Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
29. oktoober 2015
Tere! Armastan väga tursamaksa ning söön seda 3-4 päeval nädalas, korraga u. 150 grammi. Kas ma peaksin muretsema kõikvõimalike saasteainete ja raskemetallide pärast, mida kalad (eriti maks) sisaldada võivad? Samuti huvitab mind, mida arvata tuunikala pidevast söömisest? Lugupidamisega, Silvi-Kersti Johannson
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidujärelvalve büroo juhataja Maia Radin: “Kala või kalatoodete tarbimisel võib inimese organismi jõuda ka teatud saasteaineid. Saasteaine sisaldus kalas võib sõltuda nii sellest, kust kala on püütud kui ka kala rasvasusest. Üldjuhul on väherasvastes ning avamerelt püütud kalades saasteainete sisaldused madalad. Saasteainete sisaldused on madalad ka kasvanduse kalades. Tähelepanelik tasub olla aga nende kalaliikide osas, mille osas on tuvastatud kõrgemad saasteaine sisaldused (nt Läänemerest pärit rasvane kala, merekaldest nt tuun, mõõkkala, hai ning teatud piirkondade mageveekalad). Saasteainetest tulenevaid riske aitab hajutada kui lähtuda toiduvalikute tegemisel mõõdukuse ja mitmekesisuse põhimõttest.
Küsimuses toodud tursamaks võib olla oluliseks dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de allikaks ning suures koguses tursamaksa söömisel on oht saada dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB lubatust enam.
Olemasolev info ei võimalda anda täpset toidusoovitust, kuid kaaluda tuleks tursamaksa söögikordade ja söödava koguse vähendamist. Pigem tarbida harvem ja väiksemas koguses.
Suurtes röövkalades nagu näiteks tuunikala, mõõkkala on leitud metüülelavhõbeda kõrgeid sisaldusi, seetõttu ei ole soovitatav neid süüa sagedamini kui kord nädalas (eeskätt naised kes on rasedad või soovivad rasedaks jääda ning imetavad emad). Siin juures tuleb arvesse võtta, et tuunikalakonservide valmistamisel kasutatakse teist liiki tuunikala kui see, mida müüakse toore või külmutatuna ning nendes toodetes metüülelavhõbeda sisaldus on madal.”
18. august 2015
Tere!
Sooviksin väga spetsialisti nõuannet vene looduslike tervisetoitude kohta (www.looduseabi.ee). Kas need tooted on tervisele kasulikud ja kas tasub neid üldse tarbida? Toon ka kaks konkreetset huvipakkuvat toodet, mille ka juba soetasin ..aga on väikene kahtlus siiski.
http://www.looduseabi.ee/et/shop/kaerakliid-peediga-200g/
http://www.looduseabi.ee/et/shop/seedripuder-k olm-head-250g/
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toitumine on tervik ning ei ole olemas ühtegi imetoitu, mis tervisele “väga kasulikud” oleksid. Ennekõike tuleks jälgida, et toitumine oleks mitmekesine ja vastaks Teie vajadusele. Selliselt toimides saate toidust kätte kõik vajalikud toitained ilma, et peaksite ostma kalli raha eest “imetooteid” või toidulisandeid.
Mis puudutab konkreetseid tooteid, siis “kaerakliid peediga” puhul on esitatud väited iseenesest Euroopa Toiduohutusameti poolt heaks kiidetud ja neid võib kasutada (v.a. väide, et magneesium on kasulik arteriaalse vererõhu normis hoidmiseks, kuna see ei ole piisavalt tõendatud). Seedipudru kasutegurite “julgus, puhtus ja küllastunud enesetunne” puhul ei ole kindlasti tegemist teaduspõhiste väidetega.
18. august 2015
Kas rosina-pähklisegu igapäevaselt 50-55 grammi süüa on palju, kui liha,magusat ja rämpstoitu ei tarbi?
Toitumisprogramm näitab, et kui lisan 50-60gr rosina-pähklisegu oma menüüsse on rasvade osakaal tasakaalus.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Rasvade soovitusliku osakaalu saavutamiseks on tegelikult ka teisi võimalusi (vähendamiseks lisada menüüsse nt süsivesikuterikkaid toite nagu täisteratooted ja puu- ja köögiviljad, suurendamiseks sobivad jah pähklid, aga ka nt õli). Seetõttu otsest vajadust just seda toodet toitainete tasakaalu (mite peaks vaatama umbes kahe nädala keskmisena, mitte iga päev) paikasättimiseks vaja süüa ei ole. Kui see aga teile maitseb, siis kokku võiks päevas süüa pähkleid-seemneid nii 20 grammi, kuivatatud puuvilju (sh rosinaid) samuti umbes 20 grammi. Samas oleks hea igapäevaselt siiski pigem eelistada värskeid puuvilju-marju ning kuivatatult tarvitada neid mõnel korral nädalas.
15. august 2015
Tere. Omega 3 ja omega 6 tasakaal kehas. Kuidas oleks võimalik saada teada milline on selle suhte tasakaal kehas?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Meditsiiniasutustes sellist tasakaalu ei määrata. Kuigi liikvel võivad olla testid nende määramiseks, ei saa kindel olla nende tulemuste teaduspõhisuses. Ennekõike peaks siiski jälgima nende rasvhapete toiduga saamist – suurendama näiteks kala söömist.
13. august 2015
Tere!
Olen 16-aastane sportlik neiu ja sooviksin eetilistel põhjustel taimetoitlaseks hakata ehk jätta oma menüüst välja liha ning kala (süüa endiselt piimatooteid ja vähesel määral muna). Mu vanemad on sellele vastu, sest nad leiavad, et taimetoitlus on ebatervislik. Mina aga arvan, et planeerides oma toidukordi hoolikalt, on ka taimetoitlasena võimalik kõik vajalikud toitained kätte saada.
Kas taimetoitlus on teie arvates tervislik?
Tahtsin ka küsida, kas peale rasvase kala on veel teisi allikaid, kust saada keha jaoks omastatavaid omega-3 rasvhappeid?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Taimetoitlaseks hakkamine on Teie enda valik, kuid see tähendab kindlasti seda, et peate hakkama rohkem oma söömist planeerima. Kuna sööte edasi piimatooteid ja muna, siis õnneks asendamatute aminohapete ja B12-vitamiini saamisega Teil ilmselt probleeme ei tule. Küll aga peate kalast loobumisel kindlasti hakkama võtma D-vitamiini toidulisandina ja suure tõenäosusega ka oomega-3-rasvhappeid toidulisandina. Mingil määral leidub viimaseid näiteks rapsiõlis või teistes rasvarikastes toitudes, kuid tõenäoliselt mitte piisavalt. Aeg-ajalt soovitan teha ka vereanalüüsi, et määrata hemoglobiini sisaldust, kuna kergesti omastuva raua allikaks on vaid loomset päritolu tooted. Kui analüüsite oma menüüd toitumisprogrammiga, siis peaksite saama rauda sealsest soovitusest rohkem, kuna raua omastumine taimset päritolu allikatest on väiksem ning soovitused on mõeldud segatoitu söövatele inimestele.
1. august 2015
Tere!
Olen 20-aastane ning ülekaaluline. Kaalulangetusega olen püüdnud tegeleda vahelduva eduga, kuna mul ei ole stabiilset eluviisi ning olen tihti sunnitud reisima. Toidukord koosneb minu jaoks süsivesikutest, valgust ning tervislikest rasvadest koos rohelise toiduga ning üldiselt olen rahul oma toitumisega, kuna planeerin seda ette (tulemused on samuti näha).
Reisil olles aga ei ole mul võimalik kontrollida, millal või mida ma süüa saan (reisin palju autoga ning peamised peatumiskohad on tanklad või kiirtoidukohad, autos külmkappi ei oma, niiet ei saagi ette osta näiteks kodujuustu või tuunikala, samas hoidun siiski kiirtoidust). Reisilt koju tulles jälle kilod tagasi, kuigi kaloreid loen detailselt (päevas max 1600, kuna soovin kaalu langetada) ning vett püüan juua 8-10 klaasitäit päevas.
Ehk on teil soovitusi, mida poest autosse kaasa osta, mis annaks mulle vajalikud toitained ning ei vajaks külmikut?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui selline sõitmine kestab terve päeva, siis kindlasti oleks soovitus leida vahepeal võimalus normaalset lõunasööki süüa. Ehk on võimalik leida mõni selline söögikoht, kus pakutakse värsket salatit, suppi, kalarooga või toitu, milles oleks rohkelt köögivilju. Selline korralik toidukord välistaks kiirtoidu ning näksid. Kui tõepoolest ei ole võimalik päeval korralikku lõunasööki süüa, siis soovitan joogiks tarvitada ennekõike vett. Mõnikord võib näksida müslibatooni, kuid enamaltjaolt peletavad need välja vaid hetkeks ja on üsna suure energiasisaldusega. Pigem võiks endale teha kaasa kasvõi võileivad. Kindlasti tasuks koorida-tükeldada kaasa puu- ja köögivilju. Kui teele jääb pood, võib osta poest maitsestamata jogurtit, lisades sinna kaasavõetud värkseid või kuivatatud puuvilju-marju.
30. juuli 2015
Tere, ma olen 13 aastane, ma olen 170cm pikk ja ma kaalun kuskil 53-56 kilo, on see normaalne? Ma söön suhteliselt palju(aga mitte liiga palju) aga ma püüan vältida kartulikrõpse, karastusjooke jne. Vahepeal tegin trenni peaaegu igapäev, aga viimaste nädalate jooksul pole enam nii tihti teinud kuna suvel on nii palju tegemist. Ma kirjutan tavaliselt enda toidud siia toitumisprogrammi üles, aga ta ütleb tihti et ma tarbin liiga palju süsivesikuid…jah ma olen suvel vahest söönud toite kus on palju süsivesikuid, aga ta ütleb seda vahel isegi siis kui ma püüan neid toite vältida. Niiet mida peaksin ma tegema selleks et ma neid liiga palju ei tarbiks?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Võiksid praegu kaaluda kuni 63 kg. Süsivesikute puhul pead jälgima kogu energia tarbimist ka, mitte ainult nende osakaalu saadud energiast. Programm näitab, mitu % Sinu poolt söödud energiast annavad süsivesikud. Kui saad energiat liiga vähe, siis võib programm näidata, et saadud energiast moodustavad süsivesikud suure osa, kuid tegelikkuses võib neid isegi puudu tulla. Samuti peaks tulemusi vaatama mitte igapäevaselt, vaid umbes 10 päeva kuni kahe nädala keskmisena. Kui näiteks Sinu energiavajadus on 2000 kcal, peaksid saama päevas kokku 250-300 grammi süsivesikuid, 2200 kcal korral 275-330 grammi. Süsivesikutel ja süsivesikutel on vahe – kui need on saadud täisteratoodetest ja puu- ja köögiviljadest, pole vaja muretseda. Küll aga peaks vähem sööma suhkrut (sh toitude koostises, nt karastusjookides, kommides, küpsetistes, magusates jogurtites-kohupiimades).
29. juuli 2015
Tere!
Mul on toitumiskavas hommikul 4 keedumuna. Kas on mõni teine võimalus kuidas need vajalikud munad ära süüa nii et need vastu ei hakka? Toorelt on halb? Nt smuuti sisse panna.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toore muna puhul on oht, et need võivad olla saastunud ja saate salmonelloosi. Neli muna päevas tundub üldiselt väga palju. Näiteks saab neist ligi 30 g valke ja ligi 800 mg kolesterooli. Päevast kolesteroolikogust on soovitatav hoida alla 300 mg. Kui Te päevane energiavajadus on 3000 kcal, siis üle 150 grammi valke päevas kokku ei ole soovitatav. Nelja munaga olete 1/5 päevastest valkudest juba kätte saanud. Kui siiski jääte soovi juurde süüa päevas neli muna, siis jah, põhimõtteliselt võiks neid lisada nt smuutisse (peate olema kindel, et munad tulevad kontrollitud allikast, soovitatav oleks ilmselt ka vahetult enne tarvitamist neid pesta). Või siis kasutada keedetud mune erinevate salatite valmistamisel. Iseenesest võiks mune süüa ka omleti või praetud munana, kuid siis peaks jälgima, et praadimisel ei kasutaks liiga palju rasvu.
24. juuli 2015
Tere! Tekkis küsimus, kui palju tohib päevas magusat süüa? Kuna üritasin natuke juurde võtta ,sõin kaloreid päris palju ,sealhulgas näiteks jäätis ja kaks kohupiimakreemi päevas ,kuid nüüd ei tea ma ,kui palju lisatavat suhkrut võiks süüa 1950 kaloriga päevas. Muidu toitun üsna tervislikult – rämpstoitu ega maiustusi ei tarbi ,kahjuks kipub päevas tulema vaid heal juhul 4 portsu puu ja – köögivilja.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Lisatavaid suhkruid võiks süüa päevas maksimaalselt 10% kogu saadavast energiast. 2000 kcal juures tähendaks see 200 kcal ehk 50 grammi lisatavaid suhkruid. Lisatavate suhkrute alla lähevad ise (või söögikohas) toidule-joogile lisatud suhkur ja mesi, aga ka suhkur, mida on lisanud erinevatesse toodetesse (nt kommid, küpsetised, piimatooted, joogid jne) tootjad. Näiteks võib ühest 400-grammisest kohupiima- või jogurtitopsist saada halvimal juhul 40-50 grammi lisatavaid suhkruid. Šokolaadis on lisatavaid suhkruid 100 grammis 25-30 grammi, 500-milliliitrises limonaadipurgis umbes 50 grammi.
12. juuli 2015
Tere!
Olen lisanud oma toitumises rohkem rõhku värsketele puu- ja köögiviljadele, kuid mul tekib puhitus ja keha on nö paisunud, mis tekitab ebamugavust. Mulle tundub riiete järgi ka, et olen veidi kaalus juurde võtnud. Kas on võimalik, et suures koguses värsket kraami tekitab puhituse ning seedib aeglaselt, mille tõttu aeglustub ka üldine ainevahetus ja võib tulla kaalutõus. Üldiselt olen tähele pannud, et eriti kõht tühjaks ei lähegi, mis tekitab mulje, et koguaeg on veel toitu soolestikus ees.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab TÜ Kliinikumi arst Kristel Ehala-Aleksejev: “Värsked puu- ja köögiviljad on üldjuhul väga kiudaineterikkad. Soole mikroflooral on viimase töötlemisel täita oluline roll ning seega võib küllalt sageli tekkinud kõhupuhitust seostada just soolebakterite puuduliku tööga. Soolehaigused, vale toiduvalik kui ka sage antibiootikumide tarvitamine vähendavad seedimist toetavate soolebakterite hulka. Teinekord on siin abiks kuur probiootikumidega. Samuti tuleb kiudaineterikas toit põhjalikult läbi mäluda, et selle seedimist hõlbustada. Kellele värsked puu- ja köögiviljad vaevusi tekitavad, neil tasub oma seedimist tasapisi antud toitudega harjutada, tõstes söödava toortoidu koguseid järk-järgult. Selle kõrval tuleb aga vaadata, et ka muu toiduvalik oleks tasakaalus ning mitmekülgne. Kui vaevused on aga pika-aegsed, tasuks nõu pidada arstiga, sest teinekord võib seedeprobleemide taga peituda ka mõni arstlikku lähemist vajav probleem.”
tai
Tervisliku toitumise informatsioon