka ära menstruatsioon, nüüdseks juba 8 kuud. Sooviksin teada ka, et kas olen alakaalus või normaalkaalus ja kuidas oleks mul võimalik oma menstruatsioon tagasi saada?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Hetkel on tegemist normaalkaaluga, kuigi üsna alakaalu piiril. Täiskasvanuna oleks tegemist alakaaluga.
Menstruatsioonide kadu on suure tõenäosusega tingitud liiga madalast energia ja rasvade saamisest ning seetõttu liig väikesest keha rasvaprotsendist. 16-aastane keskmise aktiivsusega tüdruk vajab normaalseks organismi toimimiseks ja arenemiseks umbes 2400 kcal päevas, treeningute puhul veelgi enam. Jutus on mitmed punktid, mis viitavad kas juba olemasolevale või kujunevale söömishäirele. Soovitan kiiremas korras, enne kui organismile on tehtud pöördumatut kahju, pöörduda vastavate spetsialistide ja ehk ka toitumisnõustaja poole. Söömishäiretega tegeletakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs või Ambromed Kliinikus. Soovitan lugeda ka peaasi.ee lehekülge.

Anonüümne

9. juuli 2021

Tere!

Olen 26-aastane neiu, 163 cm, 54,5 kg. Mul olid probleemid kaaluga alates 10-aastasest vanusest. Kõige rohkem kaalusin 81 kg, kui olin 18-aastane, peale seda alustasin dieetidega ja sportimisega. Viimased 6 aastat kaalun 50 ja 60 kg vahel. Alates selle aasta märtsist (olin 60 kg) alustasin dieediga, söön umbes 700-800 kcal päevas, muretsen iga tarbitud kalori pärast, soovin olla 50 kg (olin sellises kaalus 2 aastat tagasi). Tekkis selline probleem, et mulle meeldib tellima kiirtoitu, kuid ma ei söö seda, lihtsalt saan tellimuse kääte ja viskan prügikasti, või lähen poodi, ostan toitu, ei söö seda, mõne nädala pärast viskan ära. Viimase 2 kuu jooksul niimodi raiskasin ära umbes 400 eurot. Saan aru, et iga päevaga tekkib rohkem probleeme söömisega ja rohkem selliseid imelikke asju. Mulle tundub, et mul on tõsised toitumis- ja ärevushäired, kuid ma ei ole nii julge, et pöörduga psühholoogi poole, äkki on mingi teine võimalus? Palun vabandust kirjavigade eest.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kaalu-pikkusenumbrid on praegu ilusad, 50 kg on peaaegu alakaal. Muretsema paneb aga kõik muu – väga väike toidu energiasisaldus, selle äraviskamine jne. Kuna need märgid viitavad tõepoolest (kujunevale) söömishäirele, siis ei pea üldse kartma ega häbenema, vaid tasub kindlasti otsida abi spetsialistilt. Ise söömishäiretega toime tulla on praktiliselt võimatu. Söömishäiretega tegeletakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs või Ambromed Kliinikus. Soovitan lugeda ka peaasi.ee lehekülge.

Anonüümne

2. juuli 2021

Tere! Mul on mure. Ma olin 1 aasta tagasi ülekaalus ja mu vanemad vihjasid seda kogu aeg. Lõpuks hakkasin nälgima. Kuigi ma olen nüüd normaalkaalus tunnen ikka vajadust kaalu langetada. Ma kaalun iga päev mitu korda ja ma ei suuda lõpetada. Kas te saaksite mulle nõu anda mida ma tegema peaks?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Tegu võib olla söömishäirega või selle kujunemisega. Tuleks otsida abi, enne kui olukord läheb hullemaks, hea, et probleemi teadvustad. Söömishäiretega tegeletakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs või Ambromed Kliinikus. Soovitan lugeda ka peaasi.ee lehekülge.

Anonüümne

25. juuni 2021

Tere
Mul diagnoositi 7 aastat tagasi anoreksia.Pool aastat tagasi sattusin tõsise alakaalu tõttu haiglasse , nüüd aga olen normaal kaalus ja söön regulaarselt. Mure on selles, et mul pole endiselt üldse energiat ning pidevalt tunnen uimasust ja pearinglust. Hetkel trenni ei tee, käin vaid jalutamas. Ma ei saa aru kas probleem on minu söömises või võib olla asi milleski muus?

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Esimese asjana soovitan teha perearstil või oma raviarstil tervisekontrolli. Toitumisprobleemiga kaasneb sageli raua, B12-vitamiini või mõne muu olulise mikroelemendi vaegus, mis võib süvendada väsimust. Samuti soovitan regulaarselt käia toitumisnõustamisel, et hoida pilku peal toiduvalikutel, tagamaks et kõik vajalik toidust tõepoolest ka kätte tuleks.

Anonüümne

7. juuni 2021

Tere olen peaaegu 15 aastane tüdruk 160 cm ja kaalun 48-47. Olin natukene suurem 12 aastaselt ja nüüd on alati hirm et lähen tagasi selliseks nagu oli. See on pannud mind mõtlema näljutamisest ja toidu vähendamisest. Kas peaksin haiglasse pöörduma?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Praegused numbrid näitavad normaalkaalu, pigem isegi normaalkaaluvahemiku keskmisest pisut väiksemat kaalu. Kui sööd normaalselt ning ei näljuta, ei pea muretsema. Kui aga tundud endale paks, proovid ennast näljutada, väga palju trenni teha, oksendada, lahtisteid kasutada, väga valida, mida süüa vms, siis selline käitumine võib viidata algavale söömishäirele. Esialgu soovitaksin lugeda peaasi.ee lehekülge ning kui tundub, et asi läheb kontrolli alt välja, siis tõepoolest võtta ühendust vastava eriala spetsialistiga näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst või Ambromed Kliinikust.

Anita

24. aprill 2021

Добрый день!
Моя дочь призналась, что у неё компульсивное переедание. Её это очень мучает и заболевание оченб ограничивает её жизнь. Мы хотим найти выход.
Скажите, где мы можем найти помощь.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Söömishäiretest saab lugeda rohkem peaasi.ee lehelt, kuid kindlasti soovitan pöörduda spetsialisti poole, näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, Sensus OÜsse või Ambromed Kliinikusse.

Anonüümne

14. märts 2021

Tere
Olen 16- aastane tüdruk, olen 159cm pikk ja kaalun u 45 kg (kas see on alakaal?). Mu kaal kõigub üpris palju. Võtsin viimase 3 aasta jooksul alla u 19kg.
Alguses toimus kõik väga rahulikult, liikusin rohkem, valisin rohkem enda toitu, kuid mida aeg edasi seda karmimaks ma kõige suhtes muutusin. Eriti hulluks läks olukord 2020 kevadel-suvel hakkasin tegema tohutult trenni ning ise aru saamata vähendasin oma kaloraaži tohutult. Paar nädalat lugesin ka oma kaloreid, kuid lõpetasin selle, sest sain aru kui kahjulik see mu vaimsele tervisele oli. Minu enda arvates on mul jäänud ka juuksed õhemaks ning mul on pidevalt külm (talvel ei saa õues isegi paksude riietega hakkama, varbad ja näpud lähevad külmast lausa kangeks). Muret tekitav on ka see, et suve jooksul muutus mu menstruatsioon tõsiselt ebaregulaarseks, mõni kuu jääb see isegi vahele. Praegu saan aru, et sõin vähem kui vaja. Tegelikult arvan, et teen seda isegi praegu. Tekkis ka probleem, et ma ei suuda midagi “ebatervislikku” ( tegelikult täiesti tavaline toit nt: täistera makaronid) süüa ilma trenni tegemata, mul tekivad sundmõtted, tekib “paks tunne” ja ma tunnen kohutavaid süümepiinu Olen täiesti teadlik, et see kõik viitab toitumishäirele ja sooviksin oma suhet toiduga parandada ja saada välja sellest august, kus ma hetkel olen. Olen üritanud seda teha, kuid see ei tule väga hästi välja. Kõik mu mõtted tiirlevad mu kaalu ja toidu ümber. Ma tahan suurendada oma kaloraaži, kuid seda nii, et ma juurde otseselt ei võtaks. Kuidas ma peaksin seda tegema?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kirjelduses viitavad väga paljud asjaolud tõepoolest juba kas olemasolevale või kohe-kohe tekkivale söömishäirele. Kaasuvad probleemid on juba päris tõsised, nt menstruatsioonide kadu viitab keha väga väikesele rasvasisaldusele ja see võib mõjutada hilisemat laste saamist. 
Hetkel tegemist alakaalu lähedal oleva normaalkaaluga, kuid täisealiseks saades on see juba tõsine alakaal (eriti, kui veel pikkust juurde tuleb). 
Söömishäirega ise toime üldjuhul ei tulda, selleks on vaja spetsialistide abi ja seda ei pea häbenema. Mida kiiremini abi otsida, seda parem. Söömishäiretega tegeletakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs või Ambromed Kliinikus. Soovitan lugeda ka peaasi.ee lehekülge.

Anonüümne

30. detsember 2020

Tere!
Mul on hirm igasuguse söömise ja samas ka mittesöömise ees. Veidi rohkem kui 10a tagasi sai kõik alguse. Olin ülekaaluline, alustasin vaikselt dieediga, oli päevi kui ei söönud midagi kuna kellaaeg ei lubanud. Lõpuks olin lausa vegan. Kolisin (uued sõbrad, teine elukoht, palju muutusi) ja siis sai minust buliimik. See kestis ka pikalt. Õgisin ja oksendasin. Raseduse ajal suutsin kuidagi normaalselt sööma hakata kuna mõtlesin vaid lapse peale. Viimasel ajal on asi jälle hulluks läinud. Vahel söön hommikuti kui jõuan. Päeval töö juures ei söö kuna mulle ei meeldi koos teistega süüa. Ma ei saa süüa kui tunnen et keegi mind jälgib/vaatab. Lihtsam on mitte süüa. Õhtuti teen intensiivset trenni. Enne seda ei saa ometi palju süüa (hea kui ühe väikese jogurti jõuan) ja peale seda ei tohi ma grammigi süüa – kuna ma ei oska piiri pidada. Tunnen, et olen täiesti hulluks läinud.
Palun mingisugust head nõu. Aitäh!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kindlasti ei ole te hulluks läinud. Söömishäired ongi psühholoogilised ja selle olemasolu pärast ei saa ennast süüdistada. Suure tõenäosusega kahjuks ise nendest jagu ei saa, vaid vaja on pöörduda spetsialisti vastuvõtule ja mida varem, seda parem. Söömishäiretega tegeletakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs või Ambromed Kliinikus.

Anonüümne

28. detsember 2020

Tere!

Olen 20 ja kaalun 45 kilo ja ma olen 161 cm pikk.
Mida ma peaks muutma et veel kilosid langetada?
Palju üldse oleks minu päevane kaloraaž nii et ma kaalust juurde ei võtaks?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Nende näitajatega on kehamassiindeks 17, 4, mis näitab tugevat alakaalu ja viitab võimalikule anoreksiale. Arvamus, et tuleks veelgi kaalu langetada, lisab veelgi kahtlusi, et Teil võib olla (välja kujunemas) anoreksia. Kaalu langetada kindlasti rohkem ei tohi, peaksite kaaluma vähemalt 48 kg, et olla normaalkaalus. Liiga vähene kehakaal ja näljutamine viivad tõsiste terviseprobleemideni. Anoreksiaga ise toime ei tule, selleks on vaja psühhiaatri abi. Söömishäiretega tegeletakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs või Ambromed Kliinikus.