Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
26. september 2013
Tere,
olen oma toidumenüüst väljajätnud juba aastaid tagasi nii margariinid ja võid ning tarbin nende asemel igapäevaselt toor-või sulatatud juustu. Kas ja kui kahjulik see tegelikult minu tervisele ja kehakaalu tõusule on?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui tarvitada leivamäärdeid päevas kokku 10-30 grammi, siis tegelikult ei ole suurt vahet, kas selleks on või, määrdemargariin, sulatatud või toorjuust. Kuna sulatatud ja toorjuustud on reeglina väiksema rasva- ja energiasisaldusega kui margariin, eriti aga või, siis rasvade ja energia saamise seisukohalt peaksite saame neid juustust vähem (kui Te neid just väga suurtes kogustes ei söö).
26. september 2013
Tere!
Tekkis küsimus, et teie toitumisprogrammi kasutades, sisestan ma sinna näiteks hommikusöögiks pudru. Nüüd aga, kui näiteks söön täisterakaerahelbeputru, kaalun ära helbed, mida veele lisan ja pärast kaalun ära pudru. Kaloraaž erineb neil kahel väga palju. Küsimus siis nii, kas mõttekam ja kindlam oleks ikka helbed ära kaaluda ja need sisestada või kaalun siiski putru ja lisan seal antud nimekirjast oleva pudru? Aga vastuolu tekibki siin, mannapuder veega näitab toitumisprogramm u 100 kcl, aga kui mina kaalusin ära manna (45 g) ja sisestasin ise manna mis oli 316 kcl- line, siis lisades manna mitte pudru koguse, sain väiksema kalorsuse. Kumb on siis õige, kas kaaluda ära pudru või helbed? Samas pakil on helveste kalorsus kirjas, aga saadud pudru kaloreid ma ise kuidagi arvestada ei oska.
Loodan, et jutt on arusaadav.
Lugupidamisega.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõige õigem oleks ise teha uus retsept oma andmetega. Selleks tuleb minna rubriiki “Minu toidud”, Lisa uus retsept. Sealt valida “Võta aluseks andmebaasi retsept” ja valida kõige lähedasem retsept. Valimiselt täituvad retsepti kõik väljad automaatselt. Edasi tuleb muuta vastavalt enda valmistatud roale manna kogust, piima-vee kogust jne. Kui kaalusite üle ka valminud pudru, siis kirjutage saadud kogus Väljatuleku lahtrisse. Kui ei kaalunud, siis on soovitatav meelde jätta retseptis algselt olev Kuumtöötluse kao % retsepti alt ning pärast kõikide väljade täitmist kirjutada sinna uuesti seesama %. Tasub lugeda ka retsepti tegemise õpetust Abi nupukese alt, kust leiab ka Töötlusastmete valimise selgituse.
23. september 2013
Tere,
M39, 173/69
Kuidas kommenteerite väheste süsivesikutega rasvarikka dieedi soovitusi (näiteks http://www.dietdoctor.com/lchf jmt)?
Ma olen seda ligilähedaselt, mitte liiga ekstreemselt, järginud paar aastat. http://tap.nutridata.ee arvutuste järgi süsivesikuid ~30%, rasvu ~45%, valke ~20%, mineraalainete ja vitamiinide tarbimine on soovitustele vastavad. Umbkaudsed kogused päevas:
* liha 100gr
* kala 70gr
* köögivilju 350gr
* puuvilju 350gr
* pähkleid 40gr
* mune 100gr
* piimatooted (piim, jogurt, juust) 700gr
* mesi (kohvi magustamiseks) 50gr
Kokku 2500kcal, istuv eluviis, tööpäeviti kulutan trenniga ~300kcal (kätekõverdused, kükid, hüppenöör jmt). Enesetunne ja füüsiline vorm on hea. Küsimus on rohkem selles, et kas pikaaegselt võivad avalduda mingid kõrvalmõjud, millest hetkel ei pruugi veel aru saada?
