Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
8. jaanuar 2013
Tere ja meeldivat aasta lõppu!
Olen 32 aastane meesterahvas, kes kaalub 60kg ja pikkust on 170cm. Nii ma seda mäletan alates sõjaväest, ehk oma 13 aastat juba. Ees ootab 3,5 kuud füüsilist aega, mis sisaldab endast 10 h (füüsilist) tööd päevas. Sellekspuhuks plaanin seada omale mingi menüü, mis aitaks sellest perioodist võimalikult väikeste kadudega läbi triivida. Toituda plaanin päevas 5 korda. Hommikul, lõunal ja õhtul, ning 2 oodet koos meega teega (eelistan taimeteed). Hommikuti plaanin võtta 50-75% kordadest Täistera kaerahelbe putru õunamoosiga. Kõik muu aga suhteliselt tume maa. Kas ma peaksin oma menüü koostama peamiselt valgust ja energiast, nt. magus ootel? Kas õhtusöök peaks olema kergem kui lõuna?
Tänan
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kas ma saan õigesti aru, et kardate füüsilise koormuse tõusu tõttu kaalu kaotust ja üritate seda vältida? Selleks, et kaal säiliks, tuleb saada toiduga niipalju energiat, kui seda ära kulutatakse. Kui füüsiline aktiivsus suureneb, tuleb suurendada ka energia saamist. Kõigepealt võiksite alustada sellest, et arvutate kalkulaatoriga enda jaoks vajaliku päevase energiahulga välja ja siis proovite programmiga oma toitumisharjumustest ja võimalustest lähtuvalt endale ise koostada menüü. Lähtuda võiks ka sellest, et võimalusel võiks see olla mitmekesine, sest ühesuguse pudru söömine hommikuti tüütab pikapeale ära ning kui kõik toidukorrad kipuvad nädalate viisi sarnased olema, siis võib juhtuda, et ka mõnest vajalikust toitainest jääb puudu.
Kui näiteks Teie päevane energiavajadus oleks 3000 kcal, siis hommikusöök võiks sellest anda umbes 25% ehk 750 kcal. Pudrust ainult kindlasti sellist energiakogust kätte ei saa, vaid tuleks juurde süüa võileiba, keedetud muna, juua näiteks kakaod. Suure energiavajaduse puhul võiksid ka ooted olla oluliselt tugevamad kui vaid tee meega. Kui põhitoidukordadel sööte piisavalt puu- ja köögivilju, liha, kana, kala, täisteravilju ja lisatavaid rasvu, siis võib oodeteks süüa ka midagi toidupüramiidi tipust ehk toidugrupist suhkur ja maiustused. Menüü koostamisel vaadatakse nii kogu energia saamist, kui ka valkude-rasvade-süsivesikute omavahelist tasakaalu ja piisavalt kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete saamist. Programmis on võimalik oma toitumist analüüsida ja vaadata, mida peaks muutma, et see vastaks soovitustele. Soovitan mitte vaadata üksikuid päevi, vaid vähemalt nädalajase perioodi keskmist tulemust ja seda võrrelda soovitustega, kuna päris igapäevaselt me keegi ideaalselt toituda ei suuda. Menüü koostamiseks soovitan lugeda ka toidupüramiidi õpetust, kust saab teada, milliseid toidugruppe ja umbes kui suurtes kogustes igapäevaselt sööma peaks.
Võimalusel võiks õhtusöök olla lõunasöögist pisut kergem, kuigi reaalne elu näitab, et inimeste peamiseks toidukorraks kujuneb siiski õhtusöök.
19. detsember 2012
Tere,
tahaksin küsida raualisandite kohta. Saan aru, et tegelikult võib kahevalentne raud koos c-vitamiiniga põhjustada seedetraktivaevusi (haavandeid, kõhulahtisust jne). Kas sama kehtib ka ükskõik millise kahevalentse raua soola kohta (võtan praegu ferromaxi, kus on koos c-vitamiinirikas mustsõstar jm taimed ning raudtsitraat)?
Lisaks, kas taimne raud on kolmevalentne? Ja millist raualisandit soovitaksite raseduse ajal? Ühe arsti kirjutatud artiklist sain aru, et käsimüügis ongi ainult kahevalentse raua preparaadid, seega peaks vist igal juhul arstiga konsulteerima.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Raseduse ajal vajatakse toiduga saadavat rauda veidi rohkem kui tavaliselt, see on 14-17 mg ööpäevas. Loote kasvuks ja arenguks on see hädavajalik.
Kui toituda mitmekesiselt, süües segatoitu (sea- ja veiseliha, munad, kala, krevetid, austrid, kõrvitsaseemned, oad-herned jms), siis ei ole ohtu rauavaeguse tekkeks. Mitteheemse raua imendumist vähendavad kiudainete liigtarbimine, punane vein, tee (tanniinirikas), kohv, kaltsiumi ja fosfaatiderikas lehmapiim.
Ainult 10% toiduga saadud rauast imendub seedetrakti kaudu, keskmiselt 1-1,2 mg päevas. Rauda on organismil vaja, kuna see on hapniku transportija.
Tavatoiduga raua üledoseerimise ohtu ei esine. Toidus esineb Fe (III) mitteheemse rauana ehk ferrirauana, kuid imendub Fe (II) ehk ferrorauana mao happelises keskkonnas. C-vitamiin soodustab küll imendumist, kuid kahjustab ka seedetrakti limaskesta, ja sellest võivad olla tingitud ka kaebused. Rauarohke joogivee joomine ei ole soovitav. Kõik see soodustab valkude-rasvade oksüdatiivset stressi ja vabade radikaalide teket.
Ohutumad on rauapreparaadid, mis on Fe (III) valentsed ja saadavad retseptiga. Rauapreparaadid esinevad kompleksühenditena, ja nendest sobivamad on kompleksid sahharoosi, maltoosi, dekstriiniga. Ei soovitata Fe (III) tsitraat-, soritool-, glükonaatühendeid.
Omal käel ja pikaajaline rauapreparaatide tarvitamine on ohtlik, kuna see soodustab normaalse ainevahetuse häirumist ja vaevuste teket otseselt kahjustades mao-sooletrakti limaskesta. Kindlasti tuleb küsida nõu oma perearstilt rauavaegusaneemia diagmoosimisel. Varajast aneemiat saab diagnoosida vereseerumi kaudu (seerum-ferritiini määramine).
tai
Tervisliku toitumise informatsioon