Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
14. september 2014
Tere!
Kuna internet on täis vastuolulist infot toidurasvade kohta, siis pöördun teie poole. Tean, et loomulikult on määravaks kogused, aga milline rasv on üldplaanis parim leivale määrimiseks ning milline praadimiseks? Teie infolehtedes ei ole midagi kirjas kookos- ja palmirasvast. Kas just need võiksid olla kõige tervislikumad rasvad, millega praadida?
Tänan,
Liis
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Rasvade puhul tuleb vaadata nende koostist ja kogu oma toitumist tervikuna. Üldjuhul kipume saama toiduga liiga palju küllastunud ja liiga vähe mono- ja/või polüküllastumata rasvhappeid. Küllastunud rasvhapped tulevad peamiselt loomset päritolu toiduainetest (nt liha- ja piimatooted), aga ka nimetatud palmi- ja kookosrasvast. Seetõttu peaksite kõigepealt oma toitumist analüüsima ja siis vaatama, mis on need küllastunud rasvhapete allikad Teie toidus, mida ja kui suurtes kogustes endale lubada saate. Kui eelistate juua rasvast piima, peate võib-olla loobuma leivale või määrimisest ja kasutama selleks toorjuustu. Kui soovite praadida kookosrasvaga, peate võib-olla eelistama madalama rasvasusega piimatooteid jne. Võimalusel võiks praadimisele üldse eelistada hautamist-keetmist-aurutamist või siis praadida ilma või võimalikult vähese rasvainega (nt rafineeritud rapsiõliga). Kui sööte päevas 3-4 võileiba ja rasvainet määrite sinna väheses koguses, siis väga suurt vahet ei ole, millist kasutate, kuna näiteks nii võil kui margariinil on omad plussid ja miinused.
Teisest küljest peaks aga suurendama küllastumata rasvhapete saamist, mille parimateks allikateks on kalad, pähklid-seemned-mandlid ja näiteks rapsi- või oliiviõli.
14. september 2014
Tere,
tänapäeval on väga moodsaks läinud kastmepaksendajad. Samas räägitakse ka kõrgema sordi nisujahu kahjulikusest pidades silmas tervislikku toitumist. Aga kumb on selles kontekstis kahjulikum, kas kastmepaksendaja või kõrgema sordi nisujahu? Siiani ise olen valmistanud kastmeid ikkagi jahu paasil. Kas peaks vältima kastmepaksendajate peal tehtud kastmete söömist, mida pakutakse toitlustamises?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui vaadata kastmepaksendaja koostist, tundub nisujahu olevat igati mõistlikum valik. Kui Teil ei ole arsti poolt diagnoositud gluteenitalumatust, siis see vähene kogus, mis kastmega nisujahu saate, ei tohiks küll mingeid vaevusi põhjustada.
14. september 2014
Tere. Palun kas on olemas tõeseid soovitusi kuidas omega 3 kalaõli manustada? Olen kuulnud näiteks, et kalaõlisid võiks tarbida kuni 1h enne toidukorda, et õlid saaksid maksimaalselt imenduda. Söögi kõrvale ei ole soovitatav juua ei teed, vett, kohvi ega muud jooki (erandiks on piim), kuna õlid ei segune vees. Toidu seedides maos vabanevad toidust väiksed õligloobulid, need gloobulid sisenevad vereringesse ja sealt edasi vajalikesse kudedesse ja rakkudesse.
Kui toidu kõrvale juua, siis see protsess on häiritud – väikesed õligloobulid kleepuvad üksteise külge ja moodustavad klimbid. Sellisel juhul ei suuda keha õlisid omastada ning need õliklombid suunatakse maksa, kus nad läbi töödeldakse ja saadetakse peamiselt keha rasvarakkudesse energiavarudeks. Normaalselt toitudes saab maks piisavalt rasva. Kui aga toidu juurde juua, saab ta seda liiga palju ja me muutume lihtsalt paksuks ja õlidest ei ole mingit kasu.
Ma ei taha “pilli lõhki ajada”, kuid pean oluliseks, et asju tehtaks parimal võimalikul viisil.
Tänud ette vastuse eest
Eve
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Esimene soovitus on lugeda konkreetse toote pakendit või küsida nõu apteekrilt, kuna tooteid on erinevaid. Üldjuhul soovitatakse neid tõepoolest võtta toidukorra ajal ning toidukorra kõrvale ei ole tarvis juua. Seda viimast soovitatakse ennekõike sellepärast, et inimene toidu korralikult läbi mäluks, aidates seega kaasa seedeprotsessile, mitte ei loputaks toitu kiiresti joogiga, närimata kujul, alla.
14. september 2014
Tere. Olen juba ammu soovinud teada kuidas arvutada GI kogust retsepti kohta (st. Supp, salat, praad sisaldab mitmeid erinevaid touduaineid, milledel kõigil on erineva suurusega GI). Kuidas sellisel juhul arvestatakse GI-d ja GK-d. Kas liidetakse iga praes sisalduvate toiduainete GI-d ja GK-d kokku või kuidas. Näiteks kui suur on sellise prae GI ja GK, kui praad koosneb järgmisest toorainest:
200 g loomaliha;
50 g ahjukartulit;
30 g ahjus küpsetatud porgandit;
25 g rukkileiba.
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Glükeemilist indeksit ja koormust ei ole selliselt üldse võimalik roogadele rakendada. Siin hakkavad veresuhkru tõusule juba mängima rolli roa erinevate koostiskomponentide toitainelised koostised (valgud, kiudained) jne.
1. september 2014
tere,
milline sool on tervisele kõige kasulikum ja samas ka ohutum, eriti ka laste toitude puhul?
kõike head!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui võtta arvesse seda, et täiskasvanud inimene tohib päevas saada maksimaalselt 6 grammi soola ning näiteks 5-aastane laps peaks piirduma vaid 3 grammiga, millest kõigest suurema osa saame tegelikult nö töödeldud toiduga (leib, juust, sink, vorst, konservid, pooltooted jne), siis see soolakogus, mida me toitude valmistamisel lisame, peaks olema nii minimaalne, et millist soola selleks kasutada, ei mängi enam mitte mingit rolli. Alla aastaste laste puhul peaks toit olema valmistatud üldse ilma soolata ning ka suuremate laste puhul kehtib reegel, et vähem soola ning maitsestamiseks kasutada ürte jms.
26. august 2014
Ma söön päris palju magusat, kas mul on oht saada suhkruhaigus??? Olen väga mures…
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Otsest seost magusasöömise ja suhkruhaiguse kujunemise vahel ei ole praeguseks teada. Küll aga suurendab teise tüübi diabeedi riski ülekaal, mis omakorda võib tulla, kui süüa liiga palju (sh liiga palju magusat). Igal juhul ei ole maiustuste liigne tarvitamine hea, sest lisaks suurele energiakogusele ja võimalikule insuliini taseme kõikumistele, on väga paljud maiustused rasvarikkad, kuid samas sisaldavad vähe kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Üle nelja magusaportsjoni kindlasti päevas süüa ei soovitata.
10. august 2014
tere!
on tekkinud probleem toidutaluvusega.
ennem pole sellega mingeid muresid aga nüüd on nii et kord hakkab mingist toidust nii paha aga järgmine kord ei juhtu sama toitu süües mitte midagi.
kas tegu on puberteediealise kehaga mis käitub väga ettearvamatult või on asi mingis teatud toiduainetes?
väiksest saadik kõhuprobleemid olnud.
ettetänades tütarlaps!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Puberteedieas toimuvad hormonaalsed muutused on normaalne nähtus. Konkreetsete personaalsete toitumissoovituste aluseks on toitumispäeviku olemasolu, kuhu tuleb märkida kõik söödud toidud, söömise sagedus, toidukogused.
Soovitan esialgu kontrollida oma toitumisharjumusi, nagu söömise regulaarsus (3-4 korda päevas), toidukordade vahe (vähemalt 3-3,5 tundi), toidukordade vahele juua (lahja gaseerimata mineraalvett, mahla, taimeteed). Hoolikalt valida toite (aurutatult, hautatult, keedetult). Süüa suppe, vältida väga rasvaseid praetud toite, saiakesi).
Tähtis on ka söödud toiduportsjoni kogus (300-500 g). 1-2 kuu jooksul peab toitumisharjumuste muutus andma tulemusi nii enesetunde kui ka toidutaluvuse osas.
Siiski soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, et teha vajalikud analüüsid: näiteks vereanalüüsid, hormoonid, kehakaalu hindamine jne.
25. juuli 2014
Tere!Minul on selline küsimus ,et kas kodujuust on tervislik või mitte? Ja kuidas ja kust kohast vaadata palju ja mida päeva jooksul süüa võin,nagu näiteks kui toiduaine pakendi peal on 5g rasvu kust ma siis teada saan kas see on palju, ja palju ma seda üldse päeva jooksul tarbida võin?
Aitäh
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ühtegi toitu ei saa pidada tervislikuks või ebatervislikuks, sest kõik sõltub, kui sageli ja kui suurtes kogustes seda süüa ning mis on kogu inimese toiduvalik. Selleks, et teada, mida ja kuidas süüa, on olemas toitumissoovitused (so energia, valkude, rasvade, süsivesikute, kiudainete, rasvhapete, vitamiinide, mineraalainete ja vee soovitused) ning toidusoovitused (lihtsustatud selgitused, kui palju mingist toidugrupist võiks toite süüa ja mida neist eelistada). Toitainetest saab lugeda siit, toidusoovitustega tutvuda siin.
Soovitan ka pidada mõnda aega toidupäevikut, kust on näha, palju toitaineid saate ning võrrelda neid soovitustega.
27. juuni 2014
Tere,
Mul on tekkinud mõned küsimused:
1) Kas beebidele mõeldud nö purgitoidud (kõõgiviljapüreed, puuviljapüreed, lihapüreed jne) on sama head nagu ise tehtud? Või peaks eelistama ise valmistamist?
2) Kuidas mõjutavad ema tarbitud transrasvad (hüdrogeenitud taimerasvad) ja suhkur rinnapiima ja seeläbi beebit?
3) Milliste toitudega on võimalik korda saada beebi seedimine (probleemiks kõhukinnisus)?
4) Kas hüdrogeenimata taimerasv on kahjulik või mitte?
5) Mis vanusest alates hakkab beebi vajama soola?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
1. Ühelt poolt on poes müüdavad purgitoidud valmistatud kontrollitud toorainest ning seetõttu beebide vajadusi silmas pidades võimalikult ohutud. Teisest küljest on vahetult valmistatud toit üldjuhul vitamiinide ja mineraalainete poolest rikkam. Seetõttu ei saa öelda, et üks või teine toitmisviis oleks eelistatum, kõige õigem oleks ehk isegi neid mõlemat kombineerida.
2. Rinnapiima koostis on suhteliselt muutumatu, eriti, mis puudutab selles leiduvat piimasuhkrut ehk laktoosi. Rinnapiima rasvhappeline koostis on veidi enam mõjutatud ema toidulauast, seetõttu on mõttekas hoida transrasvhapete tarbimine võimalikult väike. Hüdrogeenitud taimerasv ei tähenda automaatselt transrasvhappeid. Viimased tekivad vaid mittetäielikul hüdrogeenimisel.
3. Kõhukinnisuse vastu võitlemiseks on olulised kiudained, kuid laste puhul ei ole hea ka nendega üle pingutada. Köögiviljad, piisavalt vedelikku, hapupiimatooteid – neid kõiki võib proovida. Samuti võib aidata kõhu masseerimine.
4. Hüdrogeenimata taimerasv on näiteks õli (mida ei ole muudetud tahkeks). Kindlasti ei ole õlid väikestes kogustes toitudele lisades kahjulikud.
5. Alla aastaste laste toidule ei ole vaja soola üldse lisada. Alla 2-aastaste laste puhul ei tohiks naatriumi tihedus, väljendatud soolana ületada 2,1 grammi soola (830 mg naatriumi) 1000 kcal toiduenergia kohta. Naatriumi sisaldavad ka nn looduslikud toiduained (nt kartul, köögiviljad, liha), palju saab naatriumi toodetud toidust (leib, juust, sink jne).
27. juuni 2014
Tere!
Palju on räägitud kala söömise vajadusest, et sealt saada vajalikke rasvu ning erinevaid oomegasid. Samal ajal räägitakse reostunud Läänemerest ning kasvandustes kasvatatud kalade antibiootikumidest ning ühekülgsest toitumisest.
Minu küsimus on järgmine: milliseid kalu peaks süües eelistama? Kas ka poodides müüdavad konserveeritud kalad (nt makrill või tuuna tomatikastmes) ja marineeritud heeringas (nt kergelt suitsutatud õli kastmes heeringad) sisaldavad tegelikult inimesele vajalikke aineid? Või on kõik hea kala seest selleks hetkeks juba kaduma läinud?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kalade puhul on soovituslik süüa neid nädalas kokku umbes 200 grammi ning vaheldumisi nii punast kui valget kala. Selliselt toimides saab ühelt poolt tagada piisavalt vajalikke rasvhappeid ja D-vitamiini ning teiselt poolt on minimiseeritud risk kõikvõimalike Teie poolt nimetatud ainete saamiseks organismile ohtlikus koguses.
Pigem tasuks eelistada värskest või külmutatud kalast ise toidu valmistamist kui soola- ja suitsukala ning kalakonserve (vahelduseks loomulikult ikka võib neid ka süüa). Seda ennekõike nende suure soolasisalduse pärast. D-vitamiini ning rasvhappeid annavad need ikka.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon