Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Tervislik toitumine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

14. september 2014

Tere. Olen juba ammu soovinud teada kuidas arvutada GI kogust retsepti kohta (st. Supp, salat, praad sisaldab mitmeid erinevaid touduaineid, milledel kõigil on erineva suurusega GI). Kuidas sellisel juhul arvestatakse GI-d ja GK-d. Kas liidetakse iga praes sisalduvate toiduainete GI-d ja GK-d kokku või kuidas. Näiteks kui suur on sellise prae GI ja GK, kui praad koosneb järgmisest toorainest:
200 g loomaliha;
50 g ahjukartulit;
30 g ahjus küpsetatud porgandit;
25 g rukkileiba.

Ette tänades

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Glükeemilist indeksit ja koormust ei ole selliselt üldse võimalik roogadele rakendada. Siin hakkavad veresuhkru tõusule juba mängima rolli roa erinevate koostiskomponentide toitainelised koostised (valgud, kiudained) jne.  

Anonüümne

1. september 2014

tere,

milline sool on tervisele kõige kasulikum ja samas ka ohutum, eriti ka laste toitude puhul?

kõike head!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kui võtta arvesse seda, et täiskasvanud inimene tohib päevas saada maksimaalselt 6 grammi soola ning näiteks 5-aastane laps peaks piirduma vaid 3 grammiga, millest kõigest suurema osa saame tegelikult nö töödeldud toiduga (leib, juust, sink, vorst, konservid, pooltooted jne), siis see soolakogus, mida me toitude valmistamisel lisame, peaks olema nii minimaalne, et millist soola selleks kasutada, ei mängi enam mitte mingit rolli. Alla aastaste laste puhul peaks toit olema valmistatud üldse ilma soolata ning ka suuremate laste puhul kehtib reegel, et vähem soola ning maitsestamiseks kasutada ürte jms. 

Anonüümne

26. august 2014

Ma söön päris palju magusat, kas mul on oht saada suhkruhaigus??? Olen väga mures…

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Otsest seost magusasöömise ja suhkruhaiguse kujunemise vahel ei ole praeguseks teada. Küll aga suurendab teise tüübi diabeedi riski ülekaal, mis omakorda võib tulla, kui süüa liiga palju (sh liiga palju magusat). Igal juhul ei ole maiustuste liigne tarvitamine hea, sest lisaks suurele energiakogusele ja võimalikule insuliini taseme kõikumistele, on väga paljud maiustused rasvarikkad, kuid samas sisaldavad vähe kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Üle nelja magusaportsjoni kindlasti päevas süüa ei soovitata.

Anonüümne

10. august 2014

tere!
on tekkinud probleem toidutaluvusega.
ennem pole sellega mingeid muresid aga nüüd on nii et kord hakkab mingist toidust nii paha aga järgmine kord ei juhtu sama toitu süües mitte midagi.
kas tegu on puberteediealise kehaga mis käitub väga ettearvamatult või on asi mingis teatud toiduainetes?
väiksest saadik kõhuprobleemid olnud.
ettetänades tütarlaps!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Puberteedieas toimuvad hormonaalsed muutused on normaalne nähtus. Konkreetsete  personaalsete toitumissoovituste aluseks on toitumispäeviku olemasolu, kuhu tuleb märkida kõik söödud toidud, söömise sagedus, toidukogused. 
Soovitan esialgu kontrollida oma toitumisharjumusi, nagu söömise regulaarsus (3-4 korda päevas), toidukordade vahe (vähemalt 3-3,5 tundi), toidukordade vahele juua (lahja gaseerimata mineraalvett, mahla, taimeteed).  Hoolikalt valida toite (aurutatult, hautatult, keedetult). Süüa suppe, vältida väga rasvaseid praetud toite, saiakesi).
Tähtis on ka söödud toiduportsjoni kogus (300-500 g). 1-2 kuu jooksul peab toitumisharjumuste muutus andma tulemusi nii enesetunde kui ka toidutaluvuse osas.
Siiski soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, et teha vajalikud analüüsid: näiteks vereanalüüsid, hormoonid, kehakaalu hindamine jne.

Anonüümne

25. juuli 2014

Tere!Minul on selline küsimus ,et kas kodujuust on tervislik või mitte? Ja kuidas ja kust kohast vaadata palju ja mida päeva jooksul süüa võin,nagu näiteks kui toiduaine pakendi peal on 5g rasvu kust ma siis teada saan kas see on palju, ja palju ma seda üldse päeva jooksul tarbida võin?
Aitäh

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Ühtegi toitu ei saa pidada tervislikuks või ebatervislikuks, sest kõik sõltub, kui sageli ja kui suurtes kogustes seda süüa ning mis on kogu inimese toiduvalik. Selleks, et teada, mida ja kuidas süüa, on olemas toitumissoovitused (so energia, valkude, rasvade, süsivesikute, kiudainete, rasvhapete, vitamiinide, mineraalainete ja vee soovitused) ning toidusoovitused (lihtsustatud selgitused, kui palju mingist toidugrupist võiks toite süüa ja mida neist eelistada). Toitainetest saab lugeda siit, toidusoovitustega tutvuda siin.
Soovitan ka pidada mõnda aega toidupäevikut, kust on näha, palju toitaineid saate ning võrrelda neid soovitustega.

Anonüümne

27. juuni 2014

Tere,

Mul on tekkinud mõned küsimused:

1) Kas beebidele mõeldud nö purgitoidud (kõõgiviljapüreed, puuviljapüreed, lihapüreed jne) on sama head nagu ise tehtud? Või peaks eelistama ise valmistamist?
2) Kuidas mõjutavad ema tarbitud transrasvad (hüdrogeenitud taimerasvad) ja suhkur rinnapiima ja seeläbi beebit?
3) Milliste toitudega on võimalik korda saada beebi seedimine (probleemiks kõhukinnisus)?
4) Kas hüdrogeenimata taimerasv on kahjulik või mitte?
5) Mis vanusest alates hakkab beebi vajama soola?

Aitäh!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

1. Ühelt poolt on poes müüdavad purgitoidud valmistatud kontrollitud toorainest ning seetõttu beebide vajadusi silmas pidades võimalikult ohutud. Teisest küljest on vahetult valmistatud toit üldjuhul vitamiinide ja mineraalainete poolest rikkam. Seetõttu ei saa öelda, et üks või teine toitmisviis oleks eelistatum, kõige õigem oleks ehk isegi neid mõlemat kombineerida.
2. Rinnapiima koostis on suhteliselt muutumatu, eriti, mis puudutab selles leiduvat piimasuhkrut ehk laktoosi. Rinnapiima rasvhappeline koostis on veidi enam mõjutatud ema toidulauast, seetõttu on mõttekas hoida transrasvhapete tarbimine võimalikult väike. Hüdrogeenitud taimerasv ei tähenda automaatselt transrasvhappeid. Viimased tekivad vaid mittetäielikul hüdrogeenimisel.
3. Kõhukinnisuse vastu võitlemiseks on olulised kiudained, kuid laste puhul ei ole hea ka nendega üle pingutada. Köögiviljad, piisavalt vedelikku, hapupiimatooteid – neid kõiki võib proovida. Samuti võib aidata kõhu masseerimine.
4. Hüdrogeenimata taimerasv on näiteks õli (mida ei ole muudetud tahkeks). Kindlasti ei ole õlid väikestes kogustes toitudele lisades kahjulikud.
5. Alla aastaste laste toidule ei ole vaja soola üldse lisada. Alla 2-aastaste laste puhul ei tohiks naatriumi tihedus, väljendatud soolana ületada 2,1 grammi soola (830 mg naatriumi) 1000 kcal toiduenergia kohta. Naatriumi sisaldavad ka nn looduslikud toiduained (nt kartul, köögiviljad, liha), palju saab naatriumi toodetud toidust (leib, juust, sink jne).

Anonüümne

27. juuni 2014

Tere!
Palju on räägitud kala söömise vajadusest, et sealt saada vajalikke rasvu ning erinevaid oomegasid. Samal ajal räägitakse reostunud Läänemerest ning kasvandustes kasvatatud kalade antibiootikumidest ning ühekülgsest toitumisest.
Minu küsimus on järgmine: milliseid kalu peaks süües eelistama? Kas ka poodides müüdavad konserveeritud kalad (nt makrill või tuuna tomatikastmes) ja marineeritud heeringas (nt kergelt suitsutatud õli kastmes heeringad) sisaldavad tegelikult inimesele vajalikke aineid? Või on kõik hea kala seest selleks hetkeks juba kaduma läinud?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kalade puhul on soovituslik süüa neid nädalas kokku umbes 200 grammi ning vaheldumisi nii punast kui valget kala. Selliselt toimides saab ühelt poolt tagada piisavalt vajalikke rasvhappeid ja D-vitamiini ning teiselt poolt on minimiseeritud risk kõikvõimalike Teie poolt nimetatud ainete saamiseks organismile ohtlikus koguses. 
Pigem tasuks eelistada värskest või külmutatud kalast ise toidu valmistamist kui soola- ja suitsukala ning kalakonserve (vahelduseks loomulikult ikka võib neid ka süüa). Seda ennekõike nende suure soolasisalduse pärast. D-vitamiini ning rasvhappeid annavad need ikka. 

Anonüümne

25. juuni 2014

Tere!
Mul on mitmeid küsimusi.
1.Kuidas suhtuda palmisuhkrusse ja agaavisiirupisse,kas nende kasutamine annab vähem energiat?(Olen suur magusasõber ja see pole kadunud ka 3 kuud kestnud tervisliku toitumise jooksul,päevane norm on minul 1550 kcal)
2. Kas roosat soola on vähem kahjulik tarbida?
3. Mida arvate kookosõlist,kas on kasulikum kui rapsiõli?
4. Kuidas mõjuvad organismile sünteetilised toidulisandid,mida apteegis müüakse.Kas nad üldse täidavad oma funktsiooni,või on mõtetud,või teistpidi lausa kahjuliku mõjuga?Kas tervislikult toitudes(4 toidukorda päevas sisaldab alati lisaks ka värsket salatit ja puuvilja),on võimalik omandada igapäevast vitamiinivajadust?
Ette tänades:-)

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Tõepoolest on palmisuhkru ja agaavisiirupi energiasisaldused tavalisest suhkrust pisut väiksemad, olles palmisuhkrus 375 kcal, agaavisiirupis 60 kcal ja tavalises suhkrus 405 kcal 100 grammi kohta. Samas ei soovitata ühegi magusainega liialdada.
Soola puhul ei ole väga suurt vahet, millist soola kasutada. Osades soolades on lisaks naatriumile ja kloorile ka veidi teisi mineraalaineid, kuid arvestades päevaseid koguseid, palju me soola üldse kokku tarvitada tohime, ei ole need erinevad soolad kindlasti headeks teiste mineraalainete allikakteks, vaid selleks on siiski erinevad toiduained, mida saab täpsemalt näha siit.
Kookosõli on viimase aja “moeröögatus”. Kui üldjuhul sisaldavad taimset päritolu õlid küllastunud rasvhappeid suhteliselt vähe (nt rapsiõli 7g 100g kohta), siis kookosrasva küllastunud rasvhapete sisaldus on ligi 87 g 100g kohta. Inimene tohiks päevas kokku saada küllastunud rasvhappeid 10% kogu saadud energiast ehk siis 2000 kcal juures ca 20 grammi päevas.
Kui süüa mitmekesiselt ja toite kõikidest toidugruppidest, saades energiat vähemalt 1700 kcal päevas ning jättes oma menüüst välja kõik nö väikese toitainetihedusega toidud (maiustused, karastusjoogid, alkohol jne), siis peaks olema võimalik saada ainult toidust kätte kõik vajalikud toitained. Kui selgub, et toiduga mingil põhjusel siiski piisavalt neid ei saa, on apteekides pakutavad toidulisandid alternatiiviks, kuid soovitan kindlasti konsulteerida apteekriga, et millist preparaati täpsemalt kasutada. Näiteks ei ole abi niisama kaltsiumitablettide võtmisest, vaid kaltsiumi tuleks võtta kompleksina, kus on kindlasti juures D-vitamiin ja magneesium.

Anonüümne

29. mai 2014

Tere
Mina uletasin D vitamiini kogust ja juba kolmandat paeva koht valutab.
Kas ma saaksin nou annet?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kõhuvalu puhul soovitan pöörduda arsti poole. Oleneb, kui palju D-vitamiini ja kuidas sõite. Toiduga ei ole võimalik seda saada ohtlikus koguses, küll aga toidulisandina. Ohutuks piiriks loetakse lühiajaliselt maksimaalselt 100 mikrogrammi päevas. Päevane soovituslik minimaalne kogus on umbes 10 mikrogrammi.

Anonüümne

21. mai 2014

Tere,

Olen näinud toitumisnõustajate soovitusi kus soovitatakse süüa valikuliselt liha,kala,muna või juustu ainult köögiviljadega ja järgneval toidukorral teraviljatooteid koos köögiviljadega. Kas sellisel soovitusel on ka mingisugust mõtet ?

Teiseks, ma veedan väga suure osa oma ajast Prantsusmaal ja rukkileiva leidmine on suure tõenäosusega võimatu. Samas loen, et rukkileiva osatähtsus toitumises peaks olema üsna suur. Millega võiksin rukkileiba asendada Kesk-Euroopas ? Siiani olen söönud peamiselt näkileiba.

Aitäh !

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Erinevate toitude eri ajal söömise eeliste kohta ei ole olemas teaduslikke tõendeid. Organism on kohandunud sööma segatotu – amülaasid teavad, et peavad lagundama tärklist, lipaasid, et lipiide jne. Kui tunnete end paremini erinevaid toite eraldi süües, siis keegi seda ei keela ka.
Rukkileiba soovitatakse ennekõike kiudainete, B-grupi vitamiinide, osade mineraalainete, aga ka fütotoitainete saamiseks. Kiudaineid saab ennekõike täisteratoodetest – seega katsuge leida poest täisteratooteid, vaadake ka pakendilt, et oleks palju kiudaineid sees. B-grupi vitamiinide ja erinevate mineraalainete parimaid allikaid saate vaadata siit.