Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Tervislik toitumine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

12. oktoober 2014

Tekkis väike segadus toidust saadavate kalorite ja trennis kaotavate kalorite osas. Käin ujumas, loen veebist, et tund ujumist kulutab 400-500 kcal. Samas öeldakse, et päeva jooksul peaks toidust saama 1500-1700 kcal või veelgi rohkem. Selle juures tundub kaalu langetamine ju üsna utoopiline, sest ma peaks iga päev tegema vähemalt 3 tundi trenni, või ma saan asjast väga valesti aru?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Energiat kulutatakse kõige suuremas osas põhiainevahetusele – so hingamine, südame töö, lihastoonus, seedimine jne ehk siis need kulutused, mis oleksid ka siis, kui lamaksite voodis ja ei teeks absoluutselt mitte midagi – täiskasvanud naisterahval on need kulutused umbes 1300 kcal päevas. Ülejäänud saadud energia kulutatakse ära füüsiliseks ja vaimseks tegevuseks ning soojustekkeks. Seetõttu ongi täiskasvanud naise päevane normaalne koguenergiavajadus 2000 kcal ning kui inimene vähendab toiduga saadavat energia saamist umbes 1700-1800 kcal peale ja suurendab füüsilist aktiivsust, hakkab tal kaal langema.

Anonüümne

12. oktoober 2014

Tere! Olen 15-aastane, kaalun 52 kilo ja olen 164 cm pikk. Veidi pehmeke, aga selle pärast ei muretse. Ma tahaksin lihtsalt saada normaalset toitumisstiili, et söön siis, kui mu keha seda tõepoolest vajab. Ma ei ole paks, aga kui ma niimoodi toitumist jätkan, ei ole ma sellest kaugel. Mul on kadunud motivatsioon, olen proovinud kõike – päevikut, lugenud soovitusi jm. Ma olen tutvunud normaalse toitumisega, aga ei suuda kuidagi seda enda juures rakendada. Kas oskate aidata? Elu oleks palju lihtsam, kui ei pea kogu aeg selle pärast muretsema… Natuke aega suudan reel püsida, aga siis kaob järg ja piir ning olen vanas kohas tagasi…

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Praeguse vanuse ja pikkuse juures oled täiesti normaalkaaluline, isegi pigem lähemal alakaalule (milleks on hetkel 46kg, aga nt 19-aastaselt oleks selleks 50kg) kui ülekaalule (65kg). Kui tundud endale pisut “lödisev”, tuleks pöörata suuremat tähelepanu füüsilisele aktiivsusele. Kindlasti ei pea iga päev toidupäevikut pidama, küll aga võiks iga päev mõelda sellele, kas oled söönud piisavalt köögivilju (vähemalt 300g), puuvilju (umbes 200g), mõned viilud leiba, natuke putru, veidi piimatooteid, midagi toidugrupist liha-kala-kana-muna ja veidi lisatavaid toidurasvu (või, õli, pähklid-seemned) – see tagab organismi varustamise tema jaoks kõikide vajalike toitainetega. Ja mida vähem igasuguseid soolaseid ja magusaid näkse, valmis- ja pooltooteid, seda parem.

Anonüümne

12. oktoober 2014

Tere!

Olen 15 ja käin jõusaalis, kuid sooviksin ka korralikult süüa, et midagi jõusaalist ka kasu oleks.
Kas saaksin mingi retsepti või midagi?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kuna oled teismeeas, siis peaksid sööma ennekõike nende soovitusi silmas pidades ning olema jõusaalis treenimisega pigem ettevaatlikum. Kindlasti ei tohiks Sa lihaste “pumpamise” eesmärgil hakata sööma valgupreparaate. Lihaste kasvu toetavad ennekõike valke sisaldavad toidud – näiteks muna, kohupiim, kodujuust, juust, kanaliha, liha, kala. Samas ei tohi ainult nende toitude söömisega üle pingutada, sööma peab ikkagi mitmekesiselt, lisaks ka piisavalt puu- ja köögivilju, täisteratooteid, pähkleid-seemneid. Soovitan oma toitumist analüüsida toitumisprogrammis, kust on näha, mida peaksid toitumises muutma, et see vastaks soovitustele.

Anonüümne

27. september 2014

tere
kuidas aitab tervislik toit alakaalu korral.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Vahet ei ole, kas olete normaal-, ala- või ülekaalus, tervislikult toituma peab kõikidel juhtudel. Ainult mitmekesine ning soovitustele vastav toitumine tagab organismi varustatuse kõikide vajalike toitainetega, et säilitada tervis ning normaalne ainevahetuse toimimine. Alakaalulised peavad kaalu tõstmisel samuti pöörama tähelepanu sellele, mida nad söövad. Ainult suhkru- ja rasvarikaste toitudega ennast “nuumates” võite küll saavutada kaalutõusu, kuid kahjustada samal ajal ka oma tervist.

Anonüümne

25. september 2014

Tere,

kas on tehtud kliinilisi katseid tõestamaks, et liigne valgusisaldus toidus koormab neerusid ja maksa?

Kenno

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Tavalise söömisega päeva jooksul ei ole võimalik saada valgukoguseid, mis tekitaksid inimorganismile probleeme. Juhul, kui hakatakse tarbima suuri koguseid valgupreparaate või süüakse kestvalt ülivalgurikkaid toiduaineid suurtes kogustes, siis on ammu teada, et käest läheb lämmastiku tasakaal ja see toobki endaga kaasa maksa ja neerude töö häirimise.

Anonüümne

21. september 2014

Tere,

Olen 18 aastane neiu, kaalun 57-58 kg ning olen 171 cm pikk.

Avastan iga päevaga üha enam, et mul on toitumishäire. Aasta aega tagasi kaalusin umbes 64 kg ning tundsin end vormitu ja paksuna. Otsustasin selle nimel midagi ette võtte ning hakkasin päev päevalt oma toitumist piirama ja varasemast palju enam sporti tegema. Minu eeskujuks sai n-ö 3 tunni dieet, kus sõin iga kolme tunni tagant väikese eine, snäki. Kaal hakkas aeglaselt ja järgemööda langema. Minu esimeseks sihiks oli kaaluda alla 60 kg. Jõuludeks oli see saavutatud. Siiski jätkasin sama teed. Möödunud suve alguseks kaalusin 51 kg. Suvel kaotasin veel paar kolm kilo ning olin lausa alla 50 kg. hakkasin alles siis muret tundma, kuna mentstruatsiooni ei olnud juba 9 kuud olnud. Käisin pisut arstide juures, sain teada igasuguste ainete puuduse ning hakkasin vanemate tugeval survel uuesti toekalt sööma. Tihti lihtsalt toppisin end täis, kuna enne nad rahule ei jäänud. Suutsin kahe kuuga koguda kaalu 7-8 kg ehk praeguse kaaluni. Kõik tundub nagu okei, sain anoreksiast üle?

Ma ei ole jällegi oma kehaga rahul kuigi tegelen endiselt spordiga ning püüan tervislikult toituda. Olen palju toitumisest ja vajadustest uurinud ning veidi isegi liiga “politseiks” muutunud, mis on pannud stressirikkas olukorras mind oma loodud reegleid murdma. Ning alatasa vaevab mind lakkamatu isu ning ma tunnen, et see ei ole keha isu vaid emotsionaalne. Keelan endal rangelt igasuguse magusa, sest tean, et kui olen alustanud, ei suuda enam lõpetada. Ning siiski ühel hetkel avastan, end järjest enam ja enam kapist magusat otsimas. Aga see pole ainult magusaga nii. Kuigi tean väga hästi, et vajan köögivilju, teravilju, liha-kala, on ühel hetkel sellest täiesti kama ning haaran maitsva seenepiruka järele. Ning seejärel juba šokolaadisaia ja nii edasi. Kui kõik on ära söödud tunnen end meeletult kehvasti ja ülesöönuna ning otsustan, et homme söön ainult kaks õuna.

Sooviksin, et keegi valmistaks mulle mõneks ajaks näidismenüü, et saaksin pisut selgeks kuidas on normaalne, mida ja KUI PALJU süüa, sest olen kaotanud igasuguse mõõdutunde, vahel tundub kolm lusikatäit porgandisalatit täisväärtusliku lõunana ning teinekord söön õhtuks pool õunakooki ning avastan, et ups, võibolla läks paljuks.

Ühesõnaga ma olen enda sees pidevas võitluses, kas “elu on liiga lühike, et mitte seda kooki nautida” või “elad pika ja ilusa elu, kui toitud tervislikult”.’

Psühhiaatri juurde mul minna ei ole võimalik, sest meie maakonnas lihtsalt ei ole ühtegi, aga ega ma ei tahaks ka. Usun et pean ise oma probleemidega võitlema.

Ehk saate mind aidata, kuidas taas täisväärtuslikult elada ja mitte koguaeg toidumurede pärast pead valutama.

Suur tänu teie aja ja abi eest!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kõigepealt sellest, et oma pikkuse juures peaksite kaaluma minimaalselt 55 kg, et olla normaalses kaalus, pigem paar kilogrammi enam. Seega on Teie praegune kehakaal vägagi normaalne. Kehakaalu hoidmiseks peaksite ise enda peal katsetama, milline on see päevane energiahulk, mis Teie füüsilise aktiivsuse juures tagab kaalu säilimise. Selleks soovitan umbes kahe nädala jooksul kirjutada toitumisrogrammi täpselt (võimalusel kaaludes) üles, mida sööte ning kaalumuutuse. Kui kaal püsib, siis umbes selle kahe nädala keskmine energia saamine ongi Teie energiavajadus (see peaks jääma umbes 1800-2200 kcal kanti). Edasi tuleks hakata kujundama oma toitumist selliselt, et tagatud ei oleks mitte igapäevane soovitustele vastav energia saamine, vaid ka see, et põhitoitainete (valkude-rasvade-süsivesikute) saamine oleks omavahel tasakaalus ning toidust oleks saadud piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Näidismenüüd on väga keeruline anda, kuna inimeste toidueelistused on erinevad. Kui sööte mitmekesiselt: puu- ja köögivilju, täisteratooteid, piimatooteid, midagi toidugrupist liha-kana-kala-muna, pähkleid-seemneid-mandleid, siis peaksite saama nii õiges koguses energiat kui ka teisi toitaineid. Esialgu oleks võib-olla abiks, kui proovite endale ise programmis (aluseks võite võtta toidupüramiidi soovitused) oma eelistustele vastava nädalamenüü teha, mis vastaks ka toitainete saamise osas soovitustele ja siis püüate enam-vähem sellest menüüst kinni pidada. Igasuguse impulssöömise vastu aitab ennekõike organismi varustamine vajalike toitainetega, tehes seda regulaarselt ehk päevas oleks kolm põhitoidukorda ja mõned ooted. Pikad toiduvahed ja nälgimine soodustavad valesid toiduvalikuid ning ülesöömist.

Anonüümne

20. september 2014

Tere,
mulle tundub et mul on arenemas suuremat sorti söömishäire, sest ei suuda kontrolli all enam hoida magusa söömist. Muidu söön tervislikult (ainult liha ja juurikaid) aga jah… rõve on end juba peeglist vaadata- 166 cm ja 61 kg.
Kust abi otsida? Elan viljandis.

Ette tänades….

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Magusaisu ei tähenda alati mingit toitumishäiret. Menüü kirjelduse järgi, mis ei ole just väga mitmekesine, võib eeldada, et olete oma organismi jätnud ilma väga paljudest vajalikest toitainetest ning organism võib magusaisuga andagi sellest märku. Kahjuks ei kirjuta Te oma vanust, kuid kui olete vähemalt 14-aastane, siis olete oma pikkuse juures täiesti normaalkaalus. Soovitan oma toitumist analüüsida, et välja selgitada, millistest toitainetest on puudus ning muuta oma toitumist selliselt, et saaksite need kõik toidust kätte.

Anonüümne

14. september 2014

Tere!
Kuna internet on täis vastuolulist infot toidurasvade kohta, siis pöördun teie poole. Tean, et loomulikult on määravaks kogused, aga milline rasv on üldplaanis parim leivale määrimiseks ning milline praadimiseks? Teie infolehtedes ei ole midagi kirjas kookos- ja palmirasvast. Kas just need võiksid olla kõige tervislikumad rasvad, millega praadida?
Tänan,
Liis

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Rasvade puhul tuleb vaadata nende koostist ja kogu oma toitumist tervikuna. Üldjuhul kipume saama toiduga liiga palju küllastunud ja liiga vähe mono- ja/või polüküllastumata rasvhappeid. Küllastunud rasvhapped tulevad peamiselt loomset päritolu toiduainetest (nt liha- ja piimatooted), aga ka nimetatud palmi- ja kookosrasvast. Seetõttu peaksite kõigepealt oma toitumist analüüsima ja siis vaatama, mis on need küllastunud rasvhapete allikad Teie toidus, mida ja kui suurtes kogustes endale lubada saate. Kui eelistate juua rasvast piima, peate võib-olla loobuma leivale või määrimisest ja kasutama selleks toorjuustu. Kui soovite praadida kookosrasvaga, peate võib-olla eelistama madalama rasvasusega piimatooteid jne. Võimalusel võiks praadimisele üldse eelistada hautamist-keetmist-aurutamist või siis praadida ilma või võimalikult vähese rasvainega (nt rafineeritud rapsiõliga). Kui sööte päevas 3-4 võileiba ja rasvainet määrite sinna väheses koguses, siis väga suurt vahet ei ole, millist kasutate, kuna näiteks nii võil kui margariinil on omad plussid ja miinused.
Teisest küljest peaks aga suurendama küllastumata rasvhapete saamist, mille parimateks allikateks on kalad, pähklid-seemned-mandlid ja näiteks rapsi- või oliiviõli.

Anonüümne

14. september 2014

Tere,
tänapäeval on väga moodsaks läinud kastmepaksendajad. Samas räägitakse ka kõrgema sordi nisujahu kahjulikusest pidades silmas tervislikku toitumist. Aga kumb on selles kontekstis kahjulikum, kas kastmepaksendaja või kõrgema sordi nisujahu? Siiani ise olen valmistanud kastmeid ikkagi jahu paasil. Kas peaks vältima kastmepaksendajate peal tehtud kastmete söömist, mida pakutakse toitlustamises?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kui vaadata kastmepaksendaja koostist, tundub nisujahu olevat igati mõistlikum valik. Kui Teil ei ole arsti poolt diagnoositud gluteenitalumatust, siis see vähene kogus, mis kastmega nisujahu saate, ei tohiks küll mingeid vaevusi põhjustada. 

Anonüümne

14. september 2014

Tere. Palun kas on olemas tõeseid soovitusi kuidas omega 3 kalaõli manustada? Olen kuulnud näiteks, et kalaõlisid võiks tarbida kuni 1h enne toidukorda, et õlid saaksid maksimaalselt imenduda. Söögi kõrvale ei ole soovitatav juua ei teed, vett, kohvi ega muud jooki (erandiks on piim), kuna õlid ei segune vees. Toidu seedides maos vabanevad toidust väiksed õligloobulid, need gloobulid sisenevad vereringesse ja sealt edasi vajalikesse kudedesse ja rakkudesse.
Kui toidu kõrvale juua, siis see protsess on häiritud – väikesed õligloobulid kleepuvad üksteise külge ja moodustavad klimbid. Sellisel juhul ei suuda keha õlisid omastada ning need õliklombid suunatakse maksa, kus nad läbi töödeldakse ja saadetakse peamiselt keha rasvarakkudesse energiavarudeks. Normaalselt toitudes saab maks piisavalt rasva. Kui aga toidu juurde juua, saab ta seda liiga palju ja me muutume lihtsalt paksuks ja õlidest ei ole mingit kasu.
Ma ei taha “pilli lõhki ajada”, kuid pean oluliseks, et asju tehtaks parimal võimalikul viisil.

Tänud ette vastuse eest
Eve

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Esimene soovitus on lugeda konkreetse toote pakendit või küsida nõu apteekrilt, kuna tooteid on erinevaid. Üldjuhul soovitatakse neid tõepoolest võtta toidukorra ajal ning toidukorra kõrvale ei ole tarvis juua. Seda viimast soovitatakse ennekõike sellepärast, et inimene toidu korralikult läbi mäluks, aidates seega kaasa seedeprotsessile, mitte ei loputaks toitu kiiresti joogiga, närimata kujul, alla.