Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
25. jaanuar 2011
Tere.
Võibolla mul on just vaja seda teie kinnitust, et tegelikult on kõik kontrolli all…ma enam ise ka ei tea mis toimub.
Olen 22 aastane tütarlaps ja olen pidevalt väsinud, stressis, närviline, vihane, VÄGA tujukas, mul on koguaeg külm- käed on koguaeg jääkülmad.
Ükskord vereproovi andes ei tulnud mul vasakust käest tilkagi verd- kas see on normaalne?
Ma ei tea enam mida teha…ma ei julge süüa, samas aga ma ei karda paksuks minna…kaalun ka iga päev erinevalt…ma enda pikkust täpselt ei teagi (häbi-häbi) 167 olin viimati ja kaalun siis 55 kg, vahel 57, siis 58…tööpäeva hommikuti ma ei söö…töö on mul ka selline kus pause praktiliselt on võimatu pidada, vahel tööl olles siis esimene söök on 14.30, 16.30 või ei söö üldse.
Vabadel päevadel ma ka ei söö…..kui õde mind suunab tuhandeid kordi siis vahel söön, kui ta ei suuna siis ma ei söö- ma ei julge…nii siis olen vahel 3 päeva järjest söömata…aga ma vähemalt joon (kohvi, vett, limonaadi, mahla)
Minuga pole midagi juhtunud..pea käib vahel ringi ja on nõrkus aga muud midagi…minestanud ei ole…seega ma vist ei peaks muretsema.
No hemoglobiini tase on mul mingi 9.0 aga arst ütles et see on normaalne…
Minu mure siis on selles et kuna minuga pole midagi juhtunud ja vahel ma siiski söön siis ei ole ju see probleem?
ma ei peaks millegi pärast muretsema…
Te pole vist iialgi nii imelikku kirja saanud, palun vabandust.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selline närvilisus võib olla tingitud osade toitainete (nt B-grupi vitamiinide) puudusest, kuid põhjus võib olla ka psühholoogiline. Soovitaksin Teil kindlasti pöörduda psühholoogi poole, kes peaks välja selgitama, ega Teie puhul pole tegemist mõne toitumishäirega ning samuti oskaks ta kindlasti aidata, kuidas ennast “sööma sundida”, kuna kirjutate, et ei julge süüa. Kui söömisega kaasneb aga ka füüsiline ebamugavustunne, siis tuleks alustada perearstist, kes uuriks Teid põhjalikumalt, et ega Teil pole mõnd haigust, toidutalumatust, organi häiret vms. Ise aga püüdke senikaua võimalikult korrapäraselt toituda. Isegi, kui tunnete, et saate ilma söömiseta suurepäraselt hakkama, koostage endale täpne plaan, mida, kui palju ja millal süüa ning püüdke sellest kinni pidada. Päevas peaksite sööma vähemalt 3 põhitoidukorda, lisaks 1-2 oodet. Sööge korraga pigem pisut vähem, aga sagedamini. Ärge jätke toidukordi vahele. Püüdke söömisel järgida toidupüramiidi õpetust – iga päev tuleks süüa vähemalt 500 grammi puu- ja köögivilju, täisteratooteid, piimatooteid. Kala ja liha tuleks süüa paar korda nädalas. Oma toitumise jälgimisel võib olla abi ka toitumisprogrammist, kuhu saate kõik söödu kirja panna ning vaadata sealt, milistest toitainetest Teil puudu jääb ning mida selleks peaksite rohkem sööma. Kui olite seni füüsiliselt mitteaktiivne, siis hakake käima iga päev jalutamas, suusatams vms. Värskes õhus liigutamine tõstab söögiisu ning mõjub kogu organismi seisundile hästi.
22. jaanuar 2011
Tere.
Minu 10 aastane tütar on 154 cm pikk ja kaalub 55 kg. Mind paneb muretsema tema lõppematu söögiisu. Ta ise ei suuda oma toiduportse kontrollida. Ikka ja jälle on tal kõht tühi… Milles võiks asi olla ? Me ekstra vitamiine ei söö aga me sööme mungoa idusid, joome sojapiima ( nendes kahes on kõik vitamiinid ja mineraalid ju olemas ).
Kas parim oleks käia toitumisspetsialisti jutul silmast silma või interneti kaudu suhelda ?
Ehk oskate te soovitada toitumisspetsialisti Võrus ?
Kõike head ! ema
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teismelistel (mida Teie tütar ilmselt juba on) hormoonid möllavad ning see võib mõjutada ka nende toitumiskäitumist. Toimub ju sel perioodil kiire kasvamine. Ta paistab oma vanuse kohta üsna pikk tüdruk olevat ka. Ülekaaluliste laste puhul üldiselt kaalu langetada ei üritata, vaid pigem stabiilsena hoida ning oodatakse, et pikkus järele kasvaks. Praeguses vanuses ja pikkuse juures oleks tema normaalkaaluks kuni 44kg. Samas, vanuse suurenedes ja kasvades see kaal muutub. Nii näiteks 12-aastaselt ja 160 pikk olles võiks ta kaaluda 53kg.
Suur söögiisu võib olla tingitud ka valest toitumisest – nii ebaõigest toiduvalikust, ebaregulaarsetest söömisaegadest, valedest toidukogustest, soovitustele mittevastavast energia ja toitainete tarbimisest.
Soovitan Teil kõigepealt umbes 10 päeva jooksul täpselt kirja panna kõik tema poolt söödu ja joodu ning saadud tulemusi analüüsida toitumisprogrammi abil. Sealt peaksite nägema, kui regulaarselt ta sööb, kui suured on korraga tarbitavad toidukogused, millistest toidugruppidest toite ta sööb ning arvuti annab saadud energia ja toitainete tarbimise. Tema vanuses tüdrukud peaksid saama umbes 1900 kcal energiat päevas, kui nad ei ole füüsiliselt väga aktiivsed. Ta võikski üritada hoida oma päevane energiatarbimine umbes 1900 kcal juures, kuid seejuures tuleb kindlasti jälgida, et saadavad valgud-rasvad-süsivesikud oleksid omavahel tasakaalus ning ta saaks toiduga ka piisavalt kiudaineid, vitamiine ning mineraalaineid. Idud ja sojapiim ainuüksi kindlasti ei kata kõiki vajadusi. Sest näiteks parimaks kiudainete allikaks on täisteratooted, D-vitamiini saame peaasjalikult kalast, kaltsiumi piimatoodetest jne. Toitude ja portsjonite valimisel võib abiks olla toidupüramiid.
Päevas peaks tal olema vähemalt 3 põhitoidukorda (sh korralik hommikusöök, koolitoit) ning 1-2 väikest vahepala. Mida vähem ta sööb magusaid (ja ka soolaseid) näkse, seda parem. Rohkem tuleks rõhku pöörata just köögiviljade söömisele.
Vedelikku tuleks samuti (vee näol) tarbida vähemalt 1 liiter päevas.
Kindlasti peaks veidi suurendama ka tema füüsilist aktiivsust. Ülekaalu puhul ei ole järsk ja väga suur füüsilise koormuse suurendamine hea, kuid mõõdukas tempos ujumine, kiire kõndimine, kepikõnd, suusatamine on küll soovitatavad tegevused. Valida tuleb ala, mida ta jaksaks teha ega tunneks end seda tehes kohustatuna või õnnetuna.
Toitumisnõustajat Teile Võrus ei oska soovitada. Tartust leiaksite Liidia Kiiski, kes küll rohkem tegeleb haiglate dieetidega, kuid võib-olla oskaks temagi nõu anda.
Igaks juhuks soovitan Teil pöörduda ka perearsti poole. Ehk on võimalik teostada mõned analüüsid, et olla kindel, et ülekaal ja suur söögiisu ei ole tingitud mõnest haigusest.