Kolesterool on normis olnud, vererõhk oli 2a tagasi kergelt üle normi, arooniatega üritan kontrolli all hoida. Tulemust veel ei tea, pole pärast seda arstlikku kontrolli sattunud.
Ette tänades,
Sven
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ma ei soovita eksperimenteerida dieetidega, millede kohta puudub tõenduspõhine selgitus.
Lähtudes Eesti toitumis- ja toidusoovitustest, siis normaalne on põhitoitainete sisaldus tasakaalustatud menüüs vastavalt vanusele (30-60), mehed:
Energia: väga vähene kehaline koormus 2350 +/- 200 kcal; vähene kehaline koormus 2700 +/- 200 kcal; keskmine kehaline koormus 3050 +/- 250 kcal; suurkehaline koormus 3400 +/- 300 kcal. Põhitoitained: valgud 12-15-20% energiast, rasvad 25-30% energiast (sealhulgas küllastunud rasvhapped 1/3 ja küllastumata rasvhapped 2/3).
Lühiajaline dieedipidamine ei ole kahjulik, kuid pikaajaline süsivesikute defitsiit (alla 150 g päevas) võib põhjustada hüpoglükeemilisi episoode, ja samuti toidurasvade liigtarbimine võib mõjutada hormonaalset tasakaalu. Soovitan koostada eale ja elustiilist lähtuvalt personaalne menüü, tutvudes toitumissoovitustega.
22. september 2013
Tere, pöördun teie poole suure murega. Olen 14-aastane tütarlaps, 172 cm pikk ja kaalun 89.0 kg. Olen väga palju ülekaalus ja sooviksin teie nõu. Mida ma võiksin süüa ja millist trenni ma võiksin teha, et normaalkaaluni jõuda? Enda kohta veel nii palju, et füüsiliselt olen aktiivne 2 korda nädalas, need on ka kehalise tunnid mis kestavad 45 minutit. Söön kõike, mida tahan, endale mingeid toidupiiranguid teinud ei ole. Ette tänades.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuigi teismelistele üldjuhul kaalualandamist ei soovitata, vaid oodatakse, kuni pikkus nö järele jõuab, siis Sinu puhul on tegemist üsna suure ülekaaluga. Praeguse pikkuse juures peaksid kaaluma maksimaalselt 68 kg, et olla normaalkaalus. Seega tuleks kindlasti vaadata üle oma toitumine ning suurendada kehalist aktiivsust – kaks kehalise kasvatuse tundi on ilmselgelt liiga vähe.
Alustuseks võiksid iga päev teha vähemalt tund tempokat (kepi)kõndi. Samuti võiksid käia paaril päeval nädalas ujumas või jalgrattaga sõitmas, talvel suusatamas.
Söögi osas peaksid hakkama pidama toidupäevikut. Sealt näed, kui palju saad energiat ja milliseid toitaineid saad liiga palju, milliseid liiga vähe. Esialgne soovitus oleks püüda hoida oma päevane energiatarbimine umbes 2300-2400 kcal juures, edaspidi, kui kaal juba veidi langenud on, võib seda vähendada ka umbes 2000 kcal peale päevas, kuid mitte allapoole, sest kasvav organism vajab nii energiat kui toitaineid. Selleks, et ainevahetus saaks toimida, organism areneda ja olla terve, on vaja toidust saada kindlasti piisavalt asendamatuid aminohappeid (peamiselt loomse päritoluga valkudest), oomega-3-rasvhappeid (kaladest), kiudaineid (teraviljatoodetest, puu- ja köögiviljadest) ning erinevaid vitamiine ja mineraalaineid.
Toitumisel tuleks järgida nii toidupüramiidi kui ka valgusfooritabeli põhimõtteid. Maiustusi, soolaseid näkse, karastus- ja mahlajooke, valmis- ja pooltooteid tuleks süüa võimalikult harva. Samas peab toitumine olema regulaarne – nälgima hakata kindlasti ei tohi. Toiduvalikust täpsemalt saad lugeda siit.
Kui tunned, et ise hakkama ei saa, siis võid abi saamiseks pöörduda ka Tallinna Lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja Ülle Einbergi poole.
22. september 2013
Tere!
Kui vanalt võiks hakata jooma kohvi?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kohvi ei soovitata lastele selle suhteliselt suure kofeiinisisalduse tõttu. Tavaline presskannu-, filtri- või masinakohv sisaldab kofeiini umbes 60 mg 100 ml kohta, kuid see võib olla ka suurem või väiksem, sõltuvalt sellest, kui kange kohv tehakse. Alla 40 kg laste puhul on teada, et kofeiini tarbimisest tulenevad kõrvalnähud (peamiselt seotud kesknärvisüsteemiga – ärrituvus, unetus jms) ilmnevad siis, kui laps saab kofeiini üle 2,5 mg ühe kehakaalu kilogrammi kohta. Seega näiteks 20 kg kaaluv laps võiks päevas kokku saada 50 mg kofeiini (ca 80 g kohvi). Samas saab aga sellise koguse kofeiini ka näiteks 380 ml koolajookidest, 200 ml teest, 200 g piimašokolaadist või 70 g tumedast šokolaadist. Üle 40 kg kaaluvatel noorukitel ei tohiks päevane saadav kofeiinikogus ületada 100 mg.
Seetõttu ei soovitata kohvi kindlasti eelkooliealistele ja algklasside lastele, kuid ka teised alaealised võiksid seda tarbida harva, väikestes kogustes ning kindlasti lahjemat ja piimaga pooleks.
22. september 2013
Tere!
Olen 20-aastane, 185 cm pikk ja umbes 78 kg raske. KMI järgi olen praegu täiesti normaalkaalus, aga ise ma ennast oma kehas hästi ei tunne. Olen tegelenud aktiivselt (4-6 korda nädalas) spordiga (võrkpall, jõusaal), kuid elukohavahetuse tõttu ei saa enam nii palju sporti teha, kui varem teinud olen ja ka praegu teha tahaks. Nüüd saan heal juhul 2-4 korda nädalas midagi teha (jooks, võrkpall, jõusaal). Mõni aasta tagasi ei pööranud ma toitumisele eriti tähelepanu, kuid sõin siiski regulaarselt ja korralikult (kodus valmistatud toite). Viimase aasta või kahe jooksul olen täheldanud, et kuigi oma toitumist pole ma eriti muutnud, on mu kehakaal pidevalt suurenenud. Kas see võib tuleneda üsna tugevatest jõusaali treeningutest? Teen seal üsna palju harjutusi jalgadele, sest võrkpallis on vaja tugevaid jalgu ja head hüppevõimet, kuid hüpata on ju raske, kui kehakaal on suur. Lisaks on mu reite ümbermõõt nii suureks läinud, et raske on poest sobiva suurusega pükse leida. Mu jalad on üsna lihastes, kuid seal on ka palju rasvkudet. Ka kõhu ja puusade peale on üha rohkem rasvkudet tekkinud. Mida saaksin ma toitumises või treeningutes muuta, et oma kehakaalu langetada/rasvkudet kaotada? Ideaalis tahaksin ma kaaluda 72 kg.
Loodan teie abile!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuna treenite üsna aktiivselt, siis osaliselt on Teie kehakaal kindlasti tingitud suurest lihasmassist. Füüsilise aktiivsuse suurendamist seetõttu isegi väga ei soovitaks. Seega tuleks proovida kaalu alandada pigem toitumise piiramise teel. Kuna olete aga füüsiliselt aktiivne, siis ei tohiks päevast energiatarbimist väga palju vähendada. Kõige õigem kaalualandamiseks vajaliku energiakoguse välja arvutamiseks oleks pidada alustuseks umbes 10 päeva jooksul toidupäevikut, kuid tehke seda selliselt, et oma toitumisharjumusi selle aja jooksul ei muuda ning võimalusel kaaluge söödud toite, mitte ärge hinnake neid silma järgi. Kaaluge ennast enne päeviku pidamist ja pärast ning vaadake, kuidas Te kaal selle 10 päeva jooksul muutunud on. Menüüanalüüsist saate teada, kui suur oli selle aja jooksul Teie päevane keskmine energiatarbimine. Kui kaal on 10 päeva jooksul püsinud muutumatuna, siis saadud energiakogus ongi see, mida vajate kaalu säilitamiseks. Kaalu alandamiseks tuleks seda vähendada 300-500 kcal, kuid kindlasti mitte alla 1600-1700 kcal päevas, kuna siis ei ole võimalik enam kõiki toitaineid toidust kätte saada. Menüüanalüüsist saate teada ka, kuidas on põhitoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) omavaheline tasakaal ning milliseid toitaineid (nt kiudained, mõned vitamiinid või mineraalained) Teie toidus vajaka jääb. Edasisel söömisel peaksite siis ka selle infoga arvestama ning proovida oma menüü kokku panna selliselt, et seal sisalduksid ka neid toitaineid sisalduvad toidud. Normaalne kaalulangetamise tempo on maksimaalselt 1 kg nädalas, parem isegi kuni 500 grammi nädalas. Selliselt toimides on tulemused püsivamad. Kaalulangetamisest ja toiduvalikust saab põhjalikumalt lugeda siit.
22. september 2013
Tere,kuna töötan vanadega ja nende toidu valmistamise ning menüüde koostamisega.Ma saadaks teile menüü üle vaatamiseks ,kui spetsalistitel .Mida võiks menüüs jälgida ja mida muuta ?
Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
Pühapäev
H:
Rukkihelbepuder, moos,v/l,v/s vorst,kohv
Neljaviljapuder, moos,v/l,v/s juust,kohv
Odrahelbepuder, moos,v/l,v/s suitsuliha, kohv
Tatrahelbepuder, või,v/l,v/s keedusingiga, kohv
Hirsihelbepuder, moos,v/l, v/s sprottidga, kohv
Kaerahelbepuder, moos,v/l,v/s singivõigega,kohv
Riisihelbepuder, moos,v/l,v/s pererulaad,kohv
L:
Lindströmi hakklihapallid, kartul,kaste,mar. kurk,leib,piim Karamellkissell moosiga
Viinerisupp,leib Bubert kisselliga
Hautatud kana hapukoorekastmes kartul,kapsa-porgandi-õunasalat,leib,piim,Kaerahelbe magustoit
Kalaseljanka, hapukoor,leib Jäätisekokteil
Hautatud sealiha köögiviljadega, paprika-tomatisalat, piim,leib Maasikavaht piimaga
Kartuli-klimbisupp,leib Kohupiimavorm kisselliga
Mulgikapsas,kartul, piim,leib Puuviljakompott vahukoorega Ma väga tänan ,et leidsite aega sellega tegeleda Tervitades Taive
Õ:
Piima-makaronisupp,v/l heeringas
Köögiviljad muna ja juustuga,piim,leib
Piima-riisisupp,v/l kiluga
Kartuli-hakklihavorm, piim,leib
Kartulipüreesupp- peekoniga,leib
Köögiviljaraguu, piim,leib
Piima-köögiviljasupp,v/l juust
O:
Mustikakook,tee
Juustuküpsis,morss
Kama
V/l,v/s suituvorstiga,tee
Rosinakukkel,tee
Präänik,tee
Odrakarask,tee
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ilma kogusteta on väga keeruline teha korralikku menüüanalüüsi, et teada saada, kui palju kirjutatud menüüst saaks energiat, kas valkude-rasvade-süsivesikute omavaheline saamine on tasakaalus või kas toidust saab piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Peale vaadates jäi silma see, et ilmselt saab pakutud menüüst soovituslikust rohkem naatriumi (soola). Samuti võivad olla õhtusöögid nende jaoks ehk liiga kesised. Kuna eakate puhul on äärmiselt oluline saada suhteliselt väiksema toiduenergia juures kätte toidust kõik neile vajalikud toitained, siis üldiselt ei saa neile väga palju nn tühje kaloreid andvaid toite (küpsised, saiakesed) pakkuda. Ka ei tundu, et nad saaksid päevas vähemalt viis portsjonit (so ca 500 grammi) puu- ja köögivilju. Kuna eakatel on suurenenud ka vitamiini D vajadus, peaks menüüs sisalduma rohkem kala. Ise saate oma menüüd analüüsida toitumisprogrammiga.
20. september 2013
Tere!
Milline on toitumisteadlaste seisukoht selle väite osas, et teatud veregrupiga inimesel tekib ainult sellele veregrupile ebasobivate toitude tarbimisel organismis ohtlikud ühendid. Näiteks A-grupi vere puhul ei tohiks süüa liha, nisu, vaid proteiiniallikaks peaks olema pigem soja ja nisu asemel peaks kasutama riisi, tatart, kaera.
Sarnane on ka nn Role-dieet – väide, et inimesel võib olla varjatud toidutalumatus, mis põhjustab erinevaid terviseprobleeme, sest organism saab vale asja süües lisakoormuse. Või näiteks väide, et autistide menüüst nisu asendamine muu teraviljaga aitab nende haiguse vastu.
Milline on teie arvamus? Kas neis väidetes on tõetera sees ja milline see tõetera siis oleks:)
Tänan.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab seire- ja hindamisosakonna juhataja Eha Nurk: “ABO veregrupi süsteemil põhinevaid dieete on viimasel kümnendil püütud esile tõsta kui tervist toetavaid ja haigusi ennetavaid. Kõige edukam propageerija on olnud P.J. d’Adamo, kelle raamatuid veregrupidieedist on müüdud üle maailma mitmeid miljoneid eksemplare, mis viitab selle dieedi populaarsusele ja tuntusele. Samas ei ole veregrupidieetidele, mis on pea kaks kümnendit juba turul olnud, senini suudetud luua tõsiseltvõetavat ja usaldusväärset teaduslikku tausta. Seega võimalikud seosed teatud toitude tarbimisel või mittetarbimisel kindla veregrupiga inimestel on pigem juhuslikku laadi ning veregrupidieetide kohta ei ole siiani tulemusi, mis kinnitaksid väidetavaid seoseid.
On küll teada, et teatud veregrupiga inimesed on vastuvõtlikumad mõnedele haigustele ja samas on ka teada, et nende haiguste ja teatud toitude tarbimise vahel on seos, kuid siiani pole tõendust selle kohta, et oleks seosed kindla veregrupi ja toitumise vahel. Näiteks ei ole võimalik kinnitada väidet, mida veregrupidieedi raames esitatakse: teatud kindla veregrupiga inimesel tekivad ainult sellele veregrupile omaselt ebasobivate toitude tarbimisel organismis ohtlikud ühendid ning mõne teise veregrupiga inimestel neid ei teki.
Üldjoontes on veregrupidieedis ka palju häid soovitusi. Veregrupidieedi toitumissoovitused ja ka (meditatiivsed) liikumissoovitused, sõltumata veregrupist, on paljuski tervist toetavad ja enesetunnet parendavad ning seetõttu suure tõenäosusega ei ohusta need kellegi tervist. Ei pane sugugi imestama, et on ka väga palju inimesi, kes tunnevad, et nad on abi saanud veregrupidieedist. Võib aga arvata, et need samad inimesed oleksid saavutanud sama tulemuse, kui nad oleksid järginud lihtsalt hästi-tasakaalustatud tervisliku toitumise põhimõtteid ja seda isegi siis, kui nad tarbiksid mõõdukalt toiduaineid, mis veregrupidieedi puhul oleksid neile väidetavalt vastunäidustatud (näiteks on kahetsusväärne, kui rukkileib jääb menüüst veregrupidieedi ajendil välja).”
19. september 2013
Tere, minu probleem on see, et ma käin 4 korda nädalas jooksmas+ 2 korda nädalas korvpallis ja 3 korda tantsimas. Enamus päevadel teen kodus ka lihaste harjutusi. Ma proovin mitte rämpstoitu ja maiustusi süüa, aga mu kaal ei lange. Mida ma saaksin teha, et mu kaal langeks? Olen 12 peaaegu 13, kaalun 66 kilo ja olen umbes 166 pikk.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Mingil määral võib kehakaal sõltuda ka kehaehituse tüübist ning geenidest. Samuti on mõnel inimesel ainevahetus aeglasem, mistõttu on neil ka keerulisem kehakaalu hoida. Soovitan üle vaadata oma toitumine ka selle koha pealt, et saaksid toidust kätte piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid, kuna need kõik mängivad ainevahetus toimimises suurt rolli. Tuleb lihtsalt üritada praegust kaalu hoida ning loota, et kasvad veel veidi. Kuna kehakaalu normid sõltuvad nii soost kui vanusest, siis tegelikult saab 15-aastase 166 cm pikkuse ja 66 kg kaaluva neiu kohta juba öelda, et ta on normaalkaalus.
19. september 2013
Tere.
Uurisin erinevaid toidupüramiide ning näiteks ETTA kodulehel olevad soovitused erinevad mõneti teie kodulehel olevast püramiidist – näiteks tärkliselisi köögivilju nagu kartul peaks nende andmetel pigem natuke piirama ja parem oleks mitte igapäevaselt süüa, kuid teie püramiidis on see esikohal. Ja teraviljatoodete osas on välja toodud, et tegu võiks olla ikkagi täistera toodetega, sest enamuses poelettidel saadaolevad teraviljatooted on ületöödeldud ja ei ole kuigi kõrge toiteväärtusega? Nende püramiidi kõige olulisema koha on haaranud hoopis puu-ja köögiviljad. Sellised vastakad püramiidid ja soovitused tekitavad natuke segadust, mis siis ikkagi oleks õige ja mis mitte.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toidusoovitusi antakse erinevalt, üheks võimaluseks on teha seda toidupüramiidina. Ka toidupüramiide on erinevaid ning kindlasti ei ole ta perfektne, kuid siiski üks võimalus inimestele toidusoovitusi selgitada. Eesti riiklikes soovitustes kasutatav toidupüramiid lähtub toidugruppidest ning on portsjonipõhine. See tähendab, et toidud on jagatud gruppidesse (nt teraviljatooted, piimatooted) ning seejärel paigutatud korrustele lähtuvalt sellest, millisesse gruppi kuuluvaid toiduaineid tuleks tarbida milline arv portsjoneid. Püramiid väljendab nädala keskmist soovitust, portsjonite arvud on toodud välja ühe päeva kohta. Kõige enam portsjoneid tuleks süüa tärkliserikaste toitude grupist – leib, teised teraviljatooted ja kartul. Ka portsjonite suurused korrustel on erinevad. Näiteks esimese ja teise korruse portsjonite suurused on umbes 100 grammi, samas lisatavate toidurasvade puhul on portsjoni suuruseks 5-10 grammi. Riiklikel soovitustel põhinevat toidupüramiidi täiendab valgusfooritabel, mis omakorda selgitab, milliseid toite ühelt või teiselt korruselt tuleks süüa sagedamini ja/või suuremates kogustes ning millised harvem ja/või väiksemates kogustes.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon