Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Söömishäired

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

9. märts 2011

Tere,
sooviks teada et kuidas on võimalik söögiisu märgatavalt suurendada? Olen 21a, 197cm ja kaalun 66kg.
Söögiisu lihtsalt puudub, ning kui süüa vägisi siis on toidul paberi maitse või puudub üldse maitse ning ei taha kurgustki alla minna.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Selle murega soovitan pöörduda kindlasti perearsti poole. Kui söögiisu puudumisel ei ole psühholoogilisi põhjuseid, kuid süüa ei taha, toidul pole maitset jne, siis võib tegemist ole mõne tervisehäirega (nt probleemid kilpnäärmega vm). Seda saab kindlaks teha ainult arst vastavate analüüside teostamisega. Mõistusega võib ennast küll sööma sundida, kuid imelik maitse või maitse puudumine võivad siiski viidata mingile probleemile, mis tuleks välja selgitada enne, kui on liiga hilja.

Anonüümne

13. veebruar 2011

Tere!

Olen kohe 17 saamas ja kaalun 58-59 kg (kaalud on erinevad). Ma pole kunagi ülekaaluline olnud, ema väidab, et seda ei saagi juhtuda, sest see sõltub pärilikkusest ja geenidest ning et meie peres pole keegi ülekaaluline olnud. On see siis ka tegelikult nii?
Kuna suvi on kohe tulemas, siis alustasin uuel aastal intensiivselt trenni tegemisega. Eelnevatel aastatel tegin 2 tantsutrenni nädalas ja 2 kehalise tundi(millest ma igakord osa ei võtnud). Siis 2010 aasta lõpus tulid mul muud kohustused ja tantsutrenni jõudsin ainult 1 korra nädalas. Mõne aja möödudes tundsin ennast juba üsna ebamugavalt ja mõtlesin, et nii ma seda asja ei jäta – uuel aastal uue hooga – teen trenni ja söön vähem.
Söömist hakkasin alguses väga palju piirama, mis isegi võis muutuda juba pisut näljutamiseks. Sellest ma lõpuks loobusin, sest ma armastan toitu ja tean, et ei ole võimeline kaua ilma söögita olema. Samuti olen teadlik sellest, et näljutamisega saad hiljem topeltkilod tagasi. Nüüd söön korralikult 3 korda päevas, püüan vältida suurt magusa söömist, kuid nädalas vahel ikka mõne kommi või jäätise endale luban. Hommikuti söön kell 7:00 ja koolis saan süüa 12:40, siis selle ajaga muutub mu kõht nii tühjaks, et söögivahetunnil kuhjan alati oma taldriku täis. Muidugi ma püüan vähem võtta, aga isu on siis nii suur, et ei saa pidama. Siis söön peale kooli ja peale kella 18:00 olen endal söömise keelanud! Oma toidumenüüst olen täielikult välistanud saia!
Trenni teen vähemalt 5 korda nädalas. Päevadel, mil trenni pole, püüan teha kodus vähemalt 200 kõhulihast.
Mul on eesmärk saada endale ilusat siledat kõhtu, millega suvel randa julgeksin minna. See ei ole veel päris sile, ikkagi istudes on mõningad voldikesed ja see on häiriv. Eelnevatel aastatel ma ei pööranud sellele kõigele üldse nii palju tähelepanu, kuid nüüd ma isegi panen kirja, mida ma söön ja kui palju. Ning isegi toitu ostes, loen pakendilt, palju üks või teine toode rasva ja süsivesikuid sisaldab.
Mul on tunne, et ma teen meeletult trenni, püüan vähem süüa, aga ikkagi ei mingit muutust. Kas ma pean täielikult kõikidest magusatest asjadest loobuma? (mis on suhteliselt võimatu, sest kui ma näen kuidas keegi mu kõrval mõnda šokolaadi või saiakest,küpsist nosib, siis tekib mul meeletu isu. Loomulikult ma hoian ennast tagasi ja ei lähe seda kohe poodi ostma).
Kas ma peaksin veel rohkem trenni tegema?
Kuidas ma saan oma meeletut toidu ja magusaisu vähendada, nii et ma püsiksin 2000kcal juures päevas (kuivatatud puuviljad ja pähklid peaksid ju ka olema suure rasva või süsivesikute sisaldajad. Ning piimatooted nagu kohukesed peidavad endas rasva).

Märtsis lähen reisile ära ja trenni tegemine jääb peaaegu, et kuuks ajaks unarusse. Kardan, et söön seal kõik oma senisedki pingutused tagasi.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teie kirjeldused teevad mind veidi murelikuks. Kuna kehakaal ja sile kõht ning seeläbi ka kogu toit, mida sööte, on muutunud Teie jaoks kinnisideeks, siis olete teel söömishäirete tekkimisele. Soovitan Teil ennekõike nõu pidada mõne psühholoogiga, et Teist ei saaks ühel hetkel anorektikut või ei tekiks mingit muud toitumishäiret. Tütarlastega toimuvadki teisemeas muudatused, neist saavad naised, nad peavadki muutuma ümaramateks. Selle kõigega kaasneb seegi, et kõht ei ole enam ilma ühegi “voldikeseta” jne. See, et mõned inimesed võivad süüa, palju tahavad ja paksuks ei lähe, on tõde ainult osaliselt. On küll olemas sellise ainevahetusega inimesi, kuid ka neil võib ühel hetkel toimuda muudatus ning siis on kilod kerged tulema.
Kirjutate, et sööte 3 toidukorda päevas ja olete vahepeal näljane. Kindlasti peaks lisaks olema päevas lisaks põhitoidukordadele 1-2 oodet. Võtke kooli kaasa õun, võileib või müslibatoon ning sööge see enne lõunasööki. Nälg annab märku, et varud on lõppenud. Organismile annab see omakorda signaali, et kuna siin ei tea kunagi, millal jälle süüa antakse, tuleb hakata varusid ehk rasva koguma. Samuti ei ole reegel, et pärast kella 18 ei tohi süüa. Väike oode on kindlasti lubatud – köögiviljad, taimetee, näkileivad vms.
Kirjutate, et peate hoidma oma energiatarbimise 2000 kcal juures. Millest selline piiramine? Kui teete väga aktiivselt trenni, siis on vaja ilmselt ka rohkem energiat. Pähklid ja kuivatatud puuviljad-marjad on väga head vahenäksimised. Neid ei tohi küll süüa sadades grammides, kuid väikestes kogustes on need kasulikud. Toitu ei saa vaadata ainult tema rasva- või süsivesikute sisalduse järgi, sest neid on enam ja vähem soovitatavaid ning lisaks tuleb toiduga saada ka kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.
Sööge mitmekesiselt, ärge näljutage ennast ning ärge treenige üle. Välimuse pärast organismi kurnamine viib varem või hiljem tervise.

Anonüümne

29. jaanuar 2011

Tere !

Mul on toitumisega probleemid, alati kui mõtlen et ma peaks nüüd tervislikumalt sööma hakkama, siis ma hakkan just rohkem õgima. Ma tahaks väga oma toitumist korda sättida. Kuna mul tulevad väga kergelt lisa kilod juurde. Ning see ajab mu tuju nii alla . Sooviks väga nõu

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Tundub, et peaksite pöörduma abi saamiseks kõigepealt psühholoogi poole. Alles siis, kui tema oskab Teid aidata selles, kuidas oma seatud eesmärke saavutada, siis saate oma toitumist muutma hakata. Võib-olla vajate ka lisateadmisi õigest toitumisest, mida leiate siitsamast lehelt. 

Anonüümne

25. jaanuar 2011

Tere.

Võibolla mul on just vaja seda teie kinnitust, et tegelikult on kõik kontrolli all…ma enam ise ka ei tea mis toimub.

Olen 22 aastane tütarlaps ja olen pidevalt väsinud, stressis, närviline, vihane, VÄGA tujukas, mul on koguaeg külm- käed on koguaeg jääkülmad.
Ükskord vereproovi andes ei tulnud mul vasakust käest tilkagi verd- kas see on normaalne?

Ma ei tea enam mida teha…ma ei julge süüa, samas aga ma ei karda paksuks minna…kaalun ka iga päev erinevalt…ma enda pikkust täpselt ei teagi (häbi-häbi) 167 olin viimati ja kaalun siis 55 kg, vahel 57, siis 58…tööpäeva hommikuti ma ei söö…töö on mul ka selline kus pause praktiliselt on võimatu pidada, vahel tööl olles siis esimene söök on 14.30, 16.30 või ei söö üldse.
Vabadel päevadel ma ka ei söö…..kui õde mind suunab tuhandeid kordi siis vahel söön, kui ta ei suuna siis ma ei söö- ma ei julge…nii siis olen vahel 3 päeva järjest söömata…aga ma vähemalt joon (kohvi, vett, limonaadi, mahla)
Minuga pole midagi juhtunud..pea käib vahel ringi ja on nõrkus aga muud midagi…minestanud ei ole…seega ma vist ei peaks muretsema.
No hemoglobiini tase on mul mingi 9.0 aga arst ütles et see on normaalne…
Minu mure siis on selles et kuna minuga pole midagi juhtunud ja vahel ma siiski söön siis ei ole ju see probleem?
ma ei peaks millegi pärast muretsema…

Te pole vist iialgi nii imelikku kirja saanud, palun vabandust.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Selline närvilisus võib olla tingitud osade toitainete (nt B-grupi vitamiinide) puudusest, kuid põhjus võib olla ka psühholoogiline. Soovitaksin Teil kindlasti pöörduda psühholoogi poole, kes peaks välja selgitama, ega Teie puhul pole tegemist mõne toitumishäirega ning samuti oskaks ta kindlasti aidata, kuidas ennast “sööma sundida”, kuna kirjutate, et ei julge süüa. Kui söömisega kaasneb aga ka füüsiline ebamugavustunne, siis tuleks alustada perearstist, kes uuriks Teid põhjalikumalt, et ega Teil pole mõnd haigust, toidutalumatust, organi häiret vms.  Ise aga püüdke senikaua võimalikult korrapäraselt toituda. Isegi, kui tunnete, et saate ilma söömiseta suurepäraselt hakkama, koostage endale täpne plaan, mida, kui palju ja millal süüa ning püüdke sellest kinni pidada. Päevas peaksite sööma vähemalt 3 põhitoidukorda, lisaks 1-2 oodet. Sööge korraga pigem pisut vähem, aga sagedamini. Ärge jätke toidukordi vahele. Püüdke söömisel järgida toidupüramiidi õpetust – iga päev tuleks süüa vähemalt 500 grammi puu- ja köögivilju, täisteratooteid, piimatooteid. Kala ja liha tuleks süüa paar korda nädalas. Oma toitumise jälgimisel võib olla abi ka toitumisprogrammist, kuhu saate kõik söödu kirja panna ning vaadata sealt, milistest toitainetest Teil puudu jääb ning mida selleks peaksite rohkem sööma. Kui olite seni füüsiliselt mitteaktiivne, siis hakake käima iga päev jalutamas, suusatams vms. Värskes õhus liigutamine tõstab söögiisu ning mõjub kogu organismi seisundile hästi.

Anonüümne

22. jaanuar 2011

Tere.
Minu 10 aastane tütar on 154 cm pikk ja kaalub 55 kg. Mind paneb muretsema tema lõppematu söögiisu. Ta ise ei suuda oma toiduportse kontrollida. Ikka ja jälle on tal kõht tühi… Milles võiks asi olla ? Me ekstra vitamiine ei söö aga me sööme mungoa idusid, joome sojapiima ( nendes kahes on kõik vitamiinid ja mineraalid ju olemas ).
Kas parim oleks käia toitumisspetsialisti jutul silmast silma või interneti kaudu suhelda ?
Ehk oskate te soovitada toitumisspetsialisti Võrus ?

Kõike head ! ema

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teismelistel (mida Teie tütar ilmselt juba on) hormoonid möllavad ning see võib mõjutada ka nende toitumiskäitumist. Toimub ju sel perioodil kiire kasvamine. Ta paistab oma vanuse kohta üsna pikk tüdruk olevat ka. Ülekaaluliste laste puhul üldiselt kaalu langetada ei üritata, vaid pigem stabiilsena hoida ning oodatakse, et pikkus järele kasvaks. Praeguses vanuses ja pikkuse juures oleks tema normaalkaaluks kuni 44kg. Samas, vanuse suurenedes ja kasvades see kaal muutub. Nii näiteks 12-aastaselt ja 160 pikk olles võiks ta kaaluda 53kg.
Suur söögiisu võib olla tingitud ka valest toitumisest – nii ebaõigest toiduvalikust, ebaregulaarsetest söömisaegadest, valedest toidukogustest, soovitustele mittevastavast energia ja toitainete tarbimisest.
Soovitan Teil kõigepealt umbes 10 päeva jooksul täpselt kirja panna kõik tema poolt söödu ja joodu ning saadud tulemusi analüüsida toitumisprogrammi abil. Sealt peaksite nägema, kui regulaarselt ta sööb, kui suured on korraga tarbitavad toidukogused, millistest toidugruppidest toite ta sööb ning arvuti annab saadud energia ja toitainete tarbimise. Tema vanuses tüdrukud peaksid saama umbes 1900 kcal energiat päevas, kui nad ei ole füüsiliselt väga aktiivsed. Ta võikski üritada hoida oma päevane energiatarbimine umbes 1900 kcal juures, kuid seejuures tuleb kindlasti jälgida, et saadavad valgud-rasvad-süsivesikud oleksid omavahel tasakaalus ning ta saaks toiduga ka piisavalt kiudaineid, vitamiine ning mineraalaineid. Idud ja sojapiim ainuüksi kindlasti ei kata kõiki vajadusi. Sest näiteks parimaks kiudainete allikaks on täisteratooted, D-vitamiini saame peaasjalikult kalast, kaltsiumi piimatoodetest jne. Toitude ja portsjonite valimisel võib abiks olla toidupüramiid
Päevas peaks tal olema vähemalt 3 põhitoidukorda (sh korralik hommikusöök, koolitoit) ning 1-2 väikest vahepala. Mida vähem ta sööb magusaid (ja ka soolaseid) näkse, seda parem. Rohkem tuleks rõhku pöörata just köögiviljade söömisele.
Vedelikku tuleks samuti (vee näol) tarbida vähemalt 1 liiter päevas.
Kindlasti peaks veidi suurendama ka tema füüsilist aktiivsust. Ülekaalu puhul ei ole järsk ja väga suur füüsilise koormuse suurendamine hea, kuid mõõdukas tempos ujumine, kiire kõndimine, kepikõnd, suusatamine on küll soovitatavad tegevused. Valida tuleb ala, mida ta jaksaks teha ega tunneks end seda tehes kohustatuna või õnnetuna.
Toitumisnõustajat Teile Võrus ei oska soovitada. Tartust leiaksite Liidia Kiiski, kes küll rohkem tegeleb haiglate dieetidega, kuid võib-olla oskaks temagi nõu anda.
Igaks juhuks soovitan Teil pöörduda ka perearsti poole. Ehk on võimalik teostada mõned analüüsid, et olla kindel, et ülekaal ja suur söögiisu ei ole tingitud mõnest haigusest.

Anonüümne

22. november 2010

Kui mul on kinnisidee kaalulangetamisest ja see ei lase mul enam normaalset elu elada ja ma tahasin psühholoogi abi saada, kas siis on selleks olemas spetsiaalselt selleks mõeldud psühholoogid või iga psühholoog saab mind aidata? Ja kui palju see maksma võib minna?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kuna kinnisidee kaalulangetamisest võib tõepoolest viidata toitumishäiretele, siis psühholoogi poole pöördumine on väga hea mõte. Toitumishäiretest tegi hiljuti konverentsi Sensus, kuid nende kodulehelt ei leidnud psühholoogilist nõustamist toitumishäirete korral. Siiski soovitan Teil nende poole pöörduda. Võite küsida ka nõu oma perearstilt, kelle poole tema Teil pöörduda soovitaks. Hinnataseme kohta ei oska kahjuks midagi täpsemalt öelda.

Anonüümne

8. november 2010

Tere!

Küsimus toiduallergia ja -talmutause kohta… allergia puhul vallandub IgE, kas talumatuse korral on siis teaduslikku tõestust IgG vallandumise kohta (kuigi on öeldud ka, et see ei ole immunoloogiline reaktsioon) ja kas see tõepoolest saab siis näidata missugune toiduaine võib olla talumatuse tekitaja ??

Äärmiselt tänaulik juba ette ! :)

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab TTÜ toiduainete instituudi dotsent Tiiu Liebert “Toidutalumatust võib nimetada ka mitteallergiliseks toidu ülitundlikkuseks. Seda on raske avastada, kuna reaktsioon sellele võib avalduda pikema aja järel, olla sõltuvuses tarbitud kogusest jne. Sageli on toidutalumatuse põhjuseks mõne ensüümi vähesus või puudumine. Kõige levinum ja ka tuntum on laktoositalumatus. Toidutalumatust võivad põhjustada ka toidu lisaained, eriti säilitusained, toiduvärvid, maitsetugevdajad (naatriumglutamaat E621). Haiguse sümptomid võivad sarnaneda toiduallergiale, tihti võib tekkida haiguse tagajärjel ka histamiin.  Ise toiduülitundlikkust avastada on kõige lihtsam elimineerimise dieetidega, see tähendab, et elimineerida toidusedelist teatud ajavahemiku üksteise järel  kõik toidutalumatust põhjustada võivad toidud. Aga on ka kliinilisi teste, näiteks vesiniku hulga määramine väljahingatavas õhus laktoositalumatuse korral.”

Anonüümne

19. september 2010

Teen nädalas 3 korda trenni, ei söö peale kuut ning tarbin kaloreid 1500-1700. (Olen 24 aastane, 168 cm pikk, kaalun 55-56 kilo). Kuid kord nädalas tekivad mul söömishood, tarbin siis kaloreid umbes 3000 kalorit ning hiljem on suured süümepiinad. Milles võiks probleem seisneda ning palju selle ühe päeva juurde võtan?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Vaadates Teie poolt antud arve, ei ole imestada, et Teil söömissööstud on. Organism lihtsalt nõuab oma. Teie kehakaal on üsna alakaalu lähedal ja muretsete juurdevõtmise pärast? Sööte iga päev vähemalt 300-500 kcal vähem kui peaksite… Viige oma toitumine normaalseks ja kaovad ka söömissööstud – olenevalt treenigutest, minimaalselt 1900 kcal päevas, aga isegi kuni 2200 kcal päevas. Püüdke toituda võimalikult regulaarselt (vähemalt 3 toidukorda ning 1-2 oodet) ja mitmekesiselt, et Teie tervis ei kannataks. Liiga väikese energiatarbimise juures saate ka liiga vähe asendamatuid aminohappeid ja rasvhappeid, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid – kõiki neid, mida on vaja hea tervise juures olemiseks.

Anonüümne

31. august 2010

Olen 16 aastat vana tüdruk ja 173 cm pikk.Mul olid vahepeal toitumishäired nii,et võtsin alla pea 10 kilo.Hakkasin uuesti juurde võtma,et saavutada kaal 55kg.Olen juba 51 kg,kuid edasine kaalutõus kulgeb raskelt-kaal kõigub koguaeg kui söön natukene vähem või natukenegi lahjemat toitu.Ei tea enam kuidas toituda õieti-üritan süüa rohkem ja rammusaid toite,et kaal püsiks või natukenegi tõuseks.Kui trennis käisin ei tahtnud kaal üldse eriti tõusta.Kas trenni võib ikka teha ja ning kui palju peaksin ma sööma,et kaalus juurde võtta kuid,et menüü oleks tervislik?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Soovitaksin oma toitumist analüüsida internetipõhise toitumisprogrammiga. Sealt on kohe näha, kas toitud soovitustele vastavalt ning mida peaksid oma toitumises muutma, et toituda õigesti. Juurdevõtmine praegu võibki olla raskendatud, sest organism on segaduses. Kõige õigem oleks enese kaalumine mõneks ajaks täiesti ära unustada ning keskenduda ainult teadlikule söömisele. Kasvõi planeerida oma toitumine täpselt ette ja seda siis järgida. Arvuta välja oma energiavajadus ning päevane energia tarbimine võiks siis olla 200-300kcal sellest suurem. Kuna ilmselt väga suuri toidukoguseid Sa süüa ei jaksa, siis peaksid valima tõepoolest pisut rammusamaid tooteid. Samas tuleb siiski jälgida, et rasvadest saadud energia ei ületaks väga soovituslikku 30%, kuna see võib kaasa tuua tervisemuresid. Mida mitmekesisemalt toitud, seda parem, sest siis saab organism kätte kõik vajalikud toitained. Kui mõnda jääb vajaka, siis see mõjutab organismi ainevahetust ning inimesed ei suudagi püsida normaalses kehakaalus.
Toituda võiksid võimalikult regulaarselt – 3 põhitoidukorda, 1-2 oodet.
Kindlasti tegele edasi füüsilise aktiivsusega. See tõstab söögiisu ning lihased kaaluvad enam kui rasv.

Anonüümne

10. august 2010

Tere, mul on veidi teist laadi küsimus. Olen uurinud erinevaid söömishäireid ja sooviksin teda mida Teie arvate sellest, et söömishäire ei ole tingitud inimese kehakaalust vaid tema psühholoogilisest nõrkusest.
Ette tänades Diana

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Söömishäired on tõepoolest suuresti psühholoogilised, kuid vallandavaks teguriks on siiski valdavalt rahulolematus oma kehakaalu/kujuga (buliimia, anoreksia korral). Seega tulebki söömishäirete korral, eriti anorektikute puhul, kaasata ravimisse ka psühholoog või psühhiaater. Anorektikutel ja buliimikutel on tavaliselt madal enesehinnangug ja ortorektikutel kõrge. Esimeste puhul võib söömishäire vallandada mõni täiesti juhuslik märge inimese kehakaalu, -kuju vm kohta. Kõige kergem on neist ravida ortorektikuid, kõige raskem anorektikuid. Toitumishäiretest saab pikemalt lugeda siit.