22. november 2010
Kui mul on kinnisidee kaalulangetamisest ja see ei lase mul enam normaalset elu elada ja ma tahasin psühholoogi abi saada, kas siis on selleks olemas spetsiaalselt selleks mõeldud psühholoogid või iga psühholoog saab mind aidata? Ja kui palju see maksma võib minna?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuna kinnisidee kaalulangetamisest võib tõepoolest viidata toitumishäiretele, siis psühholoogi poole pöördumine on väga hea mõte. Toitumishäiretest tegi hiljuti konverentsi Sensus, kuid nende kodulehelt ei leidnud psühholoogilist nõustamist toitumishäirete korral. Siiski soovitan Teil nende poole pöörduda. Võite küsida ka nõu oma perearstilt, kelle poole tema Teil pöörduda soovitaks. Hinnataseme kohta ei oska kahjuks midagi täpsemalt öelda.
8. november 2010
Tere!
Küsimus toiduallergia ja -talmutause kohta… allergia puhul vallandub IgE, kas talumatuse korral on siis teaduslikku tõestust IgG vallandumise kohta (kuigi on öeldud ka, et see ei ole immunoloogiline reaktsioon) ja kas see tõepoolest saab siis näidata missugune toiduaine võib olla talumatuse tekitaja ??
Äärmiselt tänaulik juba ette ! :)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab TTÜ toiduainete instituudi dotsent Tiiu Liebert “Toidutalumatust võib nimetada ka mitteallergiliseks toidu ülitundlikkuseks. Seda on raske avastada, kuna reaktsioon sellele võib avalduda pikema aja järel, olla sõltuvuses tarbitud kogusest jne. Sageli on toidutalumatuse põhjuseks mõne ensüümi vähesus või puudumine. Kõige levinum ja ka tuntum on laktoositalumatus. Toidutalumatust võivad põhjustada ka toidu lisaained, eriti säilitusained, toiduvärvid, maitsetugevdajad (naatriumglutamaat E621). Haiguse sümptomid võivad sarnaneda toiduallergiale, tihti võib tekkida haiguse tagajärjel ka histamiin. Ise toiduülitundlikkust avastada on kõige lihtsam elimineerimise dieetidega, see tähendab, et elimineerida toidusedelist teatud ajavahemiku üksteise järel kõik toidutalumatust põhjustada võivad toidud. Aga on ka kliinilisi teste, näiteks vesiniku hulga määramine väljahingatavas õhus laktoositalumatuse korral.”
19. september 2010
Teen nädalas 3 korda trenni, ei söö peale kuut ning tarbin kaloreid 1500-1700. (Olen 24 aastane, 168 cm pikk, kaalun 55-56 kilo). Kuid kord nädalas tekivad mul söömishood, tarbin siis kaloreid umbes 3000 kalorit ning hiljem on suured süümepiinad. Milles võiks probleem seisneda ning palju selle ühe päeva juurde võtan?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vaadates Teie poolt antud arve, ei ole imestada, et Teil söömissööstud on. Organism lihtsalt nõuab oma. Teie kehakaal on üsna alakaalu lähedal ja muretsete juurdevõtmise pärast? Sööte iga päev vähemalt 300-500 kcal vähem kui peaksite… Viige oma toitumine normaalseks ja kaovad ka söömissööstud – olenevalt treenigutest, minimaalselt 1900 kcal päevas, aga isegi kuni 2200 kcal päevas. Püüdke toituda võimalikult regulaarselt (vähemalt 3 toidukorda ning 1-2 oodet) ja mitmekesiselt, et Teie tervis ei kannataks. Liiga väikese energiatarbimise juures saate ka liiga vähe asendamatuid aminohappeid ja rasvhappeid, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid – kõiki neid, mida on vaja hea tervise juures olemiseks.
31. august 2010
Olen 16 aastat vana tüdruk ja 173 cm pikk.Mul olid vahepeal toitumishäired nii,et võtsin alla pea 10 kilo.Hakkasin uuesti juurde võtma,et saavutada kaal 55kg.Olen juba 51 kg,kuid edasine kaalutõus kulgeb raskelt-kaal kõigub koguaeg kui söön natukene vähem või natukenegi lahjemat toitu.Ei tea enam kuidas toituda õieti-üritan süüa rohkem ja rammusaid toite,et kaal püsiks või natukenegi tõuseks.Kui trennis käisin ei tahtnud kaal üldse eriti tõusta.Kas trenni võib ikka teha ja ning kui palju peaksin ma sööma,et kaalus juurde võtta kuid,et menüü oleks tervislik?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soovitaksin oma toitumist analüüsida internetipõhise toitumisprogrammiga. Sealt on kohe näha, kas toitud soovitustele vastavalt ning mida peaksid oma toitumises muutma, et toituda õigesti. Juurdevõtmine praegu võibki olla raskendatud, sest organism on segaduses. Kõige õigem oleks enese kaalumine mõneks ajaks täiesti ära unustada ning keskenduda ainult teadlikule söömisele. Kasvõi planeerida oma toitumine täpselt ette ja seda siis järgida. Arvuta välja oma energiavajadus ning päevane energia tarbimine võiks siis olla 200-300kcal sellest suurem. Kuna ilmselt väga suuri toidukoguseid Sa süüa ei jaksa, siis peaksid valima tõepoolest pisut rammusamaid tooteid. Samas tuleb siiski jälgida, et rasvadest saadud energia ei ületaks väga soovituslikku 30%, kuna see võib kaasa tuua tervisemuresid. Mida mitmekesisemalt toitud, seda parem, sest siis saab organism kätte kõik vajalikud toitained. Kui mõnda jääb vajaka, siis see mõjutab organismi ainevahetust ning inimesed ei suudagi püsida normaalses kehakaalus.
Toituda võiksid võimalikult regulaarselt – 3 põhitoidukorda, 1-2 oodet.
Kindlasti tegele edasi füüsilise aktiivsusega. See tõstab söögiisu ning lihased kaaluvad enam kui rasv.
10. august 2010
Tere, mul on veidi teist laadi küsimus. Olen uurinud erinevaid söömishäireid ja sooviksin teda mida Teie arvate sellest, et söömishäire ei ole tingitud inimese kehakaalust vaid tema psühholoogilisest nõrkusest.
Ette tänades Diana
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Söömishäired on tõepoolest suuresti psühholoogilised, kuid vallandavaks teguriks on siiski valdavalt rahulolematus oma kehakaalu/kujuga (buliimia, anoreksia korral). Seega tulebki söömishäirete korral, eriti anorektikute puhul, kaasata ravimisse ka psühholoog või psühhiaater. Anorektikutel ja buliimikutel on tavaliselt madal enesehinnangug ja ortorektikutel kõrge. Esimeste puhul võib söömishäire vallandada mõni täiesti juhuslik märge inimese kehakaalu, -kuju vm kohta. Kõige kergem on neist ravida ortorektikuid, kõige raskem anorektikuid. Toitumishäiretest saab pikemalt lugeda siit.
18. juuni 2010
Tere!
Leidsin selle lehekülje siin üsna juhuslikult, mõtlesin tükkaega, kas üldse kirjutan…aga vajan tarka nõu! Nimelt kannatan toitumishäirete all. Pidevad ülesöömised, millele ei suuda lõppu panna. Enesehaletsus, stress, süütunne. Kui enamvähem jalad alla saan, siis on trenniga piitsutamine – siis püsib toitumine korras, on tasakaal ja olen õnnelik. See õnnelikus kestab mõni nädal, kuni jälle mingi ahvatlus sunnib mind alla andma ja siis olen augus tagasi. Olen sellest nii väsinud ja tüdinenud. Ja tunnen, et asi on nii psühholoogiliseks ja vaimsele tasandile läinud, et oma jõududega ma siit august enam välja ei roni. Olen võidelnud endaga juba u 2 aastat. Olen 173 cm pikk ja 65 kg – enamjaolt. Tean, et see on normaalkaal. Aga see kaal kuuaja jooksul on mul võimeline ikka päris suuresti edasi-tagasi kõikuma, 7kg juurde võtta pole probleemi. Kuna mul on ka kõhunääre alatalitlusega siis on asi veel keerulisem… :( Tahaks leida tasakaalu.
Kas peaksin oma murega pöörduma perearsti juurde? Ei oska kuskile minna..
Ootama jäädes vastust
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soovitan pöörduda otse psühholoogi poole. Eestis tegutseb toitumishäirete vallas ka psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus.
9. juuni 2010
Tere,
olen 31-aastane naisterahvas.
Oman toitumise vallas küllaltki tugevaid teadmisi ning olen päris palju uurinud inimese keha funktsioone, toidu mõju meie kehale ja kõike üldse, mis on seotud toitumisega. Paraku on üks asi, millele ma ei suuda leida seletust – kuidas piirata tervislikult ja endale kahju tegemata suuri õgimishoogusid. Olen 160cm pikk ja keskmiselt 49kg. Oman õblukest luustikku ning tunnen enda olevat suhteliselt vormis, kuigi puusadel ja istmikul on juba tekkinud rasvavaru:) Mulle tekivad ca iga kuu korra, teinekord harvemini suured söömishood. Suudan ennast niipalju taltsutada, et ma ei söö küll saiakesi, (pool) fabrikaate ja muid ebatervislikku, kuid tunnen ennast peale sööki tohutult raskelt ning saan aru, et see koormab mu organismi. Magusaisu on suur. Toidukogused võivad olla päeva lõpuks ca 3000-3500 kalorit. Söömishood on ilmselgelt seotud kas stressiga (tööga seonduvalt) või siis menstruaaltsükliga (hormoonid?). Kuidas oleks kõige õigem oma toitumine saada kontrolli alla, kui tavaliselt tarbin päevas keskmiselt 1200-1500 kalorit ning tunnen ennast suurepäraselt ja tervelt. Kaal on mul olnud alates 18-eluaastast vahemikus 45-50. Söön praegu päevas keskmiselt 4 korda, hommikul 9 ajal, päeval toidukordade vahel tarbin regulaarselt köögivilju ja puuvilju, lõunasöök on alati soe söök, ca 15.30 on kolmas toidukord ja viimane kuskil 20.00. Kuskil 3h enne magamaminekut ei söö, kuid nälga ma kunagi ei kannata, siis söön kindlasti. Ei tarbi praktiliselt valget jahu, ei prae toitu, ei kasuta liialt maitseaineid, fabrikaate, soola, alkoholi, tubakat. Minu toitumine ja elustiil on suhteliselt maha kirjutatud Teie kodulehelt, aga seda juba ligi 6 aastat järjest. Liigun ca 2h päevas ka värskes õhus. Aga mul on keskmisest suurem valguvajadus. 0,5l-1l Dr Helluse keefiri päevas, juustu võimalusel 50 – 150gr päevas, jogurtit jne.
Mida teha, et saada oma söömishood kontrolli alla, näen, et seoses istuva tööga mõjutab see aina enam minu tervist, vormi ja enesetunnet?
Ette tänades,
Kati
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tundub, et õgimishoogudega reageerib teie keha pidevale energianäljale. 1200-1500 kcal täies elujõus naisterahvale on liiga vähe, mida näitab tegelikult ka teie kehakaal. Tõstke oma igapäevane energiasaamine vähemalt 1700-1800kcal peale (arvutage oma täpsustatud energiavajadus kalkulaatoriga) ja siis on lootust, et kaovad ka õgimishood. Kui need ka normaalse toidukoguse juures ei kao, siis võiks abi saamiseks pöörduda psühholoogi poole, sest toitumishäired (sinna alla kuulub ka kontrollimatu söömine) on reeglina psühholoogilist laadi.
25. mai 2010
Tere ! Olen 14 aastane, 160cm pikk ja kaalun 46 kg. Noh, kõgub 46-47. Aga pekk ja sangad on küll . ma ei saa aru miks . jõulude aeg kaalusin 56, sõin ja nautisin toitu, šokolaadi ja olin õnnelik. Siis otsustasin, et nii enam ei saa ja hakkasin endale maiustusi keelama ja olen söönud päevad 4 korda, aga vähem. kaotasin siis 10 kilo. käin jooksmas ja teen trenni iga päev. Aga nüüd on selline probleem, et kõhukinnisus, ja ema arvab et see on sellepärast et ma söön vähe. ma ju söön normaalselt, aga seda kus palju kaloreid on, ma väldin. ta on hakanud mu pärast muretsema, mu kooliõde kes on 13, põeb anoreksiat ja ema hõõrub koguaeg mulle nina alla et ma muutun varsti tema sarnaseks. ma ei tea mida teha enam. ma tahan alla võtta kuni ma kaalun 44, äkki siis olen sale nagu mu sõbranna, kes on minust 2 cm pikem, kaalub 47 ja on kõhna !! aga viimasel ajal on toit mu kinnisideeks saanud, ma olen hakanud arvama et peale söömist tulem sirge seljaga istuda, et äkki siis seedib paremini , kuigi selg on nii väsinud. ja ma armastan greipi, ja söön seda, aga ma kardan et greip ja õun sisaldavad niipalju süsivesikuid, mis muutuvad mu kehas rasvaks .
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sinu kirja põhjal tundub, et Sinu ema mure on täiesti põhjendatud. Kuna toit ja kehakaal on Sinu jaoks muutunud kinnisideeks, viitab see tõepoolest sellele, et Sul kas juba on või kohe-kohe kujuneb välja toitumishäire. Hetkel on küll raske öelda, kas see on anoreksia, kuid ohumärgid on olemas. Hea, et suudad veel praegu aru saada, et see oht on olemas. Sinu praegune kaal on täiesti normaalne, pigem isegi liiga väike. Ka 56 kg oli normaalne, kuigi suhteliselt ülekaalu lähedal. Kindlasti ei tohi Sa rohkem enam alla võtta, sest siis oled tõesti väga suuresti ohustatud anoreksiast. Sangad ei pruugi ka 2kg kaalulangusega kaduda kusagile. Pigem mine sellisesse trenni, kus treenerid oskavad soovitada harjutusi,mis mõjuvad just probleemsetele kohtadele. See on hea, et Sa magusat ei söö. Kuid toitumise seisukohast ei ole oluline mitte see, et toit annaks vähe energiat, vaid et ta annaks Sulle vajaliku koguse energiat, oleks tasakaalustatud ja hästi mitmekesine. Arvuta oma menüüst saadav energia- ja toitainete kogus välja toitumisprogrammi abil. Seal saad võrrelda saadud tulemusi soovitustega ning näha, milliseid toite peaksid sööma, et saada kõik vajalikud ained kätte. Praegune näljutamine võib viia hoopis selleni, et tulevikus ei saa Sa kas üldse lapsi või saad neid suurte raskustega. Kõhukinnisus on ilmselt samuti tingitud valest toitumisest. Esiteks, sööd Sa ilmselt koguseliselt väga vähe ning teiseks, kas sööd piisavalt täisteratooteid, puu- ja köögivilju? Need sisaldavad kiudaineid ning aitavad kõhukinnisuse vastu. Samuti tuleks juua piisavalt vett ning olla füüsiliselt aktiivne. Toitumise põhitõdedega tutvumiseks loe läbi toidupüramiidi jutt.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon