Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Tervislik toitumine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

inga

19. aprill 2016

Mul on küsimus selline olen hiline ärkaja ja võimatu on lihtsalt neid energia soovitust päevas ära süüa ja toidu korrad jäävad ka vähemaks.Mida võiksin teha?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kui te olete normaalkaalus, siis ei pea te energia suurendamise pärast muretsema. Katsuge jälgida, et söödav toit oleks võimalikult mitmekesine, et saaksite väiksema energiakoguse juures kätte kõik vajalikud toitaineid.

Elbe Püüa

31. märts 2016

Tere! Kas lasteaia lõunasöögi (prae) juurde tohib ja sobib pakkuda 150 ml piima? Lugupidamisega

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Jah, põhimõtteliselt tohib ja sobib. Kõik sõltub üldisest pakutavast toiduvalikust, sellest saadavast energia ja toitainete hulgast, mis peab kahe nädala keskmiselt vastama sotsiaalministri määruses “Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis” kehtestatud nõudmistele.

rita

24. veebruar 2016

Tere. Minul on selline probleem, et minu 8.a. laps (poiss) siiani ei söö lihatooteid. Sööb kanaliha, kala ja väga-väga harva grillitud liha. Olen teda julgustanud, et ta vähemalt maitseks. Kui on ära maitsnud rohkem ta enam taldrikul olevat lihatoodet ei puutu. Olen tähele pannud, et niikaua kui ta nn. maitseb tekib ka samal ajal iiveldus tunnusmärgid, et keerleb suus, ei suuda seda alla neelata ja tahaks üldse suust välja visata. Meie pere laual on liha alati olnud nn. lapse sünnist saati, et see liha ei tohiks mitte mingil juhul võõras asi lapsele olla. Samuti jälgin väga, et koomidega ja suhkrutoodetega üle ei pingutaks. Hambaarstilt on laps kiita saanud, et hambad siiani korras ja väga ilusas reas. Mida ma peaksin tegema, et lõpuks see probleem lahendada. Ette tänades Rita

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Senikaua, kuni laps on terve, areneb eakohaselt, ei kurda väsimust ning aeg-ajalt tehtud vereanalüüsi tulemused  on korras, ei ole tegelikult põhjust muretsemiseks. Mõnedele lastele ei maitsegi liha või söövad nad seda näiteks ainult hamburgerikotletina või hakklihakastmena vm. Loetletud toiduainetest saab vajalikud aminohapped ja enamiku neist vitamiinidest-mineraalainetest kätte, mida lihagi sisaldab. Probleeme võib tekkida piisavas koguses raua saamisega, kuid ei pruugi. Seda näitab vereanalüüs. Lapse kasvades võib ta ühel hetkel ise vaikselt hakata ka liha sööma.

Kerdo

7. veebruar 2016

Tere! Olen 14-aastane poiss, kes soovib hakata jõusaalis trenni tegema. Kui palju peaks ma saama oma toidust erinevaid toitaineid, kui ma olen 184cm pikk ja kaalun 106kg?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Põhitoitainete vajadused arvutatakse välja lähtuvalt energiavajadusest ja nende protsentuaalsetest soovitustest. Näiteks 2500 kcal päevase energiatarbimise puhul peaksid valgud andma 10-20% energiast ehk neid tuleks päevas saada umbes 63-125g, rasvad 25-35% energiast ehk neid tuleks päevas saada umbes 70-97g, süsivesikud peaksid andma 50-60% energiat ehk neid tuleks päevas saada umbes 312-375 grammi. Kiudaineid peaksid saama minimaalselt 21 g, isegi veidi enam.
Eale vastavad vitamiinide soovitused leiad siit ja mineraalainete soovitused siit.

Laura

7. veebruar 2016

Tere.Tahaksin küsida ,palju peaksin päevas kaloreid tarbima ,kui olen 167 cm pikk ja kaalun 54 kg .Tegelen jooksimisega 6 korda nädalas (ühes trennis kulutan umbes 600-700kcal).Kui palju peaksin tarbima trennivabal päeval?Küsin ,kuna trenni tõttu on ära jäänud menstruatsioon.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kahjuks ei ole Te täpsustanud oma vanust. Põhiainevahetuse energiakulu (PAV) saab arvutada välja järgmise valemiga 
11-18-aastased tüdrukud: (0,0393xK+1,04xP+1,93)x240
19-30-aastased naised: (0,0433xK+2,57xP-1,180)x240, kus K on kaal kilogrammides ja P pikkus meetrites.
Näiteks 14-aastans 54kg 167 cm pika tüdruku PAV=1390 kcal
Lisaks tuleks PAV läbi korrutada füüsilise aktiivsuse koefitsiendiga PAL, mis väga vähese liikumise puhul on vahemikus 1,3-1,5 ehk siis toodud näite puhul oleks kogu päevane energiavajadus minimaalse liikumise korral 1800-2100 kcal.
Praegune kehakaal suure tõenäosusega ei ole alakaal, küll aga võib olla keha rasvaprotsent liiga väike. Menstruatsioonide ärajäämise põhjuse välja selgitamiseks soovitan pöörduda perearsti poole. 

R.

7. veebruar 2016

Kui kasulikud need kohupiimakreemid on: http://www.valio.ee/tooted/kohupiimad/profeel-proteiinikohupiimakreemid/valio-profeel-kakao-proteiinikohupiimakreem-magusainetega-200g. Kas iga päev üks ära süüa on okei?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Ei saaks öelda, et need kreemid oleksid olulisemalt valgurikkamad, kui näiteks sama tootja poolt toodetud maitsestamata rasvatu kohupiimapasta.  Naisterahva (päevase energiavajadusega 2000 kcal) päevane valkude vajadus on 50-100 grammi. Ühegi toiduga ei tohi liialdada, oluline on süüa võimalikult mitmekesiselt, st varieerida ka toite iga toidugrupi sees.

a.

18. jaanuar 2016

Tere, mul on küsimus seoses mahladega. Tean, et üldiselt soovitatakse mahla asemel juua vett ning poemahlale soovitatakse eelistada värskelt pressitud mahla, sest see sisaldab vähem suhkurt ning rohkem vitamiine ja kiudaineid. Üldiselt aga kui vaadata internetis erinevaid mahlasid võrdlevaid tabeleid, siis tavaliselt võrreldaksegi omavahel poes müüdavaid mahlasid ja toormahla. Kuidas aga on lood kodus tehtud mahladega nagu näiteks läbi keedetud õunamahl ja aurutamisel saadud punase sõstra mahl jne, millele ei ole lisatud suhkrut, kuid mis säilivad kauem kui toormahl? Kas sellised mahlad on samal tasemel poe mahladega oma vitamiini, kalori, kiudaine jms sisaldusega või on need veidi tervislikumad siiski?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Poes müüdaval mahlal ja kodus (vee ja suhkru lisamiseta) tehtud mahlal ei tohiks olla väga suurt vahet, sest mahlale kui sellisele ei tohi ka tööstuslikult valmistades lisada suhkrut. Küll aga tohib suhkrut lisada nektaritele ja mahlajookidele. Seda, kas konkreetses mahlas on veidi enam suhkrut, vitamiine ja kui palju annab ta energiat, mõjutab enim see, millisest puuviljast-marjast on mahl valmistatud – kui küps oli kasutatud vili, kas oli päikeseline või vihmane suvi, mis sorti oli kasutatud, kus see oli kasvatatud jne. Seetõttu ei saa ilma täpseid keemilisi analüüse tegemata väita, et üht või teist ainet on rohkem koduses või poemahlas.

silvi

12. jaanuar 2016

Tere! Mida arvate Rootsis toimunud nn. toidurevolutsioonist ning uuest toitumisparadigmast, mille tulemusel on nüüdseks loodud ka uued riiklikud toitumissuunised? Millal võiks Eestis olla aeg küps valitseva paradigma lammutamiseks ning tunnistamiseks, et varasematel soovitustel on pigem olnud tervistkahjustav mõju ning need on toetunud valedele eeldustele, mil puudub teaduslik alus. Ilmselt ei ole võimalik ka meil lõputult ignoreerida tõestavat teadusmaterjali, millele uued seisukohad tuginevad. Küsimus on ju rahvatervises. Lugupidamisega, Silvi

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Rootsi riiklikud toitumissoovitused põhinevad Põhjamaade toitumissoovitustel.  Toidurevolutsioonina esitleb omi soovitusi vaid üks “professor”. Uutes toitumissoovitustes on tõepoolest väikesi muudatusi, kuid inimese organismi füsioloogia on läbi aja püsinud muutumatuna, mistõttu vajame oma eksisteerimiseks jätkuvalt kõiki senigi soovitatud toitaineid. Ka Eestis toimub praegu soovituste ülevaatamine, aluseks samuti Põhjamaade soovitused.

M

5. jaanuar 2016

Tere! Tahaksin teada, kas vegan dieediga inimestel on võimalik saada kätte vajalikud valgud? Päevane kogus valke naisele on vist u 40-50 g ja valke leidub ju paljudes kaunviljades, pähklites, sojatoodetes, täisteratoodetes jpm-s. Meie kehadele on olulised valkudes sisalduvad aminohapped, mida sisaldavad ka taimsed valgud. Küsimus siis selles, et miks on meil vaja just loomseid valke? Ning kas neid pole võimalik kuidagi asendada? Tänud!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Valgud koosnevad aminohapetest. Valkude bioväärtus sõltub nendes olevate asendamatute aminohapete sisaldusest ja vahekorrast inimkeha valke silmas pidades. Inimese jaoks on asendamatud aminohapped isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin ja histidiin. Taimset päritolu valkudes neid leidub, kuid üsna väikestes kogustes ja mitte nii, et ühes toidus kõiki üheksat korraga ja aervestatavas koguses.  Loomset päritolu valgud (nt liha, kala, piima ja munade koostises) eraldivõetuna või kombinatsioonis taimset päritolu valkudega (nt kaunviljade, teraviljade jm koostises) annavad piisavas koguses asendamatuid aminohappeid, olles enamjaolt ka suhteliselt hästi seeditavad.
Kui naisterahva päevane energiavajadus on 2000 kcal, peaks ta toiduga saama 50-100 g valke. Näiteks 100 grammi leiba sisaldab keskmiselt umbes 7 g valke, 100 grammi keedetud ube umbes 9 g valke, 100 grammi keedetud sojaube umbes 14 g valke, 100 grammi pähkleid keskmiselt 20 grammi valke. Kahjuks enamik andmebaase ei anna erinevate toitude aminohappelisi koostisi, et vaadata, millistest toitudest just asendamatud aminohapped kätte saaks.

Jaan

8. november 2015

Kuidas nutridata lehel vaadata kui palju minu poolt konkreetsel päeval toiduga saadud energiast moodustasid rasvad? Soovitus on 25-35%, ent mul näitab veerus “% soovitusest” 64. Kas see tähendab, et minu päevasest toiduga saadud energiast 64% tuli rasvade arvelt?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Ei, päeva või keskmise tulemuse veerus näitab seda arvu, mitu % saadud energiast tuli rasvade arvelt. %soovitusest veerg näitab seda, kas rasvade osatähtsus saadud energiast vastas soovitusele (100%), oli sellest väiksem (nagu teil 64% alampiirist ehk soovituslikust minimaalsest 25%st) või siis kui see arv on 100st suurem, siis on tegemist rasvade osatähtsusega üle 35% saadud energiast. Kindlasti ei tasu vaadelda ainult üht päeva, vaid pigem nädala või isegi 10 päeva keskmist (seda saab teha, kui valite vasakul kalendri all “Kopeeri päevi”). Ja ka siis tuleb tulemusse suhtuda reservatsiooniga. Hetkel näitab programm vaid tulemusi saadud energiast lähtuvalt, plaanis on lisada ka soovituslikust energiast lähtuvalt. Ehk siis näiteks praegu, kui soovitus on 2000 kcal ja saate energiat keskmiselt näiteks 1600 kcal ja rasvade osatähtust näitab programm näiteks 36%E (seega siis 103% soovitusest), siis tegelikult, kui teha ümberarvutus soovituslikule energiale, annaksid rasvad sellest ainult 29% ehk vastaksid täpselt soovituslikule vahemikule ning soovitustele vastava energia saamiseks (so 400 kcal võrra suurendamiseks) tuleks ilmselt suurendada valkude ja/või süsivesikute saamist.