Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
6. oktoober 2013
tere ! Olen 16 aastane ja umbes 165 cm pikk ja kaalun 57 kg , ei tegele mingi spordiga , teen küll koolis kehalist kasvatust kaasa , ning erilist tähelepanu ei pööra toidule , ei söö küll krõpse ja hamburgereid ja muud sellist.
Tahaks teada , kas see kaal on liiga palju minu vanuse ja pikkuse kohta ? Ja kas peaksin rohkem tähelepanu pöörama toidule ja tegema rohkem trenni ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Oled täiesti normaalkaaluline, võiksid kaaluda kuni 65 kg. Samas peaksid ka need inimesed, kes on normaalkaalus, olema vähemalt tund päevas füüsiliselt aktiivsed (sobib tempokas jalutamine) ning toituma mitmekesiselt.
6. oktoober 2013
Tere,kas te oskate anda toitumisalaseid nõuandeid,et tõsta keha rasvaprotsenti?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalus juurde võtta (ja keha rasvaprotsenti suurendada) on tihti raskem kui kaalu alandada. Osad inimesed ongi sellised, et neil on väga kiire ainevahetus ning organism rasvu väga ei kogu. Kaalus juurde võtmiseks tuleb saada toiduga energiat rohkem kui kulutatakse. Esialgu tasub oma toitumist analüüsida toidupäevikuga ning vastavalt saadud tulemustele tuleks päevast energiasaamist pisut tõstma hakata. Samas tuleks kindlasti jälgida, et see ei tuleks niisama rasvade või lihtsuhkrute (suhkur, maiustused, karastusjoogid, saiakesed, küpsised) saamisest. Samuti tuleks jälgida, et toiduga saaks kõiki toitaineid soovituslikus koguses. Sööma peaks sagedamini ja võimalikult regulaarselt. Kui kaal ja keha rasvaprotsent ikka ei tõuse, siis tasub pöörduda perearsti vastuvõtule, et teha analüüsid (nt selgitada välja ega tegemist ei ole kilpnäärme alatalitusega).
6. oktoober 2013
Tere!
Asjad on väga pahasti ja ma vajan abi. Olen 14-aastane tütarlaps, kaalun 47,5 kg ja pikkust on 157 cm. Ma ei ole ülekaalus, aga alles poolteist aastat tagasi kaalusin veel 65 kg. Hakkasin trenni tegema ja sain kaalu kontrolli alla. Nüüd on ilmnenud probleemid. Varem minu päevane kaloraaš üle 2000 väga ei tõusnud, aga nüüd on mul imelikud söömissööstud tulnud. Kõht on õhtul täis söödud, aga siis teeb ema pannkooke näiteks ja lõpuks söön ma neid isuga ja päevane kalorinorm saab ületatud umbes 1100 kcl. söödud kalorite hulk on umbes 2500-2700 kcl See hirmutab mind ja sellised asju on järjest tihedamini esinema hakanud. Käin 3 korda nädals kerhejõustiku trennis, aga ilmselgelt nii jätkates hakkan juurde võtma.
Mis on teie nõuanded?
Lugupidamisega
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sa oled hetkel täiesti normaalses kaalus. Võiksid kaaluda isegi 56 kg. Sinu õgimishood on ilmselt seotud liiga suure kaalualandamisega. Karta on, et saavutasid selle nälgimise teel. Sinuvanune tütarlaps vajabki päevas vähemalt 2200 kcal. Kui oled aktiivne, siis isegi rohkem. Kui varustad organismi piisava hulga energia ja toitainetega ja sööd regulaarselt, siis ei teki ka õgimishoogusid.
6. oktoober 2013
Tere.
Olen 26 aastane. 153,5cm ja kaalun väga palju 78kg. Tipp kaal oli 90.
Mure on aga õgimishoogudega. Ma võin süüa terve päev valimata mida suhu panen. Tunnis võin süüa nii 3-4 korda. Ma lihtsalt söön ja söön ise teades et nii ei tohi aga ma ikka ei suuda ilma olla. Peale selliseid päevi või isegi nädalaid on ikka väga halb. Siis suudan paar päeva olla normaalselt ja kõik kordub taas. Tunnistan et olen tarvitanud peale selliseid õgimisi ka kõhulahtisteid. Mida ma tegema peaks või kust abi otsida?
Tänan vastamast.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Õgimishood ja kõhulahtistite kasutamine võivad viidata toitumishäiretele. Toitumishäire väljaselgitamiseks tuleb pöörduda psühhiaatri poole. Eestis leiab toitumishäirete alast abi Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst ja Ambromed Kliinikust. Samuti soovitan lugeda toitumishäiretealast kodulehte.
3. oktoober 2013
Tere!
Kas on olemas põletikke leevendavaid toite (toiduaineid) ?
Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimus ei sisalda selgitust, mis laadi põletikuga on tegemist, kas seedekulgla või seedeelundite (maks, magu, kõhunääre jne) põletikunähtudega.
Soovitused on väga erinevat laadi: püreeritud kuumtöötlusega keemiliselt ja mehhaaniliselt mitteärritavad toiduained (riis, tatar, kartul, köögivili, või, lahja puljong, probiootikumide sisaldavad piimatooted, taimeteed jne). Soovitan järgida perearsti soovitusi.
3. oktoober 2013
Heil,
Tahtsin küsida millal eestis muudetakse naeruväärne d-vitamiini 400 iu soovitus ära? Toitumine.ee lehel d vitamiini all ju päris sõge tekst, kus väidetakse, et toidust saab piisava koguse d vitamiini – naljanumber!
Näiteks Kesk-Euroopas arstid panid ette, et täiskasvanud inimene vajab 800-2000 iu päevas (http://www.vitamindcouncil.org/vitamin-d-news/new-vitamin-d-recommendations-set-by-panel-of-experts-in-central-europe/)
Ja Kesk-Euroopa meist päikselisem… Lisaks muidugi on see suht konservatiivne soovitus. Talvel meil vaja 4000 iu päevas – nii arvavad näiteks paljud eksperdid.
Ise hakkasin veebruarist tarvitama 5000 iu-10 000 iu päevas ja siiani elan ja sain ka kevadeks väga hea D3 konsentratsiooni veres.
Eraldi teema veel sellega ka, et eestis keelatud mõjus D3, inimene peab tellima selle USA-st või tooma lähiriikidest, kus piiranguid pole.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi Mittenakkushaiguste osakonna juhataja Anneli Sammel: “Kõik meie toitumisalased infomaterjalid (kaasa arvatud veebileht) tuginevad riiklikult tunnustatud tõenduspõhistele toitumissoovitustele. Ka teie poolt viidatud soovituslik kogus 400 IU (7,5 – 10 µg) põhineb Eesti riiklikel toitumissoovitustel. Meie praegused toitumissoovitused tulenevad 2004.aasta Põhjamaade toitumissoovitustest. Põhjamaade toitumissoovituste väljatöötamisel osalevad Taani, Rootsi, Soome, Islandi ja Norra toitumisteadlased. Põhjamaade toitumissoovitusi vaadatakse üle regulaarselt, et käia kaasas uuemate teadusuuringutega. Hetkel tegelevad nad taas toitumissoovituste uuendamisega. Meil on nendega hea koostöö, sest väikeriigina ei ole meil piisavalt ei majanduslikke ega ka inimressursse, et tegeleda sellisel tasemel teadusülevaadete koostamisega.
Vitamiini D soovituslik kogus on kindlasti üks enim vaidlusi tekitav küsimus ka Põhjamaade teadlastele. Usume seda, et vastavalt rahvusvahelistele üldtunnustatud reeglitele läbi viidud teadusülevaadetele, kaasajastatakse ka vitamiini D soovitus, kui selleks on alust. Seda soovitust arvestame me kindlasti ka Eesti soovituste uuendamisel. Põhjamaade geograafiline lähedus ja klimaatilised tingimused peaksid olema ka meile sobivaimad, et teha selle põhjalt järeldusi. Pärast seda, kui oleme Eesti spetsialistide seas avaliku arutelu käigus otsustanud sisse viia vitamiini D puudutava muudatuse riiklikes toitumissoovitustes, siis kooskõlastame ka toitumine.ee leheküljel oleva info toitumissoovitustega. Kuna aga antud protsess ei ole veel lõppenud, siis kehtivad praegused toitumissoovitused, mille põhjal on koostatud meie teemakohased infomaterjalid.
Põllumajandusministeeriumi andmetel on teie poolt mainitud D3 preparaat kättesaadav ka Eesti apteekides.”
1. oktoober 2013
Tere!
Olen 24-aastane noor naine, kes tänaseks ilmselt juba on toitumishäire all kannataja…
Kõik sai alguse umbes pool aastat tagasi, kui lendasin välismaale maid avastama.
Kahjuks mõjus keskkonnavahetus mulle nii stressirohkelt, et võtsin umbes 3-4kg juurde. Olen lühikest kasvu mistõttu märkamatuks see ei jäänud. Olgugi, et sõin sel perioodil tõepoolest rohkem ning depressiooni tõttu just magusat, olin üllatunud, kuna ma ei ole varem iial pidanud selliste asjade pärast muret tundma. Hakkasin dieeti pidama, aga ilmselt liiga ranget, sest ühel hetkel avastasin end õgimast. Sõin kõike, kuni valus hakkas. Lubasin endale, et sellist asja küll enam rohkem ei juhtu, kuid paraku… Elu üksi kaugel maal oli aina enam stressi tekitav. Kohanemisraskused, koduigatsus – see kõik vaid süvendas minu probleemi. Kaal käis üles-alla, tuli veelgi ette neid ülesöömisi. Ühel hetkel see lõppes, sest leidsin endale tuttava, kellega olin igapäevaselt koos. Tegevus ja seltskond aitasid korrapärasemalt süüa. Sain kaalu ka tagasi normi. Kui meie teed reisides lahku läksid ja taas üksi jäin, hakkas kõik paraku otsast peale. Igatsesin koju ja lohutasin end söömisega. Kommid, shokolaadid, müslibatoonid… Ma ei suutnud piiri panna enne, kui kõik lihtsalt minema viskasin!
Paaril korral olen ka näppe kurku ajanud, kui süütunne võimust on võtnud, aga seda olen siiski suutnud kontrollida.
Tänase päeva seisuga olen endiselt nende samade lisakilode otsas. Mõtlen sageli toidu peale, just kalorite lugemise osas ning vahin nagu haige peeglist oma moondunud keha. Osad vanad rõivad enam kenasti seljas ei istu ning see lihtsalt masendab mind.
Ma tunnistan oma probleemi ning olen seda jaganud ka oma lähedastega. Nemad näevad minu käitumises mustrit: kuna olen ihuüksi ja korrapärase tegevuseta (Eestis olid ju käeulatuses sõbrad, hobid, töö – kunagi ma ei vahtinud niisama) väga kaugel, siis otsingi leevendust/tegevust toidust. Kui hakkab igav, siis söön. Eriti veel, kui mind masendavad tekkinud lisakilod.
Kui mul on tegevus ning inimesed ümber, siis ma toitumisele nagu väga ei mõtle. Kuigi loen siiski kaloreid ja aegajalt astun kaalule. Paraku kui jään üksi, siis 2-3 korda kuus end üle süüa pole mingisugune probleem. Ja alati ei peagi olema see midagi magusat. Võin end kasvõi võileibadest täis kugistada nii, et kogu keha valutab. Samas olen ühe õhtuga ka kogu poole kilose koogi sisse vitsutanud koos liitri jäätisega, sest teleka ette sobis see ju jube hästi…
Üksi olles ongi mul see käinud hooti. Mõned nädalad on asi kontrolli all ning siis tuleb vahele päev või kaks, kus söön terve päeva vältel. Kui hoog tuleb, siis ikka võiduka lõpuni.
Kehamassiindeks on mul 22.35 ehk normaalne. Siiski tahan tagasi saada seda, kes olin varem. Ma ei taha enam muretseda, et mida võin süüa ja mida mitte. Ma ei taha enam karta omale koju osta shokolaaditahvlit, sest ÄKKI ma otsustan selle ühel hetkel korraga ära süüa. Kardan, et ei saagi enam iial lahti sellest hirmust süüa nii, nagu enne välismaale lendamist. Et isegi, kui naasen kodumaale, jääb see kartus mulle külge. Ma ei suudaks surmani elada tundega, et kui luban endale vahest ühe piruka, siis valdavad mind kogu ülejäänud päeva süümepiinad…
Kõige enam häirib mind fakt, et Eestis olin ma oma toitumises ilma igasuguste ahelateta. Sõin mida ja millal iganes tahtsin. Krõpse, komme, pirukaid… Samas võisid ahvatlused köögikapis kasvõi nädalaid seista ilma, et ma neid puutuda oleksin soovinud. Vahepealsed McDonaldsi külastusedki ei tekitanud iial mingeid hingepiinu, sest kaal ja figuur olid muutumatud. Kusjuures trenni ma ei teinud ning töötasin kontorilaua taga. Sellest ka minu kinnisidee ning masendus kaalutõusu pärast. Tahan oma vana keha tagasi saada, aga vahepeal murdun.
Olen lugenud kompulsiivse toitumishäire kohta ning ma kardan, et olen selle endale juba kaela saanud. Paraku ma ei taha veel koju tagasi lennata (lähedased arvavad, et kui ma siin ise tahtejõu abiga sellega hakkama ei saa, siis Eestis vana elu juurde naasedes loksub kõik kindlasti paika) ning siin mingisuguse psühhiaatri juurde minek ei tule puhtalt rahalistel põhjustel kõne alla.
Mida ma peaksin tegema? Kas tõesti saaks mul juba mingisuguse häire diagnoosida või see võib tõesti olla tingitud sellest, et kui olen üksi, on mul liiga palju vaba aega kaalule ja toidule mõtlemiseks ning söömiseks?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kirjelduse järgi võib tõepoolest arvata, et tegemist on mingit sorti toitumishäirega. Millisega täpsemalt, on väga raske ainult loetud kirjelduse järgi öelda. Toitumishäirete väljaselgitamisega tegelevad psühhiaatrid. Üldjuhul inimesed ise toitumishäiretega hakkama ei saa. Seetõttu soovitan seni, kuni puudub võimalus pöörduda psühhiaatri poole abisaamiseks proovida toituda regulaarselt ja mitmekesiselt. Regulaarne toitumine tagab selle, et süüakse pigem korraga väiksemaid koguseid ega teki suuri söömissööste. Maiustamist ja nn rämpstoidu söömist tuleks võimalusel vältida, samas ei tohiks ka paanitseda, kui seda vahel ette tuleb. Peaasi, et sellisel puhul oleksid söödud kogused väikesed. Üldiselt on tegelikult kergem neid asju täielikult vältida, kui et piirduda paari kommiga. Kui vähegi on võimalik, soovitan siiski vähemasti konsulteerida psühhiaatriga. Eestis leiab toitumishäirete alast abi Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst ja Ambromed Kliinikust. Samuti soovitan lugeda toitumishäiretealast kodulehte.
1. oktoober 2013
Tere, minu küsimus puudutab toiduga seotud müüte. Lugesin teie koduleheküljelt vastavat rubriiki, kuid toiduga seotud müüte on palju.
Müüdid:
1. Ainukene õige aeg maiustamiseks on hommikul, sest siis ei tule juurde liigseid kilosid, kuna keha tarvitab hommikul rohkem energiat.
2. Hommikul soojavee(soovitavalt koos sidruniga) joomine kiirendab seedimist ja aitab kaalu langetada.
3. Äädika lisamine juurviljadele/puuviljadele aitab hoida vöökoha saledana.
4.Toidule tugevate vürtside lisamine kiirendab seedimist ja aitab seeläbi kaalu langetada.
5. Mesi on tervislikum kui suhkur.
6. Kapsal on palju kasulikke ained, mis aitavad rasva põletada.
7. Viinamarjad sisaldavad palju suhkruid ja nende suuremas koguses söömine teeb paksuks.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Jah, erinevaid arusaamu seoses toitumisega on palju ja kõiki ei jõuagi siia kodulehele kokku panna niikuinii. Katsun veidi selgitada küsitud müüte.
1. Ainukene õige aeg maiustamiseks on hommikul, sest siis ei tule juurde liigseid kilosid, kuna keha tarvitab hommikul rohkem energiat.
Selle koha pealt on vastandlikke arvamusi, kuid siiski üldjuhul soovitatakse maiustada ning tärkliserikkaid toite (kartulid, makaronid) süüa pigem päeva esimeses pooles. Seda ennekõike seetõttu, et glükoos on nn kerge energia, mida organismil on hea kasutada, aga kui seda on liiga palju ja seda ära ei kulutata (õhtuti on inimesed tavaliselt väiksema aktiivsusega), siis läheb see ka väga kergesti keharasvaks. Liigsed kilod tekivad siis, kui toiduga saadakse rohkem energiat kui kulutatakse.
2. Hommikul soojavee(soovitavalt koos sidruniga) joomine kiirendab seedimist ja aitab kaalu langetada.
Kui juua vett, siis võib hetkeks tunduda, et kõht on täis. Pikas perspektiivis sellest muidugi kaalulangetava “imerohina” kasu ei ole. Normaalne ja mitmekesine toitumine (vajadusest väiksema toiduenergiaga) ning liikumine on need, mis viivad kaalu alanemisele.
3. Äädika lisamine juurviljadele/puuviljadele aitab hoida vöökoha saledana.
Ühtegi imerohtu ega imedieeti tegelikult olemas ei ole. Mõningad allikad (baseerudes peamiselt loomkatsetele) väidavad, et äädikas aitab kaasa nö rasvapõletusprotsessidele kehas. Äädikas võib veidi pärssida ka söögiisu. See kõik aga ei tähenda, et peaks jääma lootma ainult äädikale ning seda suurtes kogustes tarvitama hakkama.
4.Toidule tugevate vürtside lisamine kiirendab seedimist ja aitab seeläbi kaalu langetada.
Vürtsika toidu söömine võib veidi ainevahetust mõjutada, suurendades termogeneesi, kuid mõju ei ole nii suur, et ainult vürtse lisades kaal mühinal langema hakkaks.
5. Mesi on tervislikum kui suhkur.
Ühegi toidu kohta ei saa tegelikult öelda, et ta oleks tervislik või ebatervislik. Maiustusi (sh suhkur ja mesi) tuleb igal juhul tarbida tagasihoidlikult. Mee ja suhkru vahe on selles, et suhkur koosneb praktiliselt 100%-liselt sahharoosist, mesi aga peamiselt fruktoosist ja glükoosist ning lisaks sisaldab mesi kuni 20% vett ning vähesel määral ka mõningaid vitamiine ja mineraalaineid, mis suhkrus praktiliselt puuduvad.
6. Kapsal on palju kasulikke ained, mis aitavad rasva põletada.
Kapsas annab väga vähe toiduenergiat ning samas sisaldab seedimist soodustavaid kiudaineid. Lisaks leidub kapsas fütotoitaineid antotsüanidiine, mida omakorda seostatakse mõjuga insuliinile ja seeläbi veresuhkru tasemele. Samas ei tohiks kaalu langetamiseks hakata nosima ainult kapsast, vaid siiski toituma mitmekesiselt – organism vajab erinevaid aineid, mida ta ei saa vaid kapsast.
7. Viinamarjad sisaldavad palju suhkruid ja nende suuremas koguses söömine teeb paksuks.
Viinamarjad sisaldavad tõepoolest üsna palju nn looduslikke suhkruid. Aga ülekaal tekib ükspuha millise toidu liigsel söömisel ehk siis, kui toiduga saadakse enam energiat kui kulutatakse.
26. september 2013
Tere. Olen ise meditsiinitöötaja ja konkreetselt küsimusega mul ei olegi tegemist, pigem märkusena, mis puudutab lisaainet ühes ravimis. Võibolla peaks antud teemat kommenteerima hoopis nt ravimiamet vms asutus.
Sai ostetud lastele mõeldud rögalahtistav käsimüügipreparaat Fluditec 20mg/ml.
Nimelt sisaldab preparaat lisaks toimeainele (küll arusaamatul põhjusel, aga see pigem farmakoloogiline teema) päikeseloojangukollast (E110). Pakendil aga puudub sellekohane kohustuslik märge võimalikust toimest lastele aktiivsusele. Samuti ei ole seda mainitud raviminfolehel. Kas kohustus seda mainida ei peaks olema ükskõik millisel tootel, sh ravimil?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi Toiduohutuse osakonna
Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Katrin Lõhmus: “Nimetatud nõue tuleneb toidu lisaainete määrusest ja see ei laiene ravimitele. Ravimitele esitatavate nõuete osas tuleks pöörduda Ravimiametisse.”
26. september 2013
tere
Ma s@@n iga paev yhe jaakapsa(salati) pea. Kas see on normaalne ja kui see on kasulik mingil moel siis mis vitamiine seal voiks leiduda.Kui ma pole paev otsa kapsast saanud siis ohtuks on lausa ohjeldamatu isu…:)))
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuigi toitainelise koostise poolest annab jääkapsas nii vähe energiat, et ka kilo ärasöömisel saab energiat vaid umbes 160 kcal, siis tegelikult ei ole ühegi toiduga liialdamine hea. Kahjuks mul puuduvad andmed, kas Veterinaar- ja Toiduamet on uurinud ka jääkapsas leiduvaid võimalikke pestitsiide, nitraate vm ühendeid. Et vältida selliste ainete liigset saamist, soovitatakse samuti oma toidulauda varieerida. Jääkapsa ligikaudsed toitainete väärtused 100 grammi kohta leiab Toidu koostise andmebaasist.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon