Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
15. mai 2014
Tere, oleks selline küsimus, et milliseid vitamiine oleks vaja hommikusöögiga saada ? Ja kui suur on rasvade osakaal hommikusöögis. Veel sooviks teada ka seda, mis on süsivesikute ja suhkrute vahe? Need ei ole ju samad mõisted.
Ette tänades !
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toitumine on tervik ning kindlasti ei saa vaadata seda nii täpselt toidukordade kaupa. Kuigi vitamiinide ja teiste toitainete soovitused antakse päeva kohta, tuleks tegelikult vaadata umbes nädala või veelgi parem, kahe nädala keskmist tulemust, sest me ei saagi iga päev süüa ideaalselt. Seetõttu ei ole olemas soovitusi, kui palju vitamiine või rasvu peaks saama just hommikusöögist. Kui sööte hommikuks putru või võileibu, saate sealt kiudaineid, B-grupi vitamiine, osasid mineraalaineid. Kui lisate mõne puu- või köögivilja, suureneb vastavalt viljale näiteks C-vitamiini, kaaliumi, magneesiumi või mõne teise vitamiini-mineraalaine saamine. Juues D-vitamiiniga rikastatud piima või pannes leivale kala, saate D-vitamiini. Soovituslikud keskmised päevased vitamiinide kogused leiate Eesti toitumis- ja toidusoovituste raamatust, aga ka toitumisprogrammist, millega saate ise välja arvutada oma toitainete saamise ja võrrelda seda soovitustega. Vitamiinide sisaldusega erinevates toitudes saate tutvuda programmi andmebaasis.
Rasvade osakaal toiduenergiast on muutuv suurus ning sõltub teistest energiat andvatest toitudest Teie menüüs. Näiteks, kui sööte hommikusöögiks omletti viineritega, siis võite näha, et rasvade osakaal saadud energiast on väga suur. Süües nüüd lisaks teraleiba ja banaani, väheneb momentaalselt rasvade osatähtsus, kuna lisasite menüüsse süsivesikuterikkaid toite. Igal juhul soovitan rasvade osatähtsusi energiast vaadelda kõige vähem päeva keskmiselt, parem siiski nädala-kahe keskmiselt.
Süsivesikud on üldine mõiste, mis hõlmab endas tärklist, kiudaineid ja suhkruid (nt glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos jne). Viimaseid omakorda võib jagada nn looduslikeks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud on näiteks glükoos, fruktoos ja sahharoos puuvilljades ning laktoos piimas. Lisatavateks suhkruteks on peamiselt sahharoos (aga ka fruktoos, glükoos), mida lisatakse toidule tootmise käigus (nt karastusjoogid, saiakesed, kommid, magusad kohupiimakreemid jt).
1. mai 2014
Tere,
Olen 1,6 aastase tüdruku ema. Minu laps armastab väga süüa purgisuppe. Minu valmistatud supid talle ei maitse millegi pärast. Sooviks teada, et kas purgisupid on kasulikud või tõesti väga kahjulikud. Samuti sooviks nõuannet, et kuidas saada laps enda valmistatud toitu sööma. Ehk on teatud toidud mida võiks proovida.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui ta armastab süüa täiskasvanutele mõeldud purgisuppe (mitte neid beebitoite), siis ilmselt on see tingitud sellest, et purgisupid on suhteliselt tugevalt maitsestatud ning üsna soolased ning laps on juba selliste maitsetega harjunud. Teda peaks vaikselt harjutama tagasi väiksema soolasisaldusega toitude juurde. Üheks võimaluseks on esialgu võtta needsamad poe purgisupid, kuid lisada sinna ise veel köögivilju juurde ning lahjendada neid suurema koguse veega, et soolasisaldus portsjoni kohta muutuks väiksemaks. Teine võimalus on kaasata laps koduste suppide valmistamisse. Nii väike laps ei saa veel koorida-lõikuda, kuid kindlasti saab ta aidata porgandeid või potte ulatada või teha muud kasulikku. Kui lapsed saavad ise toidu valmistamisel abiks olla, söövad nad üldiselt ka neid toite paremini.
27. aprill 2014
Tere,
Loen üha enam levinud D-vitamiini puudusest inimorganismis ja selle tohutust vajadusest.
Ise tunnen peaaegu igal kevadel, et organism on kuidagi nõrk ja tavaliselt olen märtsis-aprillis pikemalt ja tõsisemalt haige.
Kas selline nõrkus võib-olla mingil määral tingitud D-vitamiini puudusest ?
Kas soovitus võtta D-vitamiini kuni oktoobrist-mai kuuni toidulisandina on mõistlik?
Millistes kogustes võiks tarbida küüslauku?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
D-vitamiini olulisusest räägitakse viimasel ajal üha enam. Kevadväsimust seostatakse ennekõike küll C-vitamiini puudusega, kuid organismi seisundit mõjutavad kõik toitained, sh D-vitamiin. Hetkel kehtvate toitumissoovituste põhjal peaksid täiskasvanud saama D-vitamiini päevas 7,5 mikrogrammi, kuid uued põhjamaade soovitused on tõstnud selle juba 10 mikrogrammi peale. Lisaks on soovitus, et inimesed, kes eriti väljas ei käi, peaksid talvekuudel saama 10 mikrogrammi toidust ning lisaks võtma igapäevaselt 10 mikrogrammi toidulisandina. Seega on toidulisandi võtmine hea soovitus juhul, kui Te viibite suurema osa ajast toas ning eriti juhul, kui sööte ka kala (mis on peamiseks D-vitamiini allikaks) suhteliselt harva.
Mis puudutab küüslauku, siis ühegi toiduga ei maksa üle pingutada, olgu ta nii “tervislik” kui tahes. Otseseid koguselisi soovitusi on raske anda, eks see sõltub nii Teie maitse-eelistustest kui ka võimalikust mõjust organismile.
17. aprill 2014
Tere
Mul on selline küsimus. Olen rase. Jookseb esimene trimester, mis peatselt on juba läbi. Muret teeb see, et kõht läheb tühjaks iga 2-3 h tagant, olenemata sellest, kas söön sooja või külma toitu, see ei olene ka portsjoni suurusest eriti. Kuigi rasedus alles alguses, olen juurde võtnud juba 1,5 kg (olen 160 cm ja algkaal enne rasedust 52 kg). Hetkel pole veel asjad hulluks läinud, kuid kardan, et võtan jälle samapalju juurde nagu esimese rasedusega (see oli 23 kg!!!). Mida süüa, mis täidaks kõhtu, aga ei annaks palju kaloreid, mis seisaks kõhus, aga ei oleks väga rasvane.
Ütlen kohe ära, et olen terve elu putrudest söönud vaid kartuli ja tatrapudru, teised alla ei lähe, seega neid ei ole mõtet soovitada. Hetkel on iiveldus kerge tekkima juurviljadele (nii aurutatud, keedetud, glasuuritud kui ka tooretele, süüa saan köögiviljadest iiveldamata ainult tomatit, porgandit). Suur tänu juba ette abi eest!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Väga keeruline on anda nõu, kui juba eos välistate praktiliselt kõik köögiviljad ja teraviljad. Esimene soovitus on kindlasti see, et kui kõht läheb tühjaks, siis tuleb süüa. Pigem tõesti sagedamini ja korraga väiksemaid portsjone. Täiskõhutunnet aitavad ühelt poolt tekitada kiudained (so teraviljatooted, puu- ja köögiviljad, seemned, pähklid), teisest küljest rasvad (nt kalarasv, õlid, pähklid, seemned), aga ka valgud (nt muna, kohupiim, liha, kana, kala). Koguseliselt võiks palju süüa köögivilju, sest 100 grammi köögivilju annab keskmiselt vaid umbes 30 kcal. Ilmselt peaksite proovima erinevaid toiduvalmistamise võimalusi ja erinevaid köögivilju, et välja selgitada kõik need, mis iiveldust ei tekita ning neid siis kasutama. Iivelduse tekkimine teatud toitude suhtes võib raseduse kulgedes ka ära kaduda. Soovitan pidada toidupäevikut, et näeksite, palju Te päevas sööte. Kui enne rasedust oli Teie energiavajadus näiteks 1800 kcal, siis raseduse jooksul võiks seda suurendada umbes 300 kcal võrra. Oluline on hästi mitmekesine toitumine, et kasvav laps saaks kõik vajalikud toitained kätte ning samuti ei hakkaks kannatama Teie enda organism mõne toitaine defitsiidi tõttu. Kaalutõusu vältimiseks võiks järgmisi toite süüa võimalikult harva: maiustused (kommid, šokolaad, saiakesed, küpsised, halvaa jne), karastusjoogid, kartulikrõpsud, valmistoidud, pooltooted.
17. aprill 2014
Tere!
Kas keegi oskaks seletada , miks viimasel ajal väga palju toonitatakse, et teravilja ja leiva söömine ei ole tervislik. Varasematel aastatel soovitati päevas süüa vähemalt kaks viilu rukkileiba. Samuti on teada varasemast ajast kaerahelbepudru tervislikkus ja soovitused hommikusöögiks. Uuemates trendides ei tohiks rukkileib päevamenüüsse kuuluda. ( näit. Paleodieet)
Millised toiduained asendaksid rukkileivas sisalduvaid kiudaineid?
Millised oleksid teaduslikud soovitused teraviljatoitude tarbimise kohta?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Väga paljud inimesed arvavad, et paljudes teraviljades (eriti nisujahus) leiduv gluteen kutsub neil esile toidutalumatust. Tegelikult saab gluteenitalumatust teha selgeks vaid soolte biopsiaga, ükski “nurgatagune” analüüs seda välja selgitada ei saa. Paleotoitumise austajad viitavad sellele, et paleoliitikumi ajal elanud inimesed teravilju ja piimatooteid toiduks ei tarvitanud ning püüavad järgida sellist toitumist. Teraviljatoodete miinuseks võib öelda vaid seda, et kui tehakse vale valik (nt eelistatakse nisujahu täisteratoodetele), siis ei ole neist organismile just väga palju kasu. Samas täisteratooted sisaldavad palju kiudaineid, B-grupi vitamiine, mineraalaineid ning on seetõttu organismile väga vajalikud. Teine asi, milles teraviljatooteid süüdistada võib, on päris paljude toodete (nt saiakesed, koogid jms) rasva- ja suhkrusisaldus, kuigi samas ei ole see ju teraviljade süü, et toidutootja neile hunniku rasva-suhkrut-soola lisanud on. Hea oleks, kui inimene sööks päevas 3-4 viilu täisteraleiba, lisaks veidi putrusid (nt täisterakaerahelbe, mitmevilja, tatra). Kiudaineid on võimalik saada ka puu- ja köögiviljadest, seemnetest, pähklitest. Päevas vajab inimene vähemalt 25 g kiudaineid. Näiteks 100 grammi maapähkleid sisaldab umbes 8 grammi kiudaineid, 100 grammi kuivatatud ploome 7 grammi kiudaineid, 100 grami mustsõstraid või keedetud ube 6 grammi kiudaineid. Enamik köögivilju sisaldab kiudaineid umbes 1-3 grammi 100 grammi kohta. Täpsemalt saab toitude kiudainete sisaldusi vaadata siit.
8. aprill 2014
Kena kevadet. Läksin24h tööle. Vahetus algab hommikul ja vahetuse lõpu 3-4 tundi on väga suure koormusega. Tukkuda ei saa aga silmatäitki, kogu aeg peab valvel olema. Kuidas sellsel puhul süüa. et kaal ei tõuseks (ja ka esimesel vabal päeval, mil zombi olemine ja isu igasugu “kräpi” järele).Ülekaaluga on probleeme. Tegin ka geenitesti mis näitas , et ülekaalurisk ülisuur ja peakurjam rasv, pealegi olen üleminekueas. Olen aga kokaharidusega ja dieedindindusega sina peal, kuid öötöölise toitumisest ei leia kuskilt asjalikku infot. Ehk saate aidata! Muide75% mu töökaaslastest on ülekaalus ja erinevate krooniliste tõbedega. Tänan ette!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Peamine põhimõte, mida jälgida, on see, et ööpäevane energia saamine ei läheks kokkuvõtvalt soovituslikust suuremaks. Kuna Te 24 tundi järjest ei maga, siis on Teil kindlasti oma tööpäevadel energiavajadus veidi suurem kui neil, kes öösiti magavad. Samas, järgmisel päeval on see ilmselt vastupidi – veidi väiksem. Kui olete tööl, siis katsuge süüa pigem korralikke toidukordi, mitte niisama näksimisi. Proovige järgida mingisugustki päevarütmi. Kindlasti tuleb süüa ka öise ülevalolemise ajal ja jällegi, pigem veidi sagedamini ja korraga väiksemaid koguseid, kuid see-eest korralikku sööki. Järgmisel päeval peab lihtsalt ise olema väga hea tahtejõuga ning kui sundida ennast regulaarselt sööma korralikku toitu, siis ehk ei teki ka nii suurt isu igasuguse nn kräpi järele. Võite proovida pidada toidupäevikut, ehk see aitab hoida silma peal söödavatel toitudel, nende kogustel ning neist saadaval energial ja toitainetel. Samuti soovitan kindlasti vastavalt võimalusele veidi ka suurendada oma füüsilist aktiivsust – kasvõi tunniajase tempoka jalutskäigu näol iga päev.
8. aprill 2014
Tere! Olen oma terve elu olnud taimetoitlane. Milliseid toiduained asendavad liha ja kala?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kala on meie jaoks peamiseks D-vitamiini ja polüküllastumata rasvhapete allikaks. Seega peaksite ilmselt võtma D-vitamiini toidulisandina, sest teistest allikatest saab D-vitamiini väga vähe ja kõik need on loomse päritoluga. Polüküllastumata rasvhappeid saab erinevatest õlidest, pähklitest ja seemnetest. Liha on väga heaks raua allikaks. Kes liha ei söö, peab sööma piisavalt teisi rauarikkaid toite (nt teraviljatooted, kaunviljad, puu- ja köögiviljad), kuid mitteloomset päritolu allikate puhul on oluline saada ka piisavalt C-vitamiini, mis aitaks raual imenduda. Kindlasti tasub teha aeg-ajalt vereanalüüse ning vajadusel võtta rauda toidulisandina. Kui Te ei söö üldse mingeid loomse päritoluga toite (sh piimatooted, muna jne), siis on Teil suure tõenäosusega ka B12-vitamiini defitsiit ning seda saate ainult toidulisanditest.
27. märts 2014
Tere,
Alustasin tervisliku toitumisega, ning praeguste andmete järgi on rasvad alakaalus, kas see on hea kui üritan kaalust alla võtta ning teen intentsiivselt trenni ca 1 h päevas, kuna rasva ka väga palju kogunenud kehale. Olen 178 cm pikk ja kaaluks on 85 kg. Muidu on süsivesikud,valgud jne paigas.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Organism vajab kindlasti rasvu, ka kaalulangetamise ajal. Kuna Teie normaalne energiatarbimine oleks ilmselt umbes 2000 kcal kanti, siis arvestades, et kui rasvade osatähtsus langeb alla 20% energiast, on raskendatud vajalike rasvhapete saamine, peaksite toiduga saama päevas vähemalt 45 grammi rasvu. Soovituslik on need saada ennekõike küllastumata rasvhapetena (kala, pähklid, seemned, rapsiõli) ning vähem loomsetest allikatest nagu piima- ja lihatooted.
16. märts 2014
Ostsin erinevatest seemnetest pressitud oomega 3-6-9 tasakaalustatud õli ning seal oli õeldud, et võtta 1-2 spl. päevas. Nii siis tegingi, võttes oli meeldiv pähkli maitse ja pärast jäi suhu veidi mõrkjas maitse – mulle meeldib, aga siis õeldi mulle, et paljast õli küll ei tohi võtta, et see ei omastu siis, et ikka koos salati või muu külma toiduga tuleb võtta, et omastuks. Muidu käivat lihtsalt kiiresti, õlitatult soolest läbi ja tuleb teisipidi välja – kalli kraami raiskamine. Kuidas sellega ikkagi on?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Te olete asjast tagurpidi aru saanud. Salatite (erit näiteks porgandisalati) puhul tihtipeale soovitatakse, et neile tuleks lisada õli. Porgandis sisalduv beeta-karoteen muutub organismis A-vitamiiniks, kuid ainult piisava koguse rasvade olemasolul. Sellest ka soovitus köögiviljadele õlide lisamise kohta. Kui aga sööte köögivilju koos teiste toiduainetega (nt muna, liha, kala, piim vm), siis ei ole eraldi õli juurde vaja lisada, sest rasvu tuleb juba mainitud toiduainetest. Õlide söömisel kindlasti ei pea köögivilju juurde sööma. Kuid köögivilju võib ja peab sööma sellegipoolest.
9. märts 2014
Tere kui palju keedetud muna tohib süüa 2 aastane laps päevas ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuigi munad on üheks paremini omastuva valkude allikaks, tuleks nende puhul tuleks jälgida seda, et munadega (lisaks ka siis muu toit) ei saadaks liiga palju valke ja kolesterooli. Kaheaastaste laste puhul kehtivad põhimõtteliselt juba enam-vähem samad soovitused kui täiskasvanutelegi ehk siis valgud võiksid päevas anda kuni 15% (max 20%) energiast ning kolesterooli ei tohiks saada üle 300 mg. Teisel eluaastal on laste energiavajadus umbes 1100 kcal, kolmandal ca 1200 kcal, millest vastavalt 15% oleks umbes 165 kcal ning 180 kcal ehk umbes 40-45 grammi valke. Ühest munast saab umbes 6-7 grammi valke. Kuid arvestada tuleb kindlasti ka teiste toiduainetega, kust laps valke saab (näiteks 200 ml piimas ca 7 g, paaris viilus juustus samuti umbes 7-10 g, 100g lahjas kohupiimas 17g, 30 grammis kuumtöödeldud lõhes võikuumtöödeldud sealihas samuti umbes 7 g, 100 grammis leivas 6 g, 100 grammis tatrapudrus vähemalt 4 g jne). Kolesterooli sisaldab üks muna umbes 200 mg.
Kõigest sellest lähtuvalt võiks piirduda umbes poole munaga päeva kohta.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon