Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Tervislik toitumine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Maximum 2000 characters

Anonüümne

19. detsember 2012

Tere,
tahaksin küsida raualisandite kohta. Saan aru, et tegelikult võib kahevalentne raud koos c-vitamiiniga põhjustada seedetraktivaevusi (haavandeid, kõhulahtisust jne). Kas sama kehtib ka ükskõik millise kahevalentse raua soola kohta (võtan praegu ferromaxi, kus on koos c-vitamiinirikas mustsõstar jm taimed ning raudtsitraat)?
Lisaks, kas taimne raud on kolmevalentne? Ja millist raualisandit soovitaksite raseduse ajal? Ühe arsti kirjutatud artiklist sain aru, et käsimüügis ongi ainult kahevalentse raua preparaadid, seega peaks vist igal juhul arstiga konsulteerima.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Raseduse ajal vajatakse toiduga saadavat rauda veidi rohkem kui tavaliselt, see on 14-17 mg ööpäevas. Loote kasvuks ja arenguks on see hädavajalik.
Kui toituda mitmekesiselt, süües segatoitu (sea- ja veiseliha, munad, kala, krevetid, austrid, kõrvitsaseemned, oad-herned jms), siis ei ole ohtu rauavaeguse tekkeks. Mitteheemse raua imendumist vähendavad kiudainete liigtarbimine, punane vein, tee (tanniinirikas), kohv, kaltsiumi ja fosfaatiderikas lehmapiim.
Ainult 10% toiduga saadud rauast imendub seedetrakti kaudu, keskmiselt 1-1,2 mg päevas. Rauda on organismil vaja, kuna see on hapniku transportija.
Tavatoiduga raua üledoseerimise ohtu ei esine. Toidus esineb Fe (III) mitteheemse rauana ehk ferrirauana, kuid imendub Fe (II)  ehk ferrorauana mao happelises keskkonnas. C-vitamiin soodustab küll imendumist, kuid kahjustab ka seedetrakti limaskesta, ja sellest võivad olla tingitud ka kaebused. Rauarohke joogivee joomine ei ole soovitav. Kõik see soodustab valkude-rasvade oksüdatiivset stressi ja vabade radikaalide teket.
Ohutumad on rauapreparaadid, mis on Fe (III) valentsed ja saadavad retseptiga. Rauapreparaadid esinevad kompleksühenditena, ja nendest sobivamad on kompleksid sahharoosi, maltoosi, dekstriiniga. Ei soovitata Fe (III) tsitraat-, soritool-, glükonaatühendeid.
Omal käel ja pikaajaline rauapreparaatide tarvitamine on ohtlik, kuna see soodustab normaalse ainevahetuse häirumist ja vaevuste teket otseselt kahjustades mao-sooletrakti limaskesta. Kindlasti tuleb küsida nõu oma perearstilt rauavaegusaneemia diagmoosimisel. Varajast aneemiat saab diagnoosida vereseerumi kaudu (seerum-ferritiini määramine).