Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
1. veebruar 2013
Tere!
Olen 18-aastane neiu, pikkust 168cm ja kaal 65kg. Geneetiliselt on mulle kaasa antud kehakuju- ~38 suuruses ülakeha, millega olen rahul ning 42/44 suuruses alakeha, mis mulle muret valmistab. Piht on veel peenike aga puusad, tagumik ja reied on laiad. Selline ilus “pirn”.
Mõni aasta tagasi käisin aktiivselt rühmatrennides, kus tehti nii aeroobset kui ka lihastreeningut- tulemuseks oli see, et ülakeha muutus proportsionaalselt ehk isegi väiksemaks aga alakeha jäi ikka samaks..
Praegu ma enam seal trennis ei käi, sest tundsin end rühmatreeningutel ebamugavalt ning ka liigesed muutusid hellaks. Küll aga meeldib mulle kõndida. Siit ka küsimus- kui võtta enesele lisaks tavapärasele kooli-tööle liikumisele päevas nt 2 tundi, kus lihtsalt koeraga kõndida- kas sellest oleks mingisugust kasu ka või on see pigem lihtsalt tore ajaviide?
Tahaksin kuidagi lahti saada sellest alakeha rasvast ja kuidagi peab see ju ometigi võimalik olema?
Lisaks tuleb muidugi silma peal hoida toitumisel, enamuse ajast saan sellega ka kenasti hakkama. Kuskilt jäi silma lause, kus öeldi, et enamasti on esikohal ikka toitumine ja trenn on teisel kohal. Kas on lootust kõndides ja toitumist jälgides kaalu alandada ( soovkaal oleks 58-60kg )ning ka rasva põletada?
Toitumise osas tekib küsimus piimatoodete osas- olen kuulnud, et neid peaks pigem vähem tarvitama ja see käib eriti tavalise 2,5% piima kohta. Mina armastan väga piimatooteid- jogurt, kohupiim, kodujuust, piim, juust- kõik need toiduained on minu igapäevases menüüs. Kas nende osakaalu tuleks vähendada?
Magusat armastan ma ka väga – kas peaks jälgima reeglit, mis lubab süüa ainult korra nädalas nt. tüki kooki või natuke šokolaadi?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalulangetamisel on abi igasugusest füüsilisest koormusest ning normaalsest toitumisest. Seda on raske lubada, et liikumise suurendamise ja toitumise piiramisega saate täiesti enda poolt ihaldatud kaalu ning kehakuju, kuid muudatused sinna suunas kindlasti tulevad.
Toitumise osas tuleks jälgida, et ei jääks pikki söögiaegade vahesid ning energiatabimine ei jääks liiga väikeseks. Vastasel korral sunnib tugev näljatunne Teid lõpuks sööma kaotatud kilod tagasi ning liiga väikese päevase energiatarbimise (alla 1600 kcal) korral ei ole võimalik toidust saada kätte ka organismi ja ainevahetuse toimimiseks vajalikke toitaineid. Soovitan oma toitumist analüüsida ning süüa piisavalt mitmekesiselt, et saada toidust kõik vajalikud toitained õiges vahekorras kätte. Kui Teil piimatoodete osas toidutalumatust ei esine, võite kindlasti neid tarbida. Piim võib ikka olla 2,5%-line (maksimaalselt kaks klaasi päevas), kuid teisi piimatooteid võiksite valida vähemrasvasemaid (nt rasvata kohupiim ja kodujuust, 15%-line juust jne). Maiustuste tarvitamisel tuleb jääda tagasihoidlikuks. Kui hakkate oma toitumist jälgima, siis näete isegi, et 500 grammi köögivilju annab umbes sama palju kui 2-3 kommi, kuid köögiviljad täidavad kõhtu oluliselt rohkem ning sisaldavad ka vajalikke kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.
Kaalulangetamise põhimõtetest saab rohkem lugeda siit.
1. veebruar 2013
Tere! Ei saa aru pakendil soolakoguse arvutmisest. Toitumine.ee lehel kirjas, et pakendile märgitud naatriumi kogus tuleb korrutada 2,5-ga, et saada soolasisaldus tootes. Koolitundidest meelde jäänud, et keedusoola valem on NaCl ehk naatriumi ja kloriidi on keedusoolas võrdsetes kogustes. Kas toiduainetööstus ei kasutagi keedusoola või on siin veel mingeid aineid soolasuse saamiseks lisatud?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soola valem on tõepoolest NaCl. Samas arvutatakse nende kummagi aine osakaalu soolas välja võttes arvesse kummagi molaarmassi. Naatriumil on see 23, klooril 35,5. Kokku teeb see 58,5. Sellest moodustab naatrium 23/58,5×100=39,3% ning kloor seega 60,7%. Seega soolakogusest naatriumikoguse saamisest tuleb see korrutada ümardatult 0,4ga ning selleks, et saada pakendil märgitud naatriumikogusest (grammides) tagasi arvutada soolakogust (grammides), tuleb naatriumikogus korrutada 2,5ga.
Kui mõnikord on pakendil toodud toidu koostises märgitud näiteks, et soola on lisatud maksimaalselt 1%, kuid pärast toitainelise koostise tabelis on naatriumit rohkem kui 400 mg, siis tuleneb see sellest, et naatriumi leidub ka toiduainetes looduslikult (nt toores sealihas umbes 50-60 mg 100 grammi kohta) ning vähesel määral ka osades lisaainetes.
1. veebruar 2013
Tere, olen 38a naine 157cm pikk ja kaalun 58kg, olen kolm nädalat jälginud oma toitumist toidupäeviku abiga ja tarbinud päevas mitte üle 1200kcal, vahel isegi 1000kcal. minu toidusedelis on kõik toidud esindatud ja söön 5 korda päevas, kolm põhitoitu ja kaks vahepala milleks on enamasti puu ja juurviljad. Kaal langes korraks 1,4 kg aga kolmanda nädala lõpuks on olukord sama kust alustasin ehk 57,7 kg. Mida teen valesti ja millele peaks tähelepanu pöörama?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Esiteks tuleb öelda, et 58 kg 157 cm juures on täiesti normaalkaal. Kui üldse kaalu langetada, siis maksimaalselt 3-4 kg. Kui tundute endale “lödisevana”, siis tuleks rohkem pöörata tähelepanu füüsilisele aktiivsusele. Mis muidugi ei tähenda, et samal ajal normaalselt toituma ei peaks.
Teiseks, 1000-1200 kcal kaalu alandamiseks on liiga vähe. Alla 1600 kcal juures ei ole võimalik ka väga hoolika kombineerimisega saada toidust kätte ainevahetuse toimimiseks ning organismi tervise tagamiseks vajalikke toitaineid. Pigem tasub energia tarbimine hoida 1700 kcal juures, mitte nälgida ning langetada kaalu aeglasemas tempos – sellisel juhul on ka tulemused hiljem püsivamad.
Kolmandaks – kaal ei saa kunagi langeda “korraks” 1,4 kg. Kui kaal on täna nt 57 kg ja homme 58 kg, siis on see pigem tingitud hiljuti söödud toidukogusest ja joodud veehulgast, mitte et oleksitegi ühe päevaga kaotanud või juurde võtnud ühe kilogrammi.
Seega kokkuvõtvalt mõned soovitused: vähemalt tund füüsilist aktiivsust päevas (tempokas kõndimine, harjutused erinevale lihasgruppidele), söömine selliselt, et ei oleks näljatunnet ning toidust oleks kätte saadud kõik toitained vastavalt soovitustele, juua vett 1-1,5 liitrit päevas.
Kui selliselt toimides kaal siiski langema ei hakka, on kaks peamist võimalust – Teie praegune kaal ongi Teie jaoks optimaalne või tuleks pöörduda perearsti poole, kes selgitaks välja, ega Teil ei ole mõnda tervisehäda, näiteks kilpnäärme alatalitust (kuna Te tegelikult ei ole ülekaaluline, siis ilmselt seda muidugi ei ole).
30. jaanuar 2013
Tere,
Minu nimi on Mari, olen 18 aastane. Pikkust on mul 176cm ja kõige suurem kaal, mis olnud on on 79,6. Tavaliselt kaalun 77-78 kg. Kehamassiindeksi järgi olen ülekaalus nii kilo võrra..Hakkasin nüüd omastarust dieeti pidama, või lihtsalt jälgima mida söön, tavaline päev näeb ette hommikul üks õun ja koolis supp/praad. Rohkem ma midagi ei söö, ja päevas joon umbes 1,5 l vett. Kardan rohkem süüa, kuna siis ei lange kaal väga ja kui ma selles pettun, siis hakkan uuesti sööma jälle.. Kehaliselt ma aktiiivne pole. Küsimus on selles, kas ma teen kuidagi enda organismile liiga, kui söön hommikul puuvilja ja lõunaks normaalset toitu (seda ma kuidagi kogusega ei piira) ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalulangetamine ei tähenda nälgimist, vaid korralikku söömist. Siin kirjeldatud söömine annab päevas energiat ilmselt alla 1000 kcal. Pikemat aega selliselt toitudes võib välja areneda anoreksia, tekkida erinevad terviseprobleemid, sh menstruatsioonide kadu.
Selleks, et kaal alaneks, tuleb regulaarselt ja mitmekesiselt süüa. Organism vajab ainevahetuse toimimiseks erinevaid toitaineid. Liiga madala energiatarbimise juures (so alla 1600-1700 kcal päevas) ei ole ka kõige mitmekesisema toitumise juures võimalik saada kõiki vajalikke toitained.
Tervisele ohutu kaalulangus on nädalas kuni 1kg. Mida aeglasem on kaalulangetamise tempo, seda püsivamad on tulemused. Kui kaalukaotus saavutatakse nälgimisega, mitte toitumiharjumuste muutumisega, siis on karta, et pärast kaalulangetamise lõppu tulevad kaotatud kilod väga kergesti tagasi, tavaliselt isegi rohkem kui varem.
Kaalu langetamiseks on seega vaja korralikult toituda, aga kindlasti ka suurendada füüsilist aktiivsust. Kaalu langetamisest saab pikemalt lugeda siit.
30. jaanuar 2013
Tere, luban endale pidevalt, et hakkan “homsest” korralikult toituma. Alustan päeva korralikult- pudru ning puuviljaga, ka koolis söön tervislikku sooja sööki. Kõik on justkui korras, mul on olemas korralik toitumiskava. Luban ka, et lähen lisaks trenni õhtupoole. Kojujõudmise hetkest toimub aga muutus. Nimelt tulevad pähe mõtted stiilis: “vahet ju pole- jätan ainult TÄNA trenni ära” või “olgu, ma ostan TÄNA, ja ausõna viimast korda, seda šokolaadi.” Ja nii ma lubangi, pidevalt. Vahepeal isegi õnnestub keskmiselt 3 päeva tervislikult elada ja rõõmuga trennis käia, kuid siis ma murdun, nagu alati. Tean, et mul on halb komme arvuti või teleka taga automaatselt, ilma mõtlemata, süüa- selle lõpetasin teadlikult ära, kuid ikkagi tekivad need jubedad söömishood. See on nagu nõiaring, millest ma lihtsalt ei suuda end juba aastaid välja murda. Ma tõesti soovin muutuda, kuid midagi teen ma valesti, kas on see siis ikkagi tahtejõu puudus või laiskus. Ma ei oska end enam aidata. Kuidas ma peaksin edaspidi käituma, mida muutma- ehk siis kuidas end ISE aidata? (Ma tõesti ei kavatse minna kellegi juurde jutule oma murega. Seetõttu ka see tekst, mille ma siia kirjutasin. Liigsöömist ei peeta ikka veel “päris” söömishäireks, nagu ma näen seda väga paljudelt söömishäiretele pühendatud internetiartiklitelt. Ka vanem perearst, kellel on võim suunata probleemne isik psühholoogi poole, arvaks ilmselt sama ning sinna see inimene oma murega jääkski. Tasuline kliinik on kahjuks aga liiga kallis.)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie kirjelduse põhjal on raske panna diagnoosi, kas on tegemist liigsöömise toitumishäirega või mitte. Paljud inimesed maadlevad sellega, et tahavad süüa palju või asju, mis neile maitsevad, kuid mida ei peaks just väga sageli sööma. Kuna teadvustate endale, et Teil on probleem, siis usun, et saaksite siiski ise ka sellega hakkama. Et oma toitumist muuta, on vaja päris mitut asja – teadmisi, tahtejõudu, järjepidavust, korrapärasust jm. Teadmisi leiate siitsamast lehelt, kui lähete Toitumise põhitõed rubriiki. Sealt leiate õpetusi nii söömise kohta üldiselt, kui vajadusel ka selle kohta, mida silmas pidada, kui on soov kaalu alandada. Mida kõige enam vajate, on see, et suudate püstitatud eesmärkidest ka kinni pidada. Kas olete proovinud pidada toidupäevikut? See võib tunduda esmapilgul keeruline, kuid kui päevast päeva üles kirjutada kõik, mida sööte, siis oskate seda ka ise korrigeerida. Igapäevaselt tasub vaadata ainult energia saamist, teisi toitaineid tuleks vaadata nädala või isegi 10 päeva keskmisena. Kindlasti aga tuleb kõiki toitaineid toiduga saada, kuna muidu ainevahetus ei toimi korralikult ning võivad tekkida ka erinevad tervisehädad. Energia tarbimine ei tohi olla liiga madal. Esiteks tekitab see ühel hetkel järelejätmatu söögiisu ning teiseks arvan ka organism, et olete näljas ning pigem üritab allesjäänud varusid organismis kinni hoida. Toituma peab regulaarselt – 3 põhitoidukorda ning paar oodet päevas. Pikki söögiaegade vahesid jätta ei tohi. Kui on näljatunne (mitte segi ajada isuga, mille võib tekitada ainuüksi toidu nägemine, lõhn vm), siis tuleb ka midagi süüa – parimad näljapeletajad, kui söögiaajani on veel aega, on köögiviljad. 500 grammi köögivilju annab umbes sama palju energiat kui umbes 3-4 šokolaadikompvekki, kuid kumb täidab rohkem kõhtu? Seega, söömiseks tuleb valida õigeid asju. Neid, mis annavad vähe energiat, kuid palju teisi toitaineid ning täidavad kõhtu. Kui näljatunde tekkimisel ei sööda, siis süüaksegi järgmisel toidukorral liiga palju või on käegalöömise tunne kergem tulema, sest tundub, et normaalne söömine on liiga keeruline.
Kui aga siiski oma jõududega toime ei tule, siis on mõnikord abi, kui kaalu langetatakse grupis, nt Figuurisõpradega liitudes. Langetades kaalu koos grupiga, on motivatsioon suurem.
Söömishäirete raviga tegeleb Tartu Ülikooli kliinikumi Psühhiaatriakliinik, mis ei tohiks olla tasuline.
26. jaanuar 2013
Tere
Olen 28 aatane pikkuseks 165 cm ja kaaluks hetkel 67 kg. Minul siis selline mure, et alustasin 1 september oma n ö terviliku eluviisiga, et kaotada aastatega laiskusega juurde tulnud kilod ning ka aasta alguses peale sünnitust juurde tulnud kilod. Kuni 2012 a jõuludeni sujus kõik kenasti ja ma võtsin alla kokku 6 kg. Nüüd juba kuu aega ei ole kaalunumber grammigi alanenud. Selle peale hakkasin tegema rohkem trenni (10 000 sammu päevas 7 km jalutamist ja 20-30 min kardiotrenni), ütlesin täielikult ära nisutoodetest ning ülirasvasest toidust. Söön puu- ja juurvilju, kõikvõimalike putrusid ning täisteratooteid kokku mitte üle 1800 kcal ööpäevas. Samuti olen loobunud suhkrust. Sedasi juba kuu aega, aga ei mingit tulemust. Mida ma võiks veel proovida, et kaalu kuidagigi langema saada? Mida ma teen valesti?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Põhimõtteliselt on sellise pikkuse juures selline kaal veel normaalkaal, kuigi üsna ülekaalu piiri peal. Pärast sünnitust võivadki toimuda teatud muudatused ning kui Teil enne oli tegemist kiire ainevahetusega, võib see nüüd olla muutunud aeglasemaks. Seega võib praegune kehakaal osutudagi Teie jaoks optimaalseks, mistõttu on sellest allapoole langetamine väga keeruline. Üldjuhul siiski peaks kaal pisut veel langema, kui üritate hoida päevast energia saamist umbes 1700 kcal juures, kuid mitte alla 1600 kcal. Seejuures on väga oluline jälgida, et saaksite toidust kätte kõik vajalikud toitained (sh kiudained, vitamiinid, mineraalained, piisavalt vett), kuna neist väga paljudel on ainevahetuse seisukohast oluline roll. Tasub vaadata sedagi, et valkude-rasvade-süsivesikute omavaheline tasakaal oleks paigas. Järeldusi ei saa teha ühe päeva kohta, vaid vaatlema peaks pikema perioodi (nt 10 päeva) keskmist tulemust.
Ei tohiks jätta pikki söögiaegade vahesid, vaid süüa päevas 3 põhitoidukorda ning vahele 2-3 oodet (soovitatavalt köögivilju).
Kui väga hoolika menüü planeerimise juures näete siiski, et osasid toitaineid jääb väheks, siis võiks konsulteerida apteekriga, et kaalulangetamise perioodil neid toidulisandina juurde võtta.
26. jaanuar 2013
Tere.
Olen 55 aastane naine ,kaalun 66 kg . Minu pikkuse 152 cm juures on seda liiga palju . Soovin vabaneda vähemalt 8-10 kilost. Kahjuks on senised soovitused olnud stiilis jalutage ja ärge lisage teele ja kohvile suhkrut või sööge tervislikult. Minu ülekaal ei ole kindlasti tingitud vähesest liikumisest ja liigsest magusa tarbimisest. Kirjakandja töö ,kus tuleb olenevalt päevast 3 kuni 5 tundi pidevalt liikuda peaks juba isegi päevase liikumisvajaduse andma ,lisaks veel poeskäigud ja väikeste lastega väljasolek ja jalutamine.
Ka magusat tarvitan vähe. kohvile ja teele suhkrut ei lisa, kodust kooki tükike (enne kui tese võtta tahaks on kook otsas) kui just väga magusat tahan siis teelusika täis mett. Olen saanud vähi tõttu ka hormoonravi,mis nüüdseks on lõppenud aga kaalu ikka alla ei õnnestu saada. Enda meelest on ainus vale asi toitumise juures ebaregulaarsed toiduajad aga töö tõttu on neid väga raske kindlale kellaajale sobitada.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuigi vahel võib kehakaalu tõus olla tingitud hormoonravist, siis selle osatähtsus kehakaalu tõusu osas on siiski üsna tühine, olulisemad on muud tegurid.
Tundub, et kuna kehaehituse tüübilt olete püknik (püknosoomne kehatüüp), siis võitegi endale tunduda rohkem lühikese ja paksuna, kui seda tegelikult olete. Kehamassiindeksi järgi oleks normaalkaaluks umbes 57,5 kg, kuid arvestades ealisi ja kehatüübist tingitud iseärasusi, siis võiks piirduda kaalukaotusega 5-6 kg.
Selleks on oluline regulaarne ja mitmekesine toitumine. Kuigi Teile endale tundub, et just nii teetegi, siis soovitan analüüsida oma tegelikku toitumist ning kaalulangetamise osas lugeda õpetusi siit. Kuigi töö tõttu on regulaarne söömine keeruline, oleks siiski hea, kui pikki söögiaegade vahesid ei jääks, pigem tuleks süüa korraga vähem, aga sagedamini.
Ainult töö juures liikumine ei koorma luu-lihassüsteemi niivõrd, kuivõrd suudab seda teha regulaarne kehaline treening treeneri käe all treeningsaalis.
Kui toitumise ja liikumise korrigeerimisest siiski abi ei ole, tasuks pöörduda perearsti poole, et välja selgitada, kas liigsel kehakaalul võiks olla mõni haiguslik põhjus.
24. jaanuar 2013
Tere! Mina teen uurimistööd teemal “Rämpstoidu osakaal algklassiõpilaste toidus”. Sooviksin küsida Teilt, millised on kõige sagedasemad toitumisprobleemid lastel? Mis kuulub üldse rämpstoidu alla? Kas Eesti koolides on piisavalt tervislik toit? Millised on Teie arvates toiduained, mis peaksid igapäevaselt olema laste toidulaual ning milliseid soovitaksite igal juhul vältida?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõigepealt esimene märkus pealkirja kohta. Kindlasti ei tohiks kasutada seal sõna “rämpstoit”, sest sellist mõistet ei eksisteeri ja ükski toit ei ole rämps. Osasid toite lihtsalt peaks sööma rohkem ja/või sagedamini ning teisi vähem ja/või harvem.
Kahjuks ei ole juba üle kümne aasta uuritud inimeste faktilist toitumist, mis tähendab, et andmeid selle kohta, mis täpselt on laste suurimad probleemid, ei ole olemas. Mõningaid toitumisega seotud küsimusi esitatakse HBSC-uuringus, kuid seal uuritakse vaid 11-, 13- ja 15-aastaseid lapsi, mitte nooremaid. Selle uuringu põhjal võib öelda, et vanuse suurenemisega väheneb hommikusöögi söömine, soovitustele vastavalt ei söö paljud puu- ja köögivilju, leiba, kala. Ise leiate nende uuringute andmeid, kui lähete www.terviseinfo.ee Trükiste rubriiki ning sisestate sinna otsisõna “HBSC”.
Mõningaid andmeid toitumisest leiab ka eelmisel aastal läbiviidud koolitoidu uuringust, mille raport on kättesaadav siit.
Toidud, mida igas toidugrupis soovitatakse rohkem või vähem süüa, on leitavad valgusfooritabelist.
Toitu ei saa samuti nimetada tervislikuks/ebatervislikuks – tervislik või ebatervislik saab olla kogu toitumine tervikuna või kooli puhul seega näiteks pakutav nädalamenüü. Koolidele kehtivad ranged nõudmised, millele koolitoit peab vastama. Määrusele vastavust kontrollib Terviseamet. Kuna koolitoidule ettenähtud toetused ei kasva samas tempos toiduainete hindade tõusuga, siis kuigi on võimalik pakkuda energia ja põhitoitainete vaatevinklist soovitustele vastavat menüüd, on väga mitmekesise koolitoidu (eriti puuviljad, kala) pakkumine üldjuhul raskendatud.
Igapäevaselt peaksid lapsed sööma leiba, putru, puu- ja köögivilju, piimatooteid, midagi toidugrupist liha-kana-kala-muna ning veidi lisatavaid toidurasvu. Piirama peaks suhkru ja maiustuste, karastus- ja mahlajookide, saiakeste ja küpsiste, soolaste näkside, aga ka palju töödeldud valmistoitude kasutamist.
24. jaanuar 2013
Tere, olen 18 aastane abiturient. Viimased aastad olen tähele pannud, et mu küüned ei taha eriti kasvada ja murduvad pidevalt, samuti raisevad mu kondid kuid enamasti need ei valuta. Eriti on imelik just see, et juba noorest east on küüned väga altid murduma ja harva kasvavad nad üle sõrmeotste. Kas on võimalus, et mu organism ei omanda teatud aineid. Samuti on küüntel valged laigud ja olen lugenud ja kuulnud, et see on märk sellest, et keha ei omanda tsinki kuna toitun väga mitmekülgselt ning armastan küüslauku ja kapsast . Samuti ei oska ma päärduda kuskile kus teha analüüse, et saada teada milles asi . Äkki oskate mind mu mures aidata või oskaksite mind suunata inimese juurde, kes mind aitaks või analüüsiks . Tervitades, Triin .
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küünte tervist seostatakse väga paljude erinevate toitainetega – B-grupi vitamiinid, A-, E- ja C-vitamiinid, kaltsium, seleen, tsink, vask jt mineraalained ning asendamatud rasvhapped. Kuigi võite süüa näiteks piimatooteid palju ning saada sealt piisavalt kaltsiumi, ei pruugi see imenduda, kui saate toidust liiga vähe D-vitamiini (leidub enim kalas). Valgete laikude teket küüntel seostatakse mõnikord tsingipuudusega, kuid otseseid teaduslikke tõestusi sellele ei ole veel leitud. Kuigi arvate, et toitute mitmekesiselt, soovitan siiski analüüsida oma toitumist vähemalt paari nädala jooksul, et näha, millistest toitainetest Teil võiks jääda puudu. Katsuge toitumist muuta selliselt, et saaksite need toitained toidust kätte ja vaadake, kas valged laigud hakkavad kaduma ning küüned muutuvad tugevamaks.
Samuti võite pöörduda perearsti poole, et teha vereanalüüse toitainete puuduse väljaselgitamiseks organismis. Seda eriti juhul, kui toitumise analüüs näitab, et peaksite kõiki toitaineid toidust saama piisavalt.
24. jaanuar 2013
Tere!
Olen 13-aastane tüdruk. Nagu minuvanustel probleemiks ikka kaal, nii ka minul. Lugu järgmine: kaalun umbes 55,5 kg (viimati kaalusin arsti juures, teisipäeval) ja olen 157,2 cm pikk, mis tähendab, et olen ülekaalus. Käin kergejõustiku trennis (kolm korda nädalas) ja osalen aktiivselt ka kehalise kasvatuse tundides. Suvel, koolist vaheajale tulles kaalusin ma 63 kg, see ga olen ka veidi maha võtnud, aga rasv on jätkuvalt kõhul, justnimelt alakõhul ja ära ei lähe ja kaal kõigub umbes kaks kilo siia sinna. Masendav on minna kaalule ja näha, et olen kaks kilo juurde võtnud ja järgmine päev olen normis tagasi. Ma ei ole enda kehaga rahul, kõhuga eriti, see on nagu pall ees. Ma ei oska ühtegi toitu välistada oma toidulauadt. Tean ma seda, et peale kuute ma ei söö. Olen loobunud nt juustust,võist, sulajuustust, suhkrust (ei joo nt teed ega kohvi suhkruga) karastusjoogid ei tule kõne allagija on ka veel mõned üksikud toiduained, mida ma ei söö. Ja nüüd minu küsimus: kas Te oskaksite
mulle mingitki nõu anda, abi oleks kõigest, mis aitaks!!! :)
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Esiteks, kehakaal kõigubki erinevatel päevadel kilo-paar siia-sinna. See sõltub pigem sellest, palju oled koguseliselt söönud toitu, palju joonud vett või muid jooke. Kaaluda tasuks ennast kord nädalas, siis saaks parema pildi, kuhu suunas kaal liikunud on.
Teiseks, 13-eluaastat on täpselt see teismelise-iga, kui tüdrukud muutuvadki pisut vormikamaks. Kui ajada väga täpselt taga arve, siis hetkel oled tõepoolest veidi ülekaaluline, aga kui saad 14-aastaseks ja oled jätkuvalt sama pikk ja samas kaalus, siis oleks see juba normaalkaal. Kindlasti aga kasvad ka veel veidi.
Kõigest sellest lähtuvalt ei ole soovitatav kaalus mitte alla võtta, vaid katsuda seda hoida ning oodata enda kasvamist ning vanemaks saamist. Samal ajal soovitan siiski analüüsida, mida sööd ja mida sellest saad või mis jääb puudu. Normaalse kehakaalu tagamiseks ja organismi arenemise seisukohast ei tohiks kindlasti nälgida, vaid toituda tuleb korralikult ja korrapäraselt. Kui organismil jääb mingeid toitaineid puudu, kajastub see kohe nii ainevahetuse kiiruse muutumises kui kõikvõimalike muude terviseprobleemide näol. Toitumise planeerimiseks on head abivahendid toidupüramiid ja valgusfooritabel. Valgusfooritabel näitab, milliseid toiduaineid iga grupi sees võiks eelistada ja mida vähem süüa.
Et saada piisavalt vajalikke toitaineid, peaksid iga päev sööma 3-4 viilu leiba, teraviljaputru (nt kaerahelbe, tatra), vähemalt 400 grammi köögivilju, 1-2 puuvilja, 2 klaasi vedelaid piimatooteid, veidi teisi piimatooteid (kohupiim, kodujuust, juust – soovitatavalt lahjemad), midagi toidugrupist liha-kana-kala-muna ning kindlasti ka pisut lisatavaid toidurasvu (õli, võileivamääre, seemned, pähklid). Püramiidi tipus olevaid toite nagu suhkur ja maiustused, karastusjoogid, saiakesed, küpsised, soolased näksid võiks tõesti vältida või süüa võimalikult harva. Ära ei tohiks unustada piisava koguse vee jooksmist.
Mis puudutab seda, et kõht on nagu pall, siis tuleb vaadata, kas see on tingitud kõhul olevast “rasvavööst” või mitte. Rasvavöö puhul aitavad kõhulihaste harjutused. Aga kui kõht niisama punnitab, siis tasuks pöörduda perearsti vastuvõtule, et selgitada, kas tegemist võiks olla mingite kõhuvaevustega (gaasid), mis omakorda võivad tuleneda mõne toiduaine talumatusest.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon