Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert ja Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Söömishäired

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Elen

26. november 2018

Tere, olen 14 aastane tüdruk kaalun 48-50 kg ja olen umbes 167 cm pikk.
Toitusin suurem osa oma 14 aastast halvasti ning ei proovinud kunagi tervislikult toituda kuid kevadel avastasin, et olen kaalus juurde võtnud (muidu, olin alati peenike olnud võrreldea teistega) ja otsustasin siis tervislikult toituma hakata ning trenni teha suvel.
Suvel toitusin väga hästi (samal ajal vältides rämps toitu) ja tegin trenni 3-4 korda nädalas vähemalt lisaks rattaga sõitmisele ja ujumisele. Kuid samal ajal hakkasin tähele panema, et hakkasin kartma sõpradega väljas käimisi seal söödavate toitude tõttu, mis pärast hakkasin enda tervislikku toitu kaasa võtma.
Kuid kui hakkas kool ei olnud mul võimalik enam nii palju trenni teha ning kooli üritustel kaasnes magustoidud jne. mida ma siiski üritasin kohutavalt vältida kuid ikkagi viisakusest muffini võtsin (aga peale seda pidin ma nädal või kaks ilma magusatta olema).
Pika loo lõpuks tahaks öelda, et kardan, et ma pole enam nii heal suhtel toiduga kui varem ja tunnen, et lähen hulluks kui olen söönud ühe koogi lõigu kahe nädala jooksul või jäätise.
Sõbrannad ütlevad, et ma ikka kõhnem kui varem olin ning ei saa aru, miks ma kardan koolis pakutud jäätist vastu võtta või kooki süüa. Kuid ise vaatan end peeglist ning arvan, et peaksin ikka siit sealt “rasva” põletama.
Kas mul on söömishäire ja kui on siis, mida ma tegema peaks?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Praegune kaal on üsna alakaalu piiril (45 kg), 18-aastaselt oleks 50 kg ja alla selle 167 cm puhul juba alakaal. Madal kaal ning hirm söömise ja paksuksminemise ees võivad tõesti viidata algavale söömishäirele. Hea, et teadvustad ise probleemi. Soovitan kindlasti konsulteerida mõne spetsialistiga Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst või Ambromed Kliinikust. Söömishäiretega üldjuhul inimene ise hakkama ei saa, kuid nende tagajärjed tervisele võivad olla väga karmid.

Sofia

25. november 2018

Tere
Olen 14 aastane tüdruk. Kaalun umbes 48kg ja olen 166.6 cm pikk. Kardan hirmsasti paksuks minna kuigi tegelen enda spordialaga 3-4 korda nädalas ja käin veel jõusaalis 3-5 korda. Ennem olin ma väga alakaalus kuid lõpuks hakkasin sööma. Söömine on mulle väga raske sest hirm paksuks minna on suur. Söön hommikul 200g , lõunal 200g ja õhtul ühe õuna. Sooviksin abi kuidas püsidalt saledaks jääda?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Oled siiski üsna alakaalu piiril. Teed trenni isegi liiga palju ning toidukogused on äärmiselt väikesed. Selliselt toimides jätad organismi ilma arenemiseks väga vajalikest toitainetest, mille tagajärg võib avalduda alles aastate pärast. Kuna siia lisandub veel hirm paksuksminemise ees, siis võib esitatud faktide põhjal öelda, et sul on tugev kalduvus söömishäire tekkimiseks. Et seda ei juhtuks, tuleks kindlasti nõu küsida mõnelt spetsialistilt, keda võid leida Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst või Ambromed Kliinikust.

Kristiine

18. juuni 2018

Tere! Ma olen äsja 13 saanud tüdruk (pikkus 174; kaal 53.8) Ma olen nüüd viimasel ajal hakanud proovima kaalust alla võtta. Ühe korra oli isegi 51,2 aga sõin jälle liiga palju ja nüüd on kaal tagasi. Olen tähele pannud, et ma ei söö enam koolis ja loen ALATI toidu kalorikoguseid jms. Mul on ka tekkinud mingi vajadus ennast kaaluda üle 12 korra päevas. Enne kooli minekut, enne ja pärast söömist ja trenni jne. Mul mõlemad vanemad on ülekaalulised aga mu sõbrad on kohutavalt peenikesed ja mina olen meie sõpruskonna “paks sõber”. Alles paar kuud tagasi sain ma oma depressioonist lahti (iseseisvalt. Käin ka vastu tahtmist psühholoogi juures aga ma ei räägi tavaliselt oma probleemidest kellegile. Mul on toitumispäevik ja kasutaja instagramis spetsialieerunud kaalukaotusele. Olen pannud ‘goal weight’iks ~45kg. Mu sõbrad siiski ütlevad, et ma olen mõttetult kõhn aga ma ise näen ennast suure rasvahunnikuna. Üks osa minust tahaks nagu terveks saada aga samas tahaks ka olla nii kõhn, kõhnem kõigist meie klassist. Mul on ka väga madal enesehinnang ja olen perfektsionist… saaks äkki kuidagi abi ilma psühholoogide ja vanemate sekkumiseta :/

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Väga paljud siin kirjeldatud tegevused viitavad söömishäirele. Samas interneti teel kindlasti diagnoosi panna ei saa. Praegu on tegemist igati normaalkaaluga. Praeguse pikkuse ja vanuse juures algab alakaal  46 kg-st, seega 45 kg on ilmselgelt liiga vähe. Normaalkaal suureneb vanuse kasvades, 174 cm juures 14-aastaselt oleks selleks 48kg, 15-aastaselt aga on juba 51 kg alakaaluks.
Teismeeas kaalu alandamine on väga keeruline teema ka ülekaalu puhul, kuid normaalkaalu juures seda kindlasti teha ei tohiks, kuna sel võivad olla tagajärjed tervisele kogu eluks. 
Kui inimesel on anoreksia, siis ta üldjuhul ei saa sellega ise hakkama, vaid vajab siiski psühhiaatri abi. Sinu puhul on hea, et saad vähemalt aru, et sul on mingi probleem. Kui ise siiski ei tule sellega toime, et leppida oma tegelikult juba praegu täiesti normaalse kehakaaluga, siis oleks ikkagi vaja pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole, enne kui on pöördumatult hilja.
Söömishäirete puhul võib abi saada Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst või Ambromed Kliinikust.

Jana

1. aprill 2018

Tere!
Olen 26 aastane 164cm pikk ja 67kg. Viimase aastaga olen vötnud kompulsiivse söömishàirega 10kg juurde. Algselt arvasin et liigne, kontrollimatu söömine on tingitud raskest stressiperioodist ja depressioonist, kuid nüüdseks on see kestnud juba üle poole aasta ja juurde on tulnud salajased söömiskorrad ja isud. Soovin sellest lahti saada, sest raske tunne röhub mu enesetunnet füüsiliselt ja igapàeva elu on hàiritud(ajutegevus aeglane, verevarustushàired-jàsemed surevad, lihased pinges, peavalud, ninaverejooksud, raske olla), enesehinnang langeb. Tahan olla önnelik ja elada tàisvààrtuslikku elu. Meeldib tervislik, tasakaalustatud toitumine ja aktiivne eluviis, kuid hetkel dirigeerib mu elu suhkur ja saiakesed..mötted keerlevad vaid toidu ümber. Kust alustada abi otsimist? Ma ei julge rààkida làhedastele ja elukaaslasele sest tunnen hàbi sellepàrast ja tunnen et aidata saab vaid spetsialist.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kui kahtlustate endal söömishäiret, siis üldjuhul nendega tõepoolest ise toime ei tulda. Häbenema ei pea kohe kindlasti selle pärast, tegemist on haigusega ja abi tulebki otsida spetsialistilt.  Söömishäirete puhul võib abi saada Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst või Ambromed Kliinikust.

Mirjam

14. november 2017

olen 14 ja 164cm pikk ja kaalun 51kg, mis on minu arust normaalkaal, aga mu ema väidab, et olen alakaaluline ja laseb mu haiglasse panna kui veel alla võtan. Kokku olen kaalus alla võtnud 15 kilo poole aastaga. Kaal aina langeb, kuigi ma ei näljuta ennast ja üritan süüa piisavalt kuigi söömine tekitab minus närvilisust ja kui ma peeglisse vaatan siis näen ennast paksuna. Olen käinud ka psühhiaatri ja psühholoogi juures, aga mulle tundub, et nad aita mind yldse ja ajavad kõik sama juttu suust välja, et keha vajab elamiseks toitu jne aga ma tean ju seda kõike ise ka. Ma olen õnnetu ja ma ei tea mida teha.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Praegu on tegemist normaalkaaluga, kuid hea oleks, kui kaal nüüd üle 1-2 kg enam ei langeks. Ohumärk on see, et näed ennast ise paksuna. See võib viidata algavale söömishäirele. Kui jätkuvalt tunned, et peaksid alla võtma või söömine teeb närviliseks, siis peaks pöörduma söömishäiretele spetsialiseerunud psühhiaatri poole, mitte mõne suvalise. Neid leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst või Ambromed Kliinikust.

Mia

12. november 2017

Tere, kas äsja 13 aastaseks saanud tüdruku 154 cm pikkuse juures on kall 40-41 normaalne? Minu probleem on selles, et olen peenike, kuid muretsen kehakaalu pärast liigselt. Saan peaaegu iga nädal kommentaare, et ma olen kleenuke ja peenike, kuid siiski muretsen liigselt. Kas oleks vaja psühholoogi külastada? Igaks juhuks küsin üle, kas see on normaalne kui olen alates aprilli algusest võtnud juurde kõigest ühe kilo? (Pikkust ca. 5cm)
Aitäh juba ette.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Selles vanuses tüdruk sellise pikkuse juures on alakaaluline, kui ta kaaub alla 37 kg. Seega oled üsna alakaalu piiri peal. Kui Sulle endale tundub, et oled paks või kardad väga paksuks minna, siis see võib olla vihje algavale söömishäirele. Jälgi ennast, ole enda vastu aus ning vajadusel pöördu õigel ajal söömishäiretega tegeleva spetsialisti jutule Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, Sensus OÜsse või Ambromed Kliinikusse. 
Teismeeas pikkuse ja kaalu lisandumine ei pruugi olla proportsionaalselt, vaid pigem ongi tegemist kiire kasvamise perioodiga ning kui korralikult ei sööda, ei pruugi kehakaal n-ö järele tulla. 

Kairiin

5. oktoober 2017

Tere!
Minu väga hea sõbranna ei ole rahul oma kehakaaluga ja see tekitab minus muret, ta keha tegelikult näeb super välja ja numbrite järgi (u.175cm,58kg) on ka kõik korras. Kuna tal on selline iseloom, et püsivus tal täiesti puudub siis ta hüppab ühest dieedist teise, siis sööb tavaliselt ja siis jälle päevaks uus dieet, trenniga on tal sama lugu. Peale selle on tal ka need söömishood, mis rikuvad ta tuju , sest ta tunneb end põrunult ja see ajab ta veel rohkem sööma. Mis temaga toimub? Kuidas saaks ta söömishooge ära hoida, kui tal neid nii palju oleks siis ta näljutamised ja dieeditamised ka ehk väheneksid.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kõigepealt numbrite järgi, kui on tegemist täiskasvanud naisterahvaga, on ta üsna alakaalu piiri peal (56 kg oleks tema pikkuse juures juba alakaal). Teiseks nüüd aga ülejäänud kirjeldus, mis viitab päris mitme asjaoluga söömishäire olemasolule – dieedipidamine, söömishood, kinnisideed jne. Söömishäirete diagnoosimist ei ole kindlasti võimalik teha interneti teel, samuti ei saa sellega hakkama tavaline inimene, vaid ainult vastav spetsialist. Soovitan oma murega pöörduda Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, Sensus OÜsse või Ambromed Kliinikusse.

Leili

17. august 2017

Tere. Mina olen hädas söömishäirega. Nimelt on minu puhul tegemist emotsionaalse söömisega. Olen saanud ennast vahepeal kokku võttes ilusti korralikult joonele, kuid kui tekib raskemaid hetki, siis läheb toitumine käest ja söön-joon ohjeldamatult ja kõike. Viimane söömissööst on kestnud hetkel kaks kuud ja selle ajaga olen suutnud juurde võtta kaalus juba 7 kilo. Samas on see ka surnud ring, sest kui hakkan saama söömissööstust välja, tekib lisamasendus kaalutõusust. Olen teadlik, et peaks otsima abi, aga selle abi leidmine on keeruline. Aegasid söömishäirete arstile on võimatu saada. Võtan antidepressante ka, kuid nendest ei ole abi. Kas kuskilt oleks võimalik veel abi leida, et suudaks sellest ringist välja tulla.

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Toitumishäiretega tegelev üksus on Tartus TÜK Psühhiaatriakliiniku juures, kuid Tallinnas sellist osakonda pole. Tallinnas võib pöörduda keskusesse Sensus. Samuti tegutseb Tallinnas OA (Overeaters Anonymous ehk Anonüümsed Ülesööjad) grupp, kuhu võib soovi korral pöörduda. Vajadustele vastava toitumisplaani võib kokku panna küll mõne toitumisnõustaja kaasabil, kuid emotsionaalne söömine vajab siiski psühholoogilist tuge ja/või nõustamist.

Ats

31. märts 2017

Tere!
Olen peagi 16 aastane noor, kes on juba mitu aastat vaevanud söömishäire all.
Ei suuda isegi suhu võtta ei kartulit, liha, salatit ega ka pooli puuvilju.
Miski lööb ajus blokeeringu ette ja keeldun söömast, ükski neist toidutest ei tundu isegi isuäratav.
Kas tegu on psüühika probleemiga? Kuhu peaks pöörduma?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kirjelduse põhjal võib arvata küll, et probleem võib olla psüühiline. Soovitan abi saamiseks pöörduda mõne söömishäiretega tegeleva asutuse poole:  Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, Sensus OÜsse või Ambromed Kliinikusse.

mari

12. märts 2017

Tere! Olen 14 aastane.pikkus on 150 Ja kaalun 36kg.Sügisel olin ma haiglas söömishäire tõttu ning nüüd olen juba paar kuud koolis käinud ja minu arvates ka Korralikult söönud. Probleem on selles et arstid nõuavad et kaaluksin vähemalt 40kg .kas see on normaalne?
Ma vaatasin ka nutridatast Ja seal näitas et olen juba normaalkaalus.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

36 kg praeguse vanuse ja pikkuse juures on siiski alakaal, minimaalselt peaks kaaluma 37kg. Kui inimesel on söömishäire (olnud), siis antaksegi pigem soovitus, et kaal ei peaks olema alakaalu piiril, vaid pigem veidi kõrgem.