Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Söömishäired

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

25. aprill 2022

Tere!

Kuidas toime tulla ARFID söömishäirega? (Avoidant/restrictive food intake disorder). Mul ei ole küll seda diagnoositud, kuid sümptomid vastavad küll sellele. See ei ole nii tõsine, et ma oma eluga hakkama ei saaks, aga elu oleks palju kergem, kui ma julgeksin kasvõi uusi toite proovida. Kas on mingeid häid nippe, millega elu kergemaks teha ning kas Eestis on ka spetsialiste, kes selle toitumishäire juures aidata võiks?

Aitäh!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Avoidant/restrictive food intake disorder (lühendatult ARFID) on häire, mida Eestis veel ametliku diagnoosina ei kasutata. Tõsi, peagi tuleb see kasutusele ka meie meditsiinisüsteemi. Eesti keeles tõlgitakse seda  vältiv-piirav toidu tarbimise häire või toitumishäire, täpne termin on alles selgumisel. Tegemist on laia mõistega, millel võib olla palju erinevaid põhjuseid ja väljendusi. Tihti kaasneb “ARFID-ga” kõrge ärevuse tase ning hirm erinevate toiduainete söömisel. Ravi nurgakiviks on sellisel juhul ärevuse ravi. Oluline on välistada muud psüühilised ja kehalised haigused, mis raskusi söömisel võiks põhjustada. Soovitatav on pöörduda esmalt perearsti poole, kes seisundit täpsustab ja vajadusel eriarsti juurde edasi suunab

M

13. aprill 2022

Tere! Olen 15 aastane tüdruk, 172.3 cm pikk ja kaalun 55-56 kg. Ma olen täiesti teadlik, et see on normaalkaal aga mulle ei tundu nii. Ma pööran iga päev enda kaalule ja keha kujule palju tähele panu. Kaalun ennast mitu korda päevas. Söömist pole see mõtlemine veel mõjutanud. Söön hommikul, lõunal ja õhtul. Samuti ka söön näkse ja teen trenni 2-3 korda nädalas. Millest selline mõtlemine võib tulla?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Selline käitumine võib viidata algavale söömishäirele. Soovitan lugeda peaasi.ee lehekülge ning kui asi läheb pigem hullemaks, võtta kindlasti ühendust söömishäiretega tegeleva spetsialistiga, sest ise sellega hakkama saada on väga keeruline kui mitte võimatu.

Anonüümne

9. jaanuar 2022

Tere!
Olen 18-aastane tüdruk ning sooviks nõu küsida.
2020. aasta sügisel otsustasin kaalust alla võtma ning trenni tegema hakata. Treenisin 6 korda nädalas (umbes 1h 30min) ning kõik “rämpstoidu” ja magusa keelasin endale. Arvan, et sõin umbes 1500 kalorit. Tehes seda rutiini kaotasin 2021. aprilliks 13 kilo ning kaalusin umbes 51-52kg. Füüsiliselt tundsin ennast paremini kui kunagi varem, aga vaimselt olin stressis. Enam ei julgenud süüa midagi, mis minu arvates oli “ebatervislik” ning alati midagi süües lugesin kaloreid oma mõttes. Lisaks kadus mul menstruatsioon.
2020 suvi otsustasin vähem trenni teha ning proovida oma keelatud toite süüa. Sellega kaasnes veel suurem ärevus, mis üsna varsti muutus paanikahooks. Samuti suurendas minu ärevust kaalunumbri tõusmine. Minu keha oli nii füüsiliselt kui ka vaimselt koormatud.
Õnneks 2020 septembriks tundsin ennast jälle paremini ning kustutades kalorikalkulaatorid ei olnud nii kontrollitud. Samuti otsustasin uuesti 4-5 korda nädalas trenni tegema. Kuni novembrini oli kõik suurepärane ning tundsin ennast hästi, kui üsna varsti sain aru, et mu probleem ei ole üldse tegelikult paremaks läinud.
Siiani olen kinni kalorite lugemises ning teatud toitude söömine tekitab ärevust. Samuti tunnen, kuidas keha on nõrk ning une kvaliteet halb. Ma olen hakanud veidi rohkem sööma (hetkel umbes 1800 kalorit päevas), aga igal söögikorral tunnen, kuidas kehal jääb millestki puudu ning tahaks veel süüa. Ma ei oska öelda milline oleks mu tegelik energia vajadus ning kardan rohkem süüa. (Teen trenni 3-4 korda nädalas ja umbes 45min max)Lisaks tekitab mul hetkel stressi asjaolu, et mu menstruatsioon pole tagasi tulnud. Olen suures tupikus.
Kui ma olen 176cm pikk ja kaalun umbes 54kg, siis kas olen normaalkaalus? Milline on minu energia vajadus? Kas mul on söömishäire? Kelle juurde oleks kõige sobivam minna oma probleemidega?

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Hea, et teadvustate probleemi ning soovitatav on konsulteerida paralleelselt nii vaimse tervise spetsialisti kui toitumisala inimesega. Olete alakaalus (KMI 17,4), mis suure tõenäosusega on viinud menstruatsiooni lakkamiseni. Ainult kirja põhjal probleemi olemuse ja tõsiduse üle otsustada ei saa ning selleks tulebki pöörduda konsultatsioonile. 
Söömishäiretega tegelevatakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs või Ambromed Kliinikus. Soovitan lugeda ka peaasi.ee lehekülge.

Anonüümne

6. jaanuar 2022

Tere! Ma olen viimasel ajal hakanud mõtlema palju enda kehakaalu peale. Kuigi ma olen täiesti normaalkaalus, tunnen et ikka ei ole piisav ja peaks ikkagi kaalu langetama. Ma kaalun ennast igapäev, mitu korda päevas. Ma ise hakkan juba vaikselt muretsema, et miks ma nii palju selle peale mõtlen, kui teised ütlevad et kõik on okei. Kas see on normaalne?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Selline käitumine võib viidata algavale söömishäirele. Soovitan lugeda peaasi.ee lehekülge ning konsulteerida esialgu kas perearsti või psühholoogi poole.

Anonüümne

1. november 2021

Tere! Olen 13-aastane tüdruk, kaalun 44 kg ja olen 166 cm pikk ning näen enda arvates paks välja.
Ema arvab küll, et olen kõhna, aga ma ei taha teda eriti uskuda.
Kas olen normaalne?
Pealegi loen ma kaloreid.
Suured tänud ette!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Oled küll normaalkaalus, kuid pigem alakaalule lähenev. 41 kg korral oleks tegemist juba alakaaluga. Võiksid konsulteerida perearstiga, kuna sul on olemas kaks tunnust, mis viitavad võimalikule söömishäire tekke riskile – arvamus, et oled paks ning kilokalorite lugemine. Hea oleks tuvastada võimlik söömishäire võimalikult varakult. Teismeeas on äärmiselt oluline varustada organismi kõikide vajalike toitainetega, et organism saaks areneda ja kasvada normaalse.t

Anonüümne

3. september 2021

Tere.
Olen 15-aastane tüdruk (varsti 16), olen 169 cm pikk ja kaalun 52-53 kg. Eelmine aasta koduõppe ajal hakkas kujunema mul söömishäire. Tekkis hirm teatud toitude ees. Kaotasin kaalu, kuigi ei teinud liigselt trenni, ilmselt ei söönud piisavalt, sest see tekitas minus hirmu, süüd ja kahetsust. Sel ajal kaalusin 43-45 kg kanti. Mul oli raskuseid söömisega, aga olin oma kehaga esimest korda rahul, sest olin kõhn ja kondine ning sain teistelt komplimente. Selle aasta alguses muutsin oma mõtteviisi ning parandasin oma suhet toiduga. Suve jooksul märkasin, et hakkasin kaalus juurde võtma. See põhjustas mulle palju muret ja ärevust, sest ma tundsin end paksult ning kartsin, et keegi võib minu kaalutõusu märgata. Alustasin see aasta gümnaasiumit, aga ma oleks tahtnud kõhnana kooli minna ja uute õpilastega tutvuda. Mure, millega teie poole pöördun, on see, et kardan, et nüüd on mul hoopis liigsöömishäire. Vahepeal on mul suured isud mingi toidu järele, mis mind kohutavalt segavad ning need mõtted ei kao enne, kui ma neid söömisega ei rahulda. Olen proovinud neid eirata, aga see on nagu sõltuvus, need mõtted ei kao mu peast, kui ma neid ei rahulda. Kardan üle süüa, sest ma ei taha rohkem kaalus juurde võtta. Mul on raske ennast peeglist vaadata ning olen hakanud teiste keha enda kehaga võrdlema. Ma ei taha üle süüa, aga ma ei saa neid mõtteid ja isusid, mis sööma sunnivad, eirata. Ma ei oska enam mitte midagi teha, et ma nii palju ei sööks. Ma ei oska end aidata. Mu pere ei tea, et selline asi mind üle aasta piinanud on ning nende meelest olen ma ikka kõhn, kuigi ma ise ei kannata oma keha välja. Lisan veel, et olen 2 korda ka Peaasi.ee nõustajatele kirjutanud, aga erilist abi ei ole ma saanud. Kuidas saaksin ma oma isusid ning üle söömist piirata? Kuidas saaksin ma kaalu kaotada ning kuhu ma saaksin oma muredega pöörduda?
Ette tänades.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Söömishäirete (või ka alles kujunevate) puhul oskavad adekvaatselt aidata vaid vastava väljaõppe saanud psühhiaatrid. Sellisei spetsialiste võib leida Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst või Ambromed Kliinikust.

Anonüümne

22. august 2021

Tere!
Olen 16-aastane tüdruk, kes on 159cm pikk ja kaalun 43,7kg. Teen ka umbes 4-6 korda nädalas intensiivsemat trenni. Jälgin ka pidevalt oma päevast kalorikogust. Kuigi see tekitab mulle alati suurt stressi ja ärevust, aga ilma selleta ma ei saa. Ma ei söö ka nö ebatervislikke toite. Näiteks ei luba ma endale ühtegi korda magusaid või suurema rasvasisaldusega toite. Olen ka viimase kuu jooksul suurendanud oma päevast kalorikogust, mis tekitab minus pidevalt mõtte, kas söön liiga palju või vähe. Samuti on mul kadunud ka ära menstruatsioon, nüüdseks juba 8 kuud. Sooviksin teada ka, et kas olen alakaalus või normaalkaalus ja kuidas oleks mul võimalik oma menstruatsioon tagasi saada?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Hetkel on tegemist normaalkaaluga, kuigi üsna alakaalu piiril. Täiskasvanuna oleks tegemist alakaaluga.
Menstruatsioonide kadu on suure tõenäosusega tingitud liiga madalast energia ja rasvade saamisest ning seetõttu liig väikesest keha rasvaprotsendist. 16-aastane keskmise aktiivsusega tüdruk vajab normaalseks organismi toimimiseks ja arenemiseks umbes 2400 kcal päevas, treeningute puhul veelgi enam. Jutus on mitmed punktid, mis viitavad kas juba olemasolevale või kujunevale söömishäirele. Soovitan kiiremas korras, enne kui organismile on tehtud pöördumatut kahju, pöörduda vastavate spetsialistide ja ehk ka toitumisnõustaja poole. Söömishäiretega tegeletakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs või Ambromed Kliinikus. Soovitan lugeda ka peaasi.ee lehekülge.

Anonüümne

9. juuli 2021

Tere!

Olen 26-aastane neiu, 163 cm, 54,5 kg. Mul olid probleemid kaaluga alates 10-aastasest vanusest. Kõige rohkem kaalusin 81 kg, kui olin 18-aastane, peale seda alustasin dieetidega ja sportimisega. Viimased 6 aastat kaalun 50 ja 60 kg vahel. Alates selle aasta märtsist (olin 60 kg) alustasin dieediga, söön umbes 700-800 kcal päevas, muretsen iga tarbitud kalori pärast, soovin olla 50 kg (olin sellises kaalus 2 aastat tagasi). Tekkis selline probleem, et mulle meeldib tellima kiirtoitu, kuid ma ei söö seda, lihtsalt saan tellimuse kääte ja viskan prügikasti, või lähen poodi, ostan toitu, ei söö seda, mõne nädala pärast viskan ära. Viimase 2 kuu jooksul niimodi raiskasin ära umbes 400 eurot. Saan aru, et iga päevaga tekkib rohkem probleeme söömisega ja rohkem selliseid imelikke asju. Mulle tundub, et mul on tõsised toitumis- ja ärevushäired, kuid ma ei ole nii julge, et pöörduga psühholoogi poole, äkki on mingi teine võimalus? Palun vabandust kirjavigade eest.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kaalu-pikkusenumbrid on praegu ilusad, 50 kg on peaaegu alakaal. Muretsema paneb aga kõik muu – väga väike toidu energiasisaldus, selle äraviskamine jne. Kuna need märgid viitavad tõepoolest (kujunevale) söömishäirele, siis ei pea üldse kartma ega häbenema, vaid tasub kindlasti otsida abi spetsialistilt. Ise söömishäiretega toime tulla on praktiliselt võimatu. Söömishäiretega tegeletakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs või Ambromed Kliinikus. Soovitan lugeda ka peaasi.ee lehekülge.

Anonüümne

2. juuli 2021

Tere! Mul on mure. Ma olin 1 aasta tagasi ülekaalus ja mu vanemad vihjasid seda kogu aeg. Lõpuks hakkasin nälgima. Kuigi ma olen nüüd normaalkaalus tunnen ikka vajadust kaalu langetada. Ma kaalun iga päev mitu korda ja ma ei suuda lõpetada. Kas te saaksite mulle nõu anda mida ma tegema peaks?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Tegu võib olla söömishäirega või selle kujunemisega. Tuleks otsida abi, enne kui olukord läheb hullemaks, hea, et probleemi teadvustad. Söömishäiretega tegeletakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs või Ambromed Kliinikus. Soovitan lugeda ka peaasi.ee lehekülge.

Anonüümne

25. juuni 2021

Tere
Mul diagnoositi 7 aastat tagasi anoreksia.Pool aastat tagasi sattusin tõsise alakaalu tõttu haiglasse , nüüd aga olen normaal kaalus ja söön regulaarselt. Mure on selles, et mul pole endiselt üldse energiat ning pidevalt tunnen uimasust ja pearinglust. Hetkel trenni ei tee, käin vaid jalutamas. Ma ei saa aru kas probleem on minu söömises või võib olla asi milleski muus?

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Esimese asjana soovitan teha perearstil või oma raviarstil tervisekontrolli. Toitumisprobleemiga kaasneb sageli raua, B12-vitamiini või mõne muu olulise mikroelemendi vaegus, mis võib süvendada väsimust. Samuti soovitan regulaarselt käia toitumisnõustamisel, et hoida pilku peal toiduvalikutel, tagamaks et kõik vajalik toidust tõepoolest ka kätte tuleks